Riik kärpis kodanike põhiõigusi, et legaliseerida tegevusetus
Eesti riigi praktika näitab üha selgemalt, et kodanike põhiõiguste rikkumine ei ole enam juhuslik kõrvalnähtus, vaid teadlik vahend omaenda asutuste haldussuutmatuse varjamiseks. Kui ametkond ei suuda seadust täita, ei järgne sellele vastutust ega parandustegevust, vaid muudetakse õiguslik raamistik selliselt, et rikkumine muutuks lubatavaks ja tegevusetus seaduslikuks. Õiguskantsler tuvastas jälle kontrolli tulemusel, et Andmekaitse Inspektsioon (AKI) ei järgi oma tegevuses põhiseadust ega teisi seadusi, ei austa inimeste põhiõigusi ja -vabadusi ning ei pea kinni hea halduse tavast. Tegemist ei ole üksikjuhtumite ega ajutise töökorralduse probleemiga, vaid süsteemse ja pikaajalise õigusrikkumisega. Inimesed on esitanud Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse peale mitmeid kaebusi. Õiguskantsler leidis, et inspektsioonil on probleeme nii märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisega kui ka vaiete ja isikuandmete töötlemise rikkumise peale esitatud kaebuste lahendamisega. Avaldust...