21.11.20

Riigikontrolli antud hinnang Rail Balticu Eesti osa vahearuandele

 Aruanne ise siin 

Riigikontrolli hinnangul peaks sedavõrd suuremahulise projekti aruanne andma sisukama ülevaate projekti hetkeseisust, selle kulgemisest ja riskidest. Aruandes on üsna põhjalikult käsitletud 2019. aasta tegevusi ning 2020. aastal käivitatavaid töid, kuid otsustajate ja avalikkuse jaoks on oluline saada aruandest infot ka projekti üldise seisundi kohta. Riigikontrolli hinnangul on vajalik, et aruandes oleks kajastatud muu hulgas järgmine info:

1. Projekti üldine seis, sealhulgas info ja hinnang projekti ajakavas ning eelarves püsimise kohta.

2. Elluviidud tegevused, sealhulgas info selle kohta, kas need on ellu viidud kokkulepitud ajakava ja eelarve järgi ning kokku lepitud mahus.

Aruandes on projekti kulutuste kohta välja toodud, et senine investeeringute ja kulude maht on olnud 38 miljonit eurot ja on esitatud info selle kohta, kui palju on eri aastatel raha kasutatud. Aruandes puudub aga info selle kohta, millised tegevused (kas või üldistatult) on ellu viidud ning kas need on ellu viidud kokku lepitud eelarve ja ajakava kohaselt ning planeeritud mahus. Näiteks on aruandes pikemalt räägitud küll maade omandamise protsessist – märgitud on lõpptähtaeg, kuid puudub info, kas liigutakse vajalikus tempos ja kokkulepitud ajagraafikus.

3. Kavandatavad tegevused (tegevused olemasoleva rahastuse lõikes ning üldistatult kuni projekti lõpuni), sealhulgas info nende elluviimise ajakava, eelarve ja eeldatava panuse kohta riigieelarvest, samuti ELi kaasrahastuse kohta. Aruandes ei ole välja toodud tegevusi projekti lõpuni. Projekti kulgemise kohta saaks anda sisulisema ülevaate, kui aruandes oleks välja toodud tegevused (üldistatult näiteks ehituse, uuringute jm kohta) projekti lõpuni koos eelarve ja esialgse ajakavaga (näiteks lõikude ja suuremate objektide kaupa).

Aruandes ei ole välja toodud tegevuste eelarvet projekti lõpuni, sealhulgas kavandatavat koormust riigieelarvele. Aruandes on välja toodud, et CEF VI taotlusvooru Eesti osa taotluses on ligikaudu 100 miljonit eurot, kuid puudub info, kui suur on lisaraha vajadus järgnevatest taotlusvoorudest. Praegu on aruandes üldine seisukoht, et kui eraldatakse lisaraha, siis tehakse ka teatud summa eest uuringuid, ehitust ja muid tegevusi kuni aastani 2024. Samas ei ole välja toodud, kui palju ELi (ja riigi) raha on vaja projekti elluviimiseks igal aastal. Aruandes võiks olla välja toodud rahastusvajadus projekti lõpuni aastate kaupa, sealhulgas ELi ja riigi eeldatav panus. Aruandes ei ole välja toodud tegevusi, mille jaoks on raha olemas ja planeeritud. Aruandes on välja toodud tegevused kinnitatud rahastusega aastatel 2020–2022, kuid tegevuste maksumused on toodud ainult 2020. aasta kohta.

4. Muud projektiga seonduvad olulisemad ja projekti kulgu mõjutavad või mõjutada võivad teemad, sealhulgas info esile kerkinud probleemide ja nende lahendamise kava kohta. Aruandes on viidatud projekti elluviimiseks loodud juhtimisstruktuuri muutmisele, sealhulgas RB Rail ASi restruktureerimisele. Aruandes võiks olla selgitus, millal struktuurimuudatus aset leiab, kas see toob endaga kaasa täiendavaid kulutusi ja kuidas see mõjutab projekti elluviimise ajakava. Aruandes tuleks kajastada ka 19. mai 2020. aasta Riigikohtu otsust Rail Balticu maakonnaplaneeringute kohta, selle otsuse mõju projekti eelarvele ja ajakavale ning meetmeid, mida on kavandatud kohtuotsuse täitmiseks rakendada. Kuna Rail Balticu Eesti osa funktsioneerimine sõltub ka projekti kulgemisest teistes Balti riikides, siis oleks asjakohane anda aruandes ka lühiülevaade projekti elluviimisest Lätis ja Leedus. Samuti sellest, millised on peamised projekti käigus Lätis ja Leedus tekkinud probleemid, mis võivad takistada raudtee kavakohast kasutuselevõttu.