23.9.13

Delfi:Üle 700 korra kainenema viidud naine suri arestikambris ehk see kes su sitast päästab pole alati su sõber

Lind lendab, ikka kõrgemale ja kõrgmale. Tiivad külmuvad ja ta kukub potsti alla. Lehm läheb mööda ja laseb hunniku otse linnule kes tundes soojust hakkab siputama.
Kass vaatab, miski siputab, kraabib linnu välja ja sööb ära.
Loo moraal.
1. Ära lenda nii kõrgele kui tiivad ei kanna
2 See kes su täis teeb  pole alati su vaenlane.
3.Kui oled täis tehtud ära hakka hüppama.
4. See kes su sitast päästab pole alati su sõber.


Öösel, vastu hommikut, hakkavad kodutud tegema oma ringe. Suurte taarakottidega võib näha nii nooremaid kui ka vanemaid. 
Sirje armastas kohvi ja päris mitu korda käis ta öö jooksul seda putkast ostmas ja juttu ajamas ikka nii -  kui taara ära viin toon puudu jäänud raha. Ja tõigi - peaaegu alati tõi, naistepäeval tõi isegi tulbi.

Vahest kadus Sirje pikaks ajaks ja ilmus siis taas välja teatades, et käis Viljandis kellegi juures tööl või oli see nüüd abiks. Viljandis Sirjel ei meeldi ja varsti on ta jälle Pärnus tagasi. Pärnus on hea aga elada pole kusagil, varjupaika aga Sirje ei lähe, sest "varastavad kuradid, kõik varastavad ära"
Kootud, värvitu müts poolviltu peas, käed mustusest parkunud ja ikka lõhnad -igasugused lõhnad.  Mõtlen, miks ta ei võiks kasvõi Pärnu jões käsi puhtaks pesta.
Inimene on kaotanud oma väärikuse, väljanägemise minetanud, tal on kõigist ja kõigest ükspuha ja kõigil on temast ükspuha.

Ostan purgi lahustavat kohvi ja teatan, et nüüd saad kohvi ilma rahata aga kaasa ma seda purki sulle ei anna muidu teed paari päevaga tühjaks. Sirje rõõmustab ja teatab, et see magus pakikestes kohvisula talle ei meeldinudki.
Äkki paneb Sirje kohvitopsi kioski luugile, muutudes rahutuks ja närviliseks
"Tulevad raisad, kuradi värdjad, ma vihkan neid"
"Kes tulevad" küsin.
"Politsei, saatanad"
"Mis sul politseiga asja sa ei tee ju praegu midagi paha või oled mingit jama teinud"
"Veavad raisad kainestusmajja seal tuleva jälle kambaga kallale"
"Mis tähendab kambaga kallale ?"
Sirje räägib loo kuidas Viljandi politseinikud ta öösel kinni võtavad,  kainestusmajja viivad, seal teda kambaga vägistavad, lõpuks annavad kilekotitäie süüa ja saadavad siis ähvardustega, "kui kellelegi räägid -kaod, mitte keegi ei hakka sind taga otsima", tänavale tagasi.
Sirje ei julge sellest rääkida, ta kardab kuid ütleb, et ükskord ta rääkis sellest siiski sotsiaaltöötajale,  kes arvanud, et politseisse politseinike vastu sellise jutuga minna on suht lootusetu (kes usub kodutut - meie auväärne politsei).

Vihma hakkab tibutama ja Sirjel tuleb meelde, et unustas põõsa alla peidetud padjale kilekoti ümber panna, ta kiirustab minema.  Öösel magab Sirje ühe vana puumaja väljakäigus. Ta teab täpselt millal peremees ärkab, oma asju ajama tuleb ja siis kaob Sirje sealt koos oma padjaga.
Sirje on 60 ligidal kuid unistab ikka, et kunagi saab ta normaalse kodu, kusagil on keegi kes küll temast hoolib kuid kellel on ka omal väga raske. 

Kas seesama Sirje siin