26.11.20

Linnavalitsus (Tiina Roht) jättis jälle mittetavapärastel tingimustel antud toetuste ja tehingute kohta selgitused andmata.

järg postitusele

Seotud isikud hindavad linnavalitsuse eest mida aastaaruandes tuleb kajastama - kurdab Pärnu linnavalitsus

Nagu oligi arvata ei julge linnasekretär  Tiina Roht, kes on ennast linnavalitsuse liikmeks dituleerinud ja vastab pädevust ületades kõigile linnavalitsusele suunatud pöördumistel, enam lollide ja läbinähtavate valedega  lagedale tulla. Kindlam on jah jätta kõigile küsimustele lihtsalt sisuliselt vastamata. 

Et siis kiri ja all vastuskiri

Pärnu linnavalitsus 25.10.2020


Selgitustaotlus seoses vastuskirjaga 21.10.2020 nr 9046-17 millega jätsite sisuliselt vastamata 21.09.2020 kirjas esitatud käsimustele.

Ennekõike tuletan linnavalitsusele meelde MSVS §2 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatut:
(2) Selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik:
1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist;
2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.

Palun lähtuge vastamisel nii MSVS-st kui ka HMS-st

1. Jätsite vastamata punktis 1.1 ja 1.2 küsitule.
1.1 Miks kommentaare pole algdokumentidele lisatud (ka mitte aasta lõpus)?
1.2 Kas ja kuidas on see edaspidiselt takistanud linnavalitsusel sellekohaste selgituste andmist 2018 a majandusaasta aruande lisa 23 kohta?

2. Jätsite sisuliselt vastamata punktis 2.1 ja 2.2 küsitule või vastasite küsitust mööda. 
2.1 Miks linnavalitsus ise (väidetavalt) oma majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud tehingutele hinnangut ei andnud, kas hinnangute andmata jätmine linnavalitsuse poolt oli õiguspärane? Kui jah on siis viidake õiguslikule alusele millele selline seisukoht tugineb? Vastake palun konkreetselt ja sisuliselt.
2.2 Kas seotud isik (deklarant) on pädev linnavalitsuse eest hindama millised tehingud peab linnavalitsus kajastama oma majandusaasta aruande lisas 23. Kui jah on siis viidake õiguslikule alusele millele selline seisukoht tugineb kui ei siis miks linnavalitsus väidab, et kajastas lisas 23 tehingud seotud isiku (deklarandi) hinnangu alusel mitte ei andnud hinnangut ise?
2.3 Ei saa aru - kas väidate, et kuna volikogu on 2018 majandusaasta aruande kinnitanud, ja et kellegi subjektiivseid õigusi ei ole rikutud siis ei tulegi linnavalitsusel oma majandusaasta aruande kohta palutud selgitusi anda ja küsimustele vastata? Kui jah siis millisele õiguslikule alusele selline seisukoht tugineb?

3. Analüüsige palun 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente ja andke seni ikka veel vastamata punktides küsimustele sisulised, selged ja tõesed selgitused või põhjendage ja viidake õiguslikule alusele mis lubab jätta neile vastamata. 
3.1 miks ja millises osas OÜ-ga Põharo Agro sõlmitud töövõtuleping nr 192, 25.11.2015, ei vasta (või ei pruugi vastata) hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) (viidake RHS vastavale sättele ) 
3.1.1 miks ei saanud selle sõlmimisel (tehingute tegemisel) lähtuda kehtivatest seadustest ja õigusaktidest. Palun selget, sisulist vastust.

3.2 Kirjutasite, et ju siis 2018 aastal olevat olnud Tever-Visioon OÜ-ga suuline leping (mis ei olevat olnud riigihangete seadusega kooskõlas). Miks edastasite siis mulle 2017 aastal kehtinud lepingu ja valetasite, et see olevat kajastatud 2018 a majandusaasta aruande lisas 23? Palun selgitage ja viidake õiguslikule alusele milles oma selgitustes tuginete.
3.2.2. milliseid konkreetseid küsitavusi esines selles väidetavas suulises lepingus (Tever-Visioon OÜ- ga) 2018 aastal riigihangete seadusest kinnipidamisel ja tehingute tegemisel (viidake RHS vastavale sättele)
3.2.3 miks igal konkreetsel juhul (arved ) ei saanud tehinguid teha kooskõlas riigihangete seadusega, nii et see poleks tekitanud küsitavusi.
3.2.4 Miks ja kuidas väidetavalt 2017 aastal turutingimustele vastanud leping ,muutus äkki peale kehtivusaega 2018 aastal turutingimustele mittevastavaks ja seda oli linnavalitsusel vaja kajastada 2018 a majandusaasta aruandes lisas 23.

3.3 Miks ja millises osas Pernova Hariduskeskuse direktori Kaire Mertsini ja Pärnu Linnavalitsuse vahel sõlmitud käsundusleping nr 2-13.1/284/2017 – projektijuhtimine „Hoiame Läänemere puhtana“ ei vasta riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) või tavapärastele tingimustele? (viidake vastavale RHS sättele)
3.3.1 Miks ei saanud Pärnu linnavalitsus antud lepingu sõlmimisel (tehingute tegemisel) lähtuda kehtivatest seadustest, õigusaktidest?
3.3.2 Kas ja kuidas saab lugeda seda ebatäpsuseks kui majandusaasta aruande lisa 23 kohaselt on kõik tehingud (lepingud) teostatud juriidiliste (seotud) isikutega aga edastate lepingu eraisikuga. Viidake õiguslikule alusele millele teie selline seisukoht tugineb (et tegemist on ebatäpsusega ). Samuti selgitage palun oma kirjutatut …….ent see ebatäpsus selgitavas tekstis (lisaks juriidiliste isikute tehingutele on lisas kajastatud ka üks füüsilise isikuga sõlmitud tehing).
-Kus millises selgitavas tekstis? Selgitage täpsemalt kirjutatut.

3.4 Miks ja millises osas ei vasta Pärnu Horisont MTÜ -lt ostetud teenused ( 12 arvet summas 963.40 euri ) hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) või tavapärastele tingimustele? (viidake vastavale RHS sättele millega seoses oli küsitavusi)
3.4.1 Miks ei saanud Pärnu linnavalitsus teenuste ostmisel MTÜ lt Pärnu Horisont lähtuda kehtivatest seadustest, õigusaktidest – mis seda takistas tegemast?


4.1 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ le Paikuse Avatud Noortekeskus PaNoKe (sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/10) ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.2 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ-le Forwardspace sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/428 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.3 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ Lavassaare Külaselts, sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/213 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.4 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ Pärnu Kontserdibüroo sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/4113.5 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.5 Kirjutate, et lisaks loetletud dokumentidele on majandusaasta aruande lisas 23 seotud osapoolele antud toetustena arvesse võetud SA Pärnumaa Arenduskeskus poolt MTÜle Forwardspace antud toetused kokku summas 16 489 eur, mille kohta on SA Pärnumaa Arenduskeskus sõlminud kaks lepingut (15 000 eurot noortele suunatud tegevuskava toetamine ja 1 489 eurot toetus projektile „Ettevõtlikkust propageeriva keskuse Forwardspace arendamine“) ja et nimetatud lepinguid linnavalitsusel ei olevat.
4.5.2 Millistele tavapärastele tingimustele toetuse andmine ei vastanud, millise konkreetse kehtiva seaduse või õigusaktidega ja mis põhjusel ei ole toetuste andmine kooskõlas? (viidake vastavale seadusele, õigusaktile)
4.5.3 miks toetust ei saanud anda tavapärastel tingimustel (kooskõlas õigusaktidega)?


Olete varasemalt vastanud ülal toodud küsimustele (alates punkt 3) kõigile ühtmoodi ja sisutühjalt (kiri 09.10.2020 nr 4.3-7/9046-15) ; Nagu Teile on korduvalt selgitatud, on majandusaasta aruande vastava lisa koostamisel arvestatud deklarantide enda hinnangut tehtud tehingutele ning 2018. aasta majandusaasta aruandes on tehingud arvesse võetud eelkõige põhjusel, et deklarant ise on arvanud tehingu tavapärasest erinevate tehingute hulka.

Kirjas 21.10.2020 nr 4.3-7/9046-17 olete aga vastanud kõigile kpsimustele ühtmoodi ja sisutühjalt :
Seotud isikutega tehtud tehingute kohta informatsiooni koostamisel ei analüüsitud täpsemalt ega põhjalikumalt tehingute vastavust riigihangete seadusele, mistõttu ei ole võimalik Teile rohkem ega konkreetsemalt vastata.


5. Kui ei ole analüüsitud siis kuidas, miks ja mille alusel kajastasite just need tehinguid 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kui seotud isikutele mittetavapärastel tingimustel antud toetused ja turutingimustele mittevastavad tehingud?
5.1 Mis takistab/on takistanud siiani, ka praegu (allakirjutanu pöördumistele vastamisega seoses ) 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente analüüsimist? Miks linnavalitsus pole seda jätkuvalt teinud ja mis on lubanud rikkuda MSVS § 2 lg 2 sätestatut.

6.Kas võib olla (mis on tõenäoline) , et edastasite mulle dokumendid mis tegelikult ei olnudki kajastatud 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kuna ei tahtnud avalikustada kellele tegelikult, seotud isikutest, linnavalitsus andis toetusi mittetavapärastel tingimustel ja kellega tegelikult tegi tehinguid turutingimustest erinevatel tingimustel? See seletaks ka linnavalitsuse vassimise ja asjakohatute dokumentide edastamise.

Ootan sisulisi konkreetseid selgitusi mis põhinevad 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumentide analüüsi tulemustel. Palun tehke seda .

Lugupidamisega

ja vastuskiri 

Sellist mula võib linnasekretär Tiina Roht ajada  kui sellega nõustutakse - aga kui ei nõustuta.

 .... vaatame mis õiguskantsler sellisest kodanike kirjadele vastamisest arvab ja kas üldse arvab. Kas linnaelanikul on õigus saada selgitusi linna majandusaasta aruande kohta või ei? Kui õiguskantsler asja ette ei võta, on meil ju aus ja õiglane kohus. Käime selle tee lõpuni, saame teada kas ja kuidas need EV kodanike paberil eksisteerivad õigused siis tegelikkuses kaitstud on.  

Aga niikaua teistel teemadel.