Järg eelmisele postitusele: kuidas kodaniku põhiõigus vahetati haldusmugavuse vastu
Eelmises postituses nägime, kuidas riik kärpis kodanike põhiõigusi, et legaliseerida tegevusetus – kodanikule määratud vastamistähtaegu ja õigusi hakati seadusega ümber kujundama, nii et ametnikul tekkis võimalus vastamisest üldse keelduda . Käesolevas postituses jätkame sama teemat, sukeldudes Riigikogu põhiseaduskomisjoni protokolli nr 77 üksikasjadesse, et näidata, kuidas seadusemuudatused lühendasid vastamistähtaega 30 → 15 päevale , aga samas andsid ametnikule võimaluse vastamisest seaduse alusel üldse loobuda – vorst vorsti vastu . Hendrik Johannes Terras selgitas , et muudatusettepanekute tähtajaks, 9. oktoobriks, eelnõule muudatusettepanekuid ei laekunud . Siis lisas, et Justiitsministeerium tegi ettepaneku eelnõu muutmiseks 08.11.2024 kirjaga . ( Ha… haa… haaa… 🐷 Kuidas sai Justiitsministeerium teha muudatusettepaneku 08.11.2024 kirjaga, kui muudatusettepanekute esitamise tähtaeg lõppe s 09.10.2024 ? Vastus on lihtne: ei saanudki – aga tehti. Dokumentidest on see...