07.10.09

Ärastajad tormavad volikogu ja maavanemat kaitsma, viimases hädas keskerakonda appi karjudes !!!

See postitus polnud plaanis, siis plaaniväline

06.10.2009 said Audru vallavalitsus ja volikogu liikmed R.Matsalu ja V. Tamm pöördumise. 5.10.2009 kirjutatud ja järgmisel päeval kohe volikogu liikmete postkastis. Küll mõned kirjad ikka liiguvad kiiresti, teised aga ei jõua kunagi kohale. (Loe nende meestega seotud maade ärastamistest vanematest postitustest).

Ärastajatest loomapidajad on ahastuses. Valimised tulemas ja kui see hirmus millimalli volikokku pääseb siis ....... Milline kohutav appikarje.

Kirja sisust.
Juba pikemat aega on millimalli esitanud „ausate ärimeeste” R. Matsalu ja V. Tamme vastu väga raskeid süüdistusi. Kuid kuna „ausad ärimehed” on nii ausad ja kõik on ainult millimalli väljamõeldis, soperdis ja laim, siis seni ei ole nad selles asjas avalikult üles astunud ning oma seisukohta avaldanud. Mis sest, et neid „laimatakse”, selle kannatavad suure südamega ärimehed ära kuid oh õudust, viimasel ajal on aga asjad arenenud sinnamaani, et millimalli süüdistab avalikult juba osasid Audru vallavolikogu ning vallavalitsuse liikmeid ning isegi maavanemat kõigis võimalikes pattudes ning on laskunud ränkade isiklike süüdistusteni, mida ta on ka avalikustanud internetis.

Seda juba V. Tamm ja R. Matsalu ei suutvat taluda. Just volikogu, vallavalitsus ja maavanem on need, kelle eest kartmatud, ausad võitlejad nüüd lahinguväljale tormaksid, särke seljast rebides.

Oi kui libe. Mõni kala ujub isegi veeta.

Härrased!!!!
Faktid, faktid ja tõendid on ühine nimetaja, mitte süüdistused. Oleks ainult süüdistused oleks härrasmeeste rahakoti rauad ammu lahti ja raskelt teenitud raha jookseks advokaatide taskusse.
Kuigi ei näeks ka siis võimalust, sest oma blogisse (päevikusse) läheb ikka oma arvamus.
Kuid on advokaate, kes annavad au tagasi ka nendele, kellel pole seda kunagi olnud.

Mina aga tuginen isegi oma arvamustes ainult tõenditele - kuningas on alasti.

Veel kirjast
„Tutvudes blogiga on näha, et seal pole mitte ainsatki positiivset sissekannet, vaid ainult õel, sapine ja mõnitav sopaloopimine ............

Ja nii ta ongi. Hoolimata sellest, et mõned isikud loevad blogi 5 korda päevas ja ka öösel, teevad väljavõtteid ja koopiaid ei suuda nad ikka välja lugeda, et siin blogis ongi ainult see „parem osa”, varjul pool ja ainult koos tõenditega.

Ajalehtedes võib poosetada, rääkida suurest tööst, ausast maade erastamisest, ausalt müüdud ja kasvatatud kapsakoormatest, miljonitest jne, aga siin laseme õhu välja ja näitame millised paberid kaltsunukkude sees tegelikult on.

Oi, ja siis tulevad kirjas vabandused, ette ja taha, et volikogu mitte ei pahandaks, et nemad lugupeetud volikogu oma kirjaga julgevad tülitada. Nemad teavad kui hõivatud ja kiire on volikogul, ja et nemad oma kirjaga volikogu nii kallist aega raiskavad. Aga nemad ju tahavad selgitada kuidas millimalli teeb seda kõiki neile kättemaksuks, milline alatu, valelik ja kättemaksuhimuline ta on. Pealegi on ta väljapressija kes tuleks kriminaalvastutusele võtta .

Alatu laimu alla satub ka millimalli abikaasa, kuid laim ebaõnnestub, sest isendid kes abikaasa küüne mustagi väärt pole, ei oska kärbseajuga kuidagi selgitada miks nad „pehme maandumise” peale veel 3 kuu keskmise palga maksid (kompensatsioon, töölepingu tingimuste ühepoolne muutmine). 20 a hiljem võib ju iba ajada. Kindluse annaks ka see, kui „hävitatud” Audru sovhoosi pitsat alles pintsakutaskus, millega oma „ausust” võiks igal ajal uuesti kinnitada.

See nende kiri on nüüd näide sopapritsimisest - keegi kuskil ütles, meie arvates jne.
Ära arva, vaid tõenda!

Jumal lõi inimese mittemillestki ja mõne puhul on seda eriti tunda.

Loen ja midagi on nii tuttavat selles kirjas. Tundub nagu loeksin seda juba teist või jumal teab mitmendat korda. Kus pagan ma olen seda loba juba kuulnud miks see kõik mulle nii tuttav tundud. Natuke otsimist ja vanad 10 aasta tagused kirjad tulevad lagedale.

Ihnuskoid, kellel oma aju ei lõika, ei täinud palgata uut advokaati laimukirja kirjutama, vaid võtsid sama laimukirja, mille 10 aastat tagasi minu kohta maksuametile saatsid, et kõrvaldada mind oma firmas revisjoni läbiviimisest.

Teadmiseks olgu, et maksuametis ei alusta, algata ühegi kontrolli alustamist revident vaid ikka direktor või osakonnajuhataja. Just direktori „tööõnnetus” see oligi, et mina sattusin „ausate ärimeeste” firmat kontrollima, mida keegi eales kontrollinud polnud ja mis 3 aastat küsis riigilt käibemaku tagasi, näitamata kopkat käivet.
Kuhu kuidas ja kelle maja vorstivabriku pähe (endine sovhoosi tööautode garaaz) „ausad härrasmehed” tegelikult ehitasid, millistele „ebamugavatele” küsimustele härrasmeestel vastata tuli, milliseid „ebaseaduslikke läbiotsimisi” läbi viidi, kuhu ja kuidas firma lõpuks kadus ja mis osa selles kõigis oli sõbrast maksuameti direktoril (endine Audru sovhoosi partorg ) sellest edaspidi.

Kirjas siis terve 5 lehekülge mõttetut lipitsemist ja ei midagi maadest mida loomapidajast kinnisvaraarendajad ärastasid. Volikogu liikmed võivad olla arad, mitte kursis seadustega, mugavad, asjast mitte huvitatud, mida eales, kuid mitte idioodid, kelleks „ärimehed” neid peavad, et mitte aru saada labasest, madalast toonist – oh kuidas me nüüd teie eest võitleme ja teid kaitseme. Aga kirja lõpus on ridade vahele peidetud ka volikogule hoiatus, et katsuge te ....

Neil on siiralt kahju, et millimalli on oma kättemaksu või mõne muu kinnisidee
täideviimise vahendiks valinud Audru vallavolikogu. Teades volikogu liikmete
töökoormust (minu tuttav volikogu liige räägib, et mingit koormust ei ole) ja vastutust valla arengu ja käekäigu ees (kus siin vastutus on) on kahju , et volikogu peab oma aega kulutama ühe inimese madalate ambitsioonide rahuldamiseks (kas nüüd kutsutakse ärastajate avalikustamist nii) .

Siis tuleb kirjas sõrmevibutus volikogu liikmete poole .

„Loodame et Audru vallavolikogu ja -valitsus ei lase ennast juhtida emotsioonidest vaid kainest mõistusest ning jäävad oma pädevuse juurde. Kindlasti ei ole volikogu pädevuses anda ühe või teise maa erastamise kohta õiguslikku hinnangut”

Kuid just see on volikogu pädevus ja kohustus, sest iga haldusakti võib ka selle väljaandnud haldusorgan tühistada, kehtetuks tunnistada jne olenevalt asjaoludest. Kindlasti peaks volikogu sellele aga vähemalt hinnangu andma.Üks „nurgaadvokaat” soperdab ärastajate palvel hirmukirja, kus volikogule öeldud mida ta võib ja mida mitte - kui lühinägelik ja lapsik . Poleks volikogu eesotsas naksitralli, oleks ärastamistele ammu vähemalt hinnang antud. Aga see oleks juba liiga ilus muinasjutt.

Ja jälle vabandused kirja lõpus
„Vabandame veel kord Teie aja kulutamise eest ning soovime kõigile jõudu ja jaksu oma töödes ja tegemistes. Kõigile taaskandideerijatele soovime edu saabuvatel valimistel.”

Öeldakse, et oskus meeldida on tegelikult oskus petta.

JA MIS OLI SIIS KIRJA MÕTE, HÄRRASED !!!! KAS KEEGI KIRJA MÕTET KA NÄEB. Pole enam see aeg kus partei (millimalli on parteitu) või vallavolikogu kutsub üleannetu vaibale.
Muidugi on mõte olemas, lipitsemine volikogu ees ja millimalli laimamine on ainult kate.

Eesmärk ja mõte peitub ühes reas.

KIRJA KOOPIA: EESTI KESKERAKONNALE.
(irv)

Millimalli ju kanditeerib keskerakonna nimekirjas Audru vallavolikokku.

„Vihatud keskerakond, viimane lootus on sinu peal ........”
Viimane appikarje, kõrvaldage millimalli!!!!
Millimallil ei olnud mingeid kavatsusi kanditeerida, viimase päevani olid sõrad vastu, aga just keskerakond oli see kes kutsus/palus mind appi sulidega võitlema.

„Kus sa nüüd oled vihatud Edgar, auu .... auuuu ... Nüüd oled hea, ilus, tark, sitsin ja liputan saba, lakun kätt kui vaja, päästa ainult kohutavast millimallist.”

„Ausad ärimehed” lootsid millimallile pähe lasta aga unustasid püksiaugu lahti teha

Mis soost need mehed nüüd olidki.

Ja nii kogenenud poliitikud mulle ütlesidki, et varsti algab valimisvõitlus ja seekord on see suunatud suuresti millimalli vastu. Liiga palju on materjali millega oskan ka midagi peale hakata. Muidugi oskan ja julgen sellega midagi peale hakata ka volikokku pääsemata - milles küsimus?

See, mille vastu võideldakse (vale, pettus, alatus jne) peaks olema kõigil erakondadel ühine kuid see, mille eest võideldakse (platvormid, ideed esmärgid) võib olla erinev. Kuid asjad vist nii ei käi.
Aga kui minust või minule kallitest inimestest teeb keegi alatusega patuoinad, teen mina temast ohvritallle.

Ja nii see muinasjutt lõpeb.
„Kakuke, kakuke ma söön su ära.
„Ära söö, ma laulan sulle.Eide käest jooksin ära ja taadi käest jooksin ära ja sinu käest kõõrdsilm jänes, jooksen ka ära”
Tuleb vastu hunt.
„Kakuke kakuke ma söön su ära”
„Ära söö, ma laulan sulle. Eide käest jooksin ära ja taadi käest jooksin ära ja sinu käest hunt jooksen ka ära”
Jne, jne kuni tuleb vastu rebane.
Ja mis siis kakukesega juhtus? Küll see rebane (volikogu näol) kohtub ükskord ka meie kakukestega.