4.8.20

2 Pärnu linnavalitsus varjab tehinguid seotud isikutega .............

Järg eelmisele postitusele. 

Nagu arvata oligi ei edastanud Pärnu Linnavalitsus seotud isikutega tehtud tehingute kohta palutud 
dokumente. Põhjendades, et minul puudub neile juurdepääsuõigus. 
 
Väljavõte linnavalitsuse vastuskirjast kus toodud keeldumine .


Põhjendavas osas selgitas linnavalitsus mulle isikuandmete mõistet, isikuandmetega seotud tegevusi, viitas ühele ja teisele asjakohatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele, üldmäärusele, artiklitele ja väitis halenaljakalt, et palutud dokumentide edastamisel oleks tegemist isikuandmete töötlemisega mis olevat keelatud ja üldse olevat minu poolt palutud teave konfidensiaalne. Samas aga teatas linnavalitsus, et kõik minu poolt palutud dokumendid (tehingud seotud isikutega) olevat juba dokumendiregistris avalikustatud ja neile ei olevat paigaldatud isegi mitte juurdepääsupiirangut aga minul ei olevat lihtsalt õigust teada milline neist tehingutest ja kellega seotud isikutest on teostatud mittetavapärastel tingimustel.
Ühesõnaga selline kamarajura, et lase aga olla. Eks arvati, et mida rohkem § ja Euroopa Liitu, seda mõjuvam ja hirmutavam ja seda peaks uskuma.  Kogu seda jama ma läbi lugeda ei viitsinud, lasin silmad diagonaalis üle ja veendusin - täielik ebaprofesionaalsus, seebiooper (sisekontroll T. Mölder ja linnasekretär T. Roht). Eestis kehtib avaliku teabe seadus (AvTS) mis kohustab väljastama avaliku teabe kui ei ole seatud juurdepääsupiiranguid. Hämada isikuandmete töötlemisest ja mingist Euroopa määrusest on ikka pehmelt öeldes jabur. Isegi võhik teab, et määrus ei saa olla piirangu aluseks vaid ikka ainult seadus

Mõttetut vaidlust Pärnu linnavalitsusega pidama ei hakanud, nugade peale ei läinud vaid esitasin 26.09.2019 vaide Andmekaitse Inspektsioonile.  

Vaides tõin oma seisukohad: 
-2018 a majandusaasta aruandes on toodud, et tehingud on tehtud ja hankelepingud sõlmitud juriidiliste isikutega aga juriidilistel isikutele ei kohaldu AvTS kuna juriidilisel isikul ja asutusel endal ei ole eraelu.

-AvTS § 36 lg 1 p 9 ei luba tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta.

-Varasematel aastatel toodi seotud isikutega tehtud tehingud majandusaasta aruannetes välja lausa seotud isikute lõikes ja isikute nimed ei olnud salastatud kuid käesoleval ajal ei ole see majandusaasta aruandes enam nõutud mis ei tähenda, et sellist teavet ei saaks küsida ja sellist teavet ei peaks väljastama, teabenõude korras.

Vaide lõpus palun Andmekaitse Inspektsioonil:
-vaie lahendada sisuliselt ja vaide lahendamisel kontrollida kas Pärnu linnavalitsus on õiguspäraselt keeldunud 18.09.2019 teabenõude täitmisest ja põhjendanud keeldumist nõuetekohaselt.
-kohustada Pärnu linnavalitsust väljastama 18.09.2019 teabenõudes palutud teave.

05.11.2019 tuleb Andmekaitse Inspektsiooni vastus (vaideotsus). 
Väljavõte Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsusest (resolutiivosast) millega rahuldatakse minu vaie ja kohustatakse Pärnu linnavalitsust  väljastama teabenõudega palutud dokumendid (kuna dokumentidel puudub juurdepääsupiirang). 





Toon allpool väljavõtte ka  Andmekaitse Inspektsiooni (AKI põhjendustest. Pane tähele kuidas Pärnu linnavalitsus on vaidemenetluses AKI  järelepärimistele vastates asunud keerutama ja katsetanud uut päästvat valet nagu ei oleks linnavalitsusel teada algandmeid, millised tehingud on tehtud seotud isikutega mittetavapärastel tingimustel.

Naeruväärne ja uskumatu. Või et Pärnu linnavalitsus tegi 2018 a majandusaasta aruande valmis, sai summad seotud isikutega tehtud tehingute kohta kokku ja siis viskas algdokumendid, kui mittevajaliku pahna, lihtsalt minema.  

Haaa..haa..haaaaa...on ikka tase!  Kroona viirus pähe löönud või? 
Kas Pärnu linnavalitsus tellib oma raamatupidamise teenuse kohalikult lasteaialt?   

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED : (copy/paste)
Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on loodud või saadud avalikke ülesandeid täites. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt saab avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud korras. 
Seega ei saa Pärnu Linnavalitus kui teabevaldaja kellegagi kokku leppida mingi teabe konfidentsiaalsuses, vaid saab oma valduses olevale teabele kehtestada juurdepääsupiirangu üksnes juhul,kui selleks on seadusest tulenev alus. 

Juurdepääsupiirangu alused on ära toodud AvTS §-s 35 ja valdkondade eriseadustes. 

Antud juhul puudub vaidlus selles, et vaide esitaja soovitud hankelepingute ja ostuarvete puhul on tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse mõistes
Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-11-2172 märkinud järgmist: „Riigikohus on asjas nr 3-4-1-17-08 nentinud: „Kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse läbipaistvuse nõue lähtub põhimõttest, et avaliku võimu allikas ja kõrgema võimu kandja on rahvas, kes soovib saada ülevaadet võimuorganite tegevusest.“ See tähendab, et kohalik omavalitsus peab ja tohib hoida teavet salajas või konfidentsiaalsena (tunnistada piiratud juurdepääsuga teabeks) üksnes erandlikel, seaduses täpselt sätestatud juhtudel

Vastuses Andmekaitse Inspektsiooni järelepärimisele on Pärnu Linnavalitsus selgitanud,et isikuandmetega seotud piiranguid nimetatud dokumentides endis ei ole. 
Teabe väljastamisest keelduti põhjusel, et vaide esitajal puudus juurdepääsuõigus seotud osapoolte esitatud teabele. 

Andmekaitse Inspektsioon Pärnu Linnavalitsuse eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Avalikule teabele on üldjuhul juurdepääs vaba, kui teabele eiole kehtestatud juurdepääsupiirangutKa ei pea vaide esitaja teabenõude korral põhjendama, miks ta konkreetset teavet soovib, v.a. juhul kui soovitakse piiranguga isikuandmeid.

Antud juhul on Pärnu Linnavalitsus kinnitanud, et soovitud teabele piirangut kehtestatud ei ole. Samas Pärnu Linnavalitsuse vastusest ei nähtu, millest tulenevalt leidis linnavalitsus, et vaide esitajal puudub juurdepääs teabenõudes küsitud teabele, kui soovitud teabele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut

Siinkohal pean vajalikuks veelkord rõhutada, et avaliku sektori asutus ei saa kellegagi kokku leppida teabe konfidentsiaalsuses ja saab oma valduses oleva teabe väljastamisest keelduda üksnes siis,kui selleks on seadusest tulenev alus. 

Teabenõude täitmisest keeldumine 18.09.2019 teabenõude esimeses punktis on vaide esitaja soovinud loetelu hangetest, mille puhul esines küsitavusi riigihangete seadusest kinnipidamisel ning hankelepinguid ja tingimustele vastavaid pakkumusi. Teabenõude teises punktis soovis vaide esitaja teada, kellelt ja milliseid teenuseid osteti (10,54 tuhande euro eest), mis erinesid tavatehingutest ning vaide esitaja palus väljastada ostudokumendid (ostuarved vm). Seega sisaldas vaide esitaja 18.09.2019 pöördumine nii teabenõuet kui selgitustaotlust. Kuna Andmekaitse Inspektsioonil puudub selgitustaotlustele vastamise üle järelevalvepädevus, siis selles osas Andmekaitse Inspektsioon hinnangut ei anna. 
Pärnu Linnavalitsus on vastanud vaide esitaja 18.09.2019 pöördumisele 25.09.2019 kirjaga nr 4.3-7/9046-1, milles keeldus teabenõude punktide 1 ja 2 täitmisest AvTS § 23 lg 1 punkti 1 alusel põhjusel, et vaide esitajal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Samas ei ole märgitud, mille alusel on soovitud teabele juurdepääsupiirang kehtestatud. 

Järgnevalt on pikalt selgitatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatut ning leitud, et seotud osapoolte andmete kogumise eesmärk oli 2018 aastaaruande vastava osa koostamine. Juhul kui edastaksime Teile mistahes teavet, mis võimaldaks asjaomaseid isikuid identifitseerida, oleks tegemist isikuandmete töötlemisega ja sel juhul eksiksime üldmääruse eelpool osundatud põhimõtte vastu, mis lubab isikuandmete töötlemist üksnes juhul, kui töötlemine on kooskõlas eesmärkidega, mille jaoks isikuandmeid algselt koguti. 

Siinkohal pean Pärnu Linnavalitsusele vajalikuks selgitada, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab küll isikuandmete töötlemise üldised nõuded, kuid kui eriseaduses on isikuandmete töötlemisele ettenähtud erikord, siis tuleb lähtuda eriseadusest. Avaliku sektori valduses oleva teabe, sh isikuandmete osas on selleks avaliku teabe seadus, mis lubab isikuandmetele kehtestada juurdepääsupiirangu, kui selliste andmete avalikustamine kahjustaks oluliselt isiku eraelu puutumatust. Pärnu Linnavalitsus on mitmel korral kinnitanud, et vaide esitaja soovitud lepingutele ja ostuarvetele juurdepääsupiirangut kehtestatud ei ole.
See, et lepingu osapooleks on seotud isik, ei ole iseenesest alus dokumendi väljastamata jätmiseks,kui dokumendile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Ka nähtub seotud osapoolte deklaratsioonidest, kas ja mille alusel on neile kehtestatud juurdepääsupiirang.
Seega ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse alusel teabe väljastamisest keeldumine. Seda enam ,kui soovitud lepingud on Pärnu Linnavalitsuse selgituse kohaselt ka dokumendiregistris avalikud. Nõustun Pärnu Linnavalitsusega selles, et majandusaasta aruande lisa ei sisalda andmeid, mille alusel saaks soovitud lepinguid tuvastada.
Samas ei saa ma aga Pärnu Linnavalitsusega nõustuda selles, et linnavalitsus ise ei saa tuvastada, milliste lepingute andmetest majandusaastaaruande lisa 23 koosneb ning millised lepingud ja ostuarved on tunnistatud tavapärasest erinevaks.
Et see on võimalik ,tuleneb ka Pärnu linnavalitsuse vastusest, milles linnavalitsus selgitas, et juhul kui meie selgitused ei ole olnud piisavad, oleme valmis välja otsima lepingud ja dokumendid, mille kohta seotud isikud on linnavalitsusele info esitanud. Eeltoodust tulenevalt on linnavalitsusel vaide esitaja soovitud teave olemas ja ka arusaadav, milliseid dokumente vaide esitaja soovib.
Täiesti arusaamatuks jääb Pärnu Linnavalitsuse seisukoht , nagu peaks vaide esitaja teadma,millised hanked või tehingud on linnavalitsus tunnistanud tavapärasest erinevaks kas siis lepingupartnerilt saadud info põhjal või oma algatuslikult. 

Juhul,kui kõik majandusaasta aruande lisas 23 tehingud ei ole tunnistatud tavapärasest erinevaks, siis tuleks seda ka vaide esitajale selgitada ja väljastada ainult need lepingud, ostuarved, mis on tunnistatud tavapärasest erinevaks. 

Arusaamatuks jääb ka Pärnu Linnavalitsuse väide, nagu linnavalitsus ei pea arvestust seotud osapooltega tehtud tehingute üle. Nimelt sätestab Rahandusministeeriumi 11.12.2003 määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend“ § 491 lg 1, et aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta,mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et eelnimetatud paragrahvi lõike 1 alusel avaldamisele kuuluvate tehingutega seotud raamatupidamise algdokumentide menetlemisel esitavad dokumentide koostajad, kooskõlastajad ja kinnitajad vastavalt neile teadaolevatele andmetele dokumentidel vastavasisulise kommentaari.
Isegi juhul kui linnavalitsus eeltoodud nõuet täitnud ei ole, on linnavalitsus oma selgitustes märkinud, et vastava teabe on esitanud neile seotud isikud.

Seega saab asuda seisukohale, et Pärnu Linnavalitsusel on arusaadav, milliseid dokumente on vaide esitaja soovinud ja võimalik need väljastada. Kui Pärnu Linnavalitsus on seisukohal, et vaide esitajal puudub juurdepääsuõigus seotud osapoolte esitatud teabele, milles nad on märkinud mingid tehingud tavapärasest erinevaks, siis tuleb teabe väljastamisest keeldumisel viidata piirangu alusele ja põhjendada keeldumist. Siinkohal juhin linnavalitsuse tähelepanu sellele, et piirangu alus saab tulla seadusest, mitte määrusest. Lisaks märgin, et eeltoodud määruse § 491 sätestab seotud isikutega tehtud tehingute kajastamise nõuded aastaaruandega seonduvalt, kuid ei sätesta, et mingid andmed oleksid piiranguga. Ka see, et eelnimetatud määrus ei kohusta aastaaruandes kajastama seotud osapooltega tehtud tehinguid personaalselt, ei tähenda seda, et vastavad andmed on piiranguga. Seda enam, et edastatud deklaratsioonidest võib aru saada, et seotud osapoolteks on volikogu liikmed, kelle andmed ei ole piiranguga. Samuti ei saa piiranguga olla teave tehingute kohta,mis on seotud avaliku raha kasutamisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Linnavalitsusel vaide esitaja 18.09.2019 esitatud teabenõue uuesti läbi vaadata ja väljastada vaide esitajale soovitud dokumendid,kui puudub alus teabele juurdepääsu piirata. Kui Pärnu Linnavalitsus keeldub teabenõude täitmisest, siis viidata konkreetsele piirangu alusele ja põhjendada keeldumist. 


Läks pikale. Jätkan homme. 
Tule siia tagasi kui soovid lugeda kuidas Pärnu linnavalitsus esitas AKI vaideotsuse peale  kaebuse halduskohtule kuna ei ole nõus avaldama mulle teavet seotud isikutega tehtud tehingute kohta mittetavapärastel tingimustel.