MILLIMALLI

Andmekaitse Inspektsiooni dokumendiregistrist teabenõudega väljastatud dokumentide hulgas leidus ka üks selline dokument. Dokument, on digitaalselt allkirjastatud. T een sellest väljavõtte -  just algusest mis on kõnekas. Kirja adressaadi andmete kohal figureerib minu isiklik e-posti aadress seimarann@gmail.com , minu  initsiaalid   ja mulle omistatud kõrge ametikoht  Põhja-Eesti Regionaalhaigla administratiivdirektor.  Tunnustus, mida ma ei ole küsinud, vastu võtnud või millest mind oleks kunagi teavitatud. Kuna dokument on digitaalselt allkirjastatud siis see tähendab paratamatult, e t Andmekaitse Inspektsiooni dokumendiregistris ringlevad digitaalselt allkirjastatud dokumendid (pole teada kui palju neid veel on) , millele on hiljem tehtud juurdekirjutusi. Teisisõnu: võltsitud dokumendid . Digitaalselt allkirjastatud dokumendi võltsimine seisneb pärast allkirjastamist dokumendi sisu või metaandmete – sealhulgas adressaadi andmete – ebaseaduslikus muutmi...

 Eelmises postituses nägime, kuidas riik kärpis kodanike põhiõigusi, et legaliseerida tegevusetus – kodanikule määratud vastamistähtaegu ja õigusi hakati seadusega ümber kujundama, nii et ametnikul tekkis võimalus vastamisest üldse keelduda . Käesolevas postituses jätkame sama teemat, sukeldudes Riigikogu põhiseaduskomisjoni protokolli nr 77 üksikasjadesse, et näidata, kuidas seadusemuudatused lühendasid vastamistähtaega 30 → 15 päevale , aga samas andsid ametnikule võimaluse vastamisest seaduse alusel üldse loobuda – vorst vorsti vastu . Hendrik Johannes Terras selgitas , et muudatusettepanekute tähtajaks, 9. oktoobriks, eelnõule muudatusettepanekuid ei laekunud . Siis lisas, et Justiitsministeerium tegi ettepaneku eelnõu muutmiseks 08.11.2024 kirjaga . ( Ha… haa… haaa… 🐷 Kuidas sai Justiitsministeerium teha muudatusettepaneku 08.11.2024 kirjaga, kui muudatusettepanekute esitamise tähtaeg lõppe s 09.10.2024 ? Vastus on lihtne: ei saanudki – aga tehti. Dokumentidest on see...

 Eesti riigi praktika näitab üha selgemalt, et kodanike põhiõiguste rikkumine ei ole enam juhuslik kõrvalnähtus, vaid teadlik vahend omaenda asutuste haldussuutmatuse varjamiseks. Kui ametkond ei suuda seadust täita, ei järgne sellele vastutust ega parandustegevust, vaid muudetakse õiguslik raamistik selliselt, et rikkumine muutuks lubatavaks ja tegevusetus seaduslikuks. Õiguskantsler tuvastas jälle kontrolli tulemusel, et Andmekaitse Inspektsioon (AKI) ei järgi oma tegevuses põhiseadust ega teisi seadusi, ei austa inimeste põhiõigusi ja -vabadusi ning ei pea kinni hea halduse tavast. Tegemist ei ole üksikjuhtumite ega ajutise töökorralduse probleemiga, vaid süsteemse ja pikaajalise õigusrikkumisega. Inimesed on esitanud Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse peale mitmeid kaebusi. Õiguskantsler leidis, et inspektsioonil on probleeme nii märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisega kui ka vaiete ja isikuandmete töötlemise rikkumise peale esitatud kaebuste lahendamisega. Avaldust...

 See oli hea uudis! Reformierakonnal ja Isamaal kukkus Pärnus saba alla. Las istuvad nüüd natuke pingile, võtavad lonksu vett ja mõtlevad rahulikult järele, kas ülbus on ikka see, mis alati võidab. Mõnikord tuleb lihtsalt hingata, mitte haugata. Hirmutav on aga see, et linnasekretäri kirjutatu kohaselt leidub linna ametiasutuses teenistujaid, kes peavad ja tunnevad end linnavalitsusena, kuigi nad ei ole isegi mitte linnavalitsuse liikmed. Kas suurusehullustus? Igasugust kriitikat linnavalitsuse aadressil võtavad nad isiklikult, kogedes väidetavalt tugevat emotsionaalset ja psüühilist pinget – justkui oleks kriitika suunatud nende enda vastu. Uus võim, olge ettevaatlikud – sellised „linnavalitsused“ võivad end hakata pidama ka Napoleoniks, kohvimasinaks või jumal teab milleks. Siis on jama lahti. Hoiduge linnavalitsust kritiseerimast! Mina siin blogis jätkan oma väikest arheoloogiat: kaevan ikka välja eelmise linnavalitsuse totrusi, et uus saaks alustada puhtalt lehelt. Kui isegi...

Pärnu Linna Valimiskomisjoni esimees Taavi Käärid suhtles telefoni teel kahe tuvastamata tundmatu isikuga ja veel mõnede tundmatutega, mille tulemusel otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta minu kaebuse läbi vaatamata.  Vähemalt nii on kirjas tähtsas otsuses, mis on nii täpne, et ühtegi konkreetset inimest seal nimepidi ei mainita.  See ongi Eesti demokraatia tugevus – kõik toimib nähtamatult, sujuvalt ja ilma liigse isikustamiseta. Inimesed võivad eksida, aga tundmatud ei eksi kunagi. Kõik toimus korrektselt: keegi rääkis kellegagi, kes rääkis kellegagi, kes kinnitas kellelegi, et midagi ei juhtunud ja mitte keegi ei näinud, ei kuulnud ega trükkinud midagi valesti. Siin siis väljavõte otsuse olulisematest kohtadest Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andisid selgitusi Pärnu Linna Valimiskomisjoni esimees Taavi Käärid ja riigi valimisteenistuse asejuht Nellika Vald e Pärnu Linna Valimiskomisjoni seisukoht Pärnu Linna Valim...