9.7.20

Pärnu linnavalitsusele kuuluvad ebaseaduslikud ehitised Valgerannas - vaatetorn, vetelpäästehoone

Mitte ainult Valgeranna mänguväljaku otstarbeks ei eraldatud Eesti-Läti programmist 2009 aastal toetust vaid ka vaatetorni ja vetelpäästehoone ehitamiseks Valgeranda. Ehitised avati pasunakoori saatel ja sündmust kajastas ka Pärnu Postimees. Tollane Audru valla majandusnõunik Siim Suursild märkis, et vaatetorn on mõeldud avalikuks kasutamiseks kõigile ja arvas, et see toob randa palju rahvast.

Kõik on tore kuid.....

Vaatetorni püstitamiseks
- ei ole väljastatud ehitusluba.
- ei ole välja antud kasutusluba
- ei ole taotletud ega antud ühtegi kooskõlastust
- vaatetorni ei ole kantud ehitisregistrisse (nagu ka mänguväljak).
(andmed linnavalitsuse kirjadest 18.02.2020 nr 4.3-7/1339-1, 27.02.2020 nr 4.3-7/1339-3).
Ajuvaba !!! Rannakülastajad on koos lastega 10 aastat roninud vaatetorni mille kasutamiseks ei ole väljastatud isegi mitte kasutusluba.

Vetelpäästehoone
Toetusrahadega Valgeranda püstitatud vetelpäästehoonet ei ole kunagi kasutatud selle tegelikul eesmärgil. Seda rendib kohalik omavalitsus välja hoopis müügi- ja toitlustuskohana.
Vetelpäästehoonele ei ole väljastatud isegi mitte kasutusluba, puuduvad igasugused kooskõlastused ja  selle väljarentimine avaliku müügi- ja toitlustuskohana ei ole käesoleval juhul õiguspärane ja lubatud (andmed linnavalitsuse kirjadest 18.02.2020 nr 4.3-7/1339-1, 27.02.2020 nr 4.3-7/1339-3).

07.02.2020 pöördumises küsin:
1. Miks ei ole kohalik omavalitsus kandnud ehitisregistrisse Valgerannas asuvat mänguväljakut ja vaatetorni.
Väljavõte linnavalitsuse 18.02.2020 vastuskirjast nr 4.3-7/1339-1
Linnavalitsusel puudub teave, miks ei ole kõiki Teie nimetatud ehitisi ehitisregistrisse kantud. Olemasolevad ehitised saab kanda ehitisregistrisse pärast kasutuslubade väljastamist. Sel eesmärgil tellib linnavalitsus ehitiste auditi.

(Jäta meelde linnavalitsuse viimane lause - ehitisregistrisse saab kanda ehitised alles pärast neile kasutusloa väljastamist. Vaata kuidas linnavalitsus minu järgmisele küsimusele vastab.

2. Millisel õiguslikul alusel kanti ehitisregistrisse vetelpäästehoone millele ei ole väljastatud kasutusluba? Kas see on lubatud?
Linnavalitsuse vastus 19.03.2020 nr 4.3-7/1339-4
Vastus: -
Küsimus jäi vastuseta, huvitav miks? 

3. Sihtotstarbeline toetus eraldati vetelpäästehoone ehitamiseks kuid seda hoonet kasutatakse hoopis väljarenditava müügikioskina (paadikiosk)? Kas see on õiguspärane?
Linnavalitsuse vastus (kopeerin) 19.03.2020 nr 4.3-7/1339-4
Vastus: Vetelpäästehoonel on mitu kasutusotstarvet, hoonet saab kasutada ka suvekaubandusliku müügikohana. Ehitise kasutamise otstarbed määratakse kasutusloaga.

Kasutusotstarve määratakse küll kasutusloaga aga  linnavalitsus unustas, et vetelpäästehoonel ei ole ju kasutusluba väljastatudki. Millega see mitu otstarvet siis määrati kui kasutusluba pole?  On alles mula. Avalikku hoonet millele ei ole väljastatud kasutusluba ei tohi üldse kasutada.

4. Lapsed on kasutusloata avalikku Valgeranna mänguväljakut, kasutanud hulga aastaid. Kuidas seda selgitate ja põhjendate laste turvalisuse seisukohast?
Linnavalitsuse vastus (kopeerin) 19.03.2020 nr 4.3-7/1339-4
Vastus: Kasutusloa väljastamise eesmärgil tellis linnavalitsus auditi. „Valgeranna supelranna ehitiste ja rajatiste kasutuseelne ehitustehnilise auditi aruanne“ valmis 18.03.2020. Selle põhjal vastavad Valgeranna puhkeala ehitised ja rajatised ehitusnõuetele ning on kasutamiseks ohutud.
Linnavalitsus vastas küsitust mööda!

5.Valgerannas on vaatetorn olnud kasutuses 10 aastat. Kohalik omavalitsus ei ole võtnud tarvidusele mingeid meetmeid, et piirata juurdepääsu kasutusloata vaateplatvormile või taotleda sellele kasutusluba. Miks? Kuidas on olnud tagatud inimeste turvalisus?
Linnavalitsuse vastus (kopeerin) 19.03.2020 nr 4.3-7/1339-4
Vastus: Kasutusloa väljastamise eesmärgil tellis linnavalitsus auditi. „Valgeranna supelranna ehitiste rajatiste kasutuseelne ehitustehnilise auditi aruanne“ valmis 18.03.2020. Selle põhjal vastavad Valgeranna puhkeala ehitised ja rajatised ehitusnõuetele ning on kasutamiseks ohutud.
Linnavalitsus vastas küsitust mööda.

Ah soo. Nüüd ( 2020 ) 11 aastat hiljem tellis kohalik omavalitsus millimalli kisa peale ekspertiisi ja hakkas oma ebaseaduslikke (ehitus- ja kasutusloata)  ehitisi Valgerannas seadustama. Aga miks seda juba 10 aastat tagasi ei tehtud ja kuidas oli selle 10 aasta jooksul inimeste turvalisus tagatud? Vastust ei saanud.

Kes karistab kohalikku omavalitsust? Kes määrab sanktsioonid ? Kus te olete sõltumatud ajakirjanikud siis kui asi puudutab inimeste elu ja turvalisust?  Vaikus.