MILLIMALLI

Päris kähku tuli ära. Nüüd siis esindan Andmekaitse Inspektsiooni andmetel ka Pärnu linnavalitsust, et siis  Pr linnapea. -Märkasin, et Andmekaitse Inspektsiooni dokumendiregistrisse on registreeritud Pärnu linnavalitsuse poolt esitatud vaie. Üheselt kirjas, et adressaat on Pärnu linnavalitsus. Väljavõte dokumendiregistrist 2.1-3/25/812-1746-1 29.05.2025    Vaie   Sissetulev  kiri     Pärnu Linnavalitsus Huvitav, mida Pärnu linnavalitsus vaidlustas? -21.01.2026 teabenõudega palusin  see Pärnu linnavalitsuse poolt esitatud vaie edastada. - Vastuskirjas 28.01.2026 nr 1.2.-1/26/251-2 teatas AKI : Dokument nr 2.1-3/25/812-1746-1 on teie enda poolt esitatud vaie ja on teil juba olema s. Ei ühtegi selgitust miks on minu vaie dokumendiregistris registreeritud teise isiku – Pärnu linnavalitsuse – nime all. Olen nüüd siis ühtaegu eraisik ja Pärnu linnavalitsus. Tõsi, linnapea rolli juurde kuuluvat palka mulle siiski ei maksta.  28.01.2...

 Veel leidus Andmekaitse Inspektsiooni dokumendiregistris selline alltoodud  digitaalselt allkirjastatud dokument (teen väljavõtte) millel ei ole minuga mingit seost kuid  kus jälle kirja adressaadi andmete kohal laiutab minu isiklik e-posti aadress seimarann@gmail.com , minu initsiaalid ning mulle omistatud vallavanema nimetus – seekord olen siis Kambja vallavanem . Palju õnne mulle. Ei kandideerinud, aga amet on käes. AKI dokumentide põhjal hakkab mul kujunema juba päris korralik karjääriredel.  AKI dokumendiregister - Eesti kõige paindlikum ametiredel.   Karjäär, mis ei küsi ei CV-d ega valijate mandaati. Halooo… Pärnu linnapea Kristel Voltenberg – ära hakka midagi ennast seal linnapea kohal liiga mugavalt tundma.  Sellise tempoga võib Andmekaitse Inspektsioon mind varsti täiesti ootamatult ka Pärnu linnapeaks määrata. Halooo…haloo... peaminister Kristen Michal – tee ruumi, siit ma tulen. Ei mingeid valimisi, ei mingit poliitikat – piisab ühest kor...

Andmekaitse Inspektsiooni dokumendiregistrist teabenõudega väljastatud dokumentide hulgas leidus ka üks selline dokument. Dokument, on digitaalselt allkirjastatud. T een sellest väljavõtte -  just algusest mis on kõnekas. Kirja adressaadi andmete kohal figureerib minu isiklik e-posti aadress seimarann@gmail.com , minu  initsiaalid   ja mulle omistatud kõrge ametikoht  Põhja-Eesti Regionaalhaigla administratiivdirektor.  Tunnustus, mida ma ei ole küsinud, vastu võtnud või millest mind oleks kunagi teavitatud. Kuna dokument on digitaalselt allkirjastatud siis see tähendab paratamatult, e t Andmekaitse Inspektsiooni dokumendiregistris ringlevad digitaalselt allkirjastatud dokumendid (pole teada kui palju neid veel on) , millele on hiljem tehtud juurdekirjutusi. Teisisõnu: võltsitud dokumendid . Digitaalselt allkirjastatud dokumendi võltsimine seisneb pärast allkirjastamist dokumendi sisu või metaandmete – sealhulgas adressaadi andmete – ebaseaduslikus muutmi...

 Eelmises postituses nägime, kuidas riik kärpis kodanike põhiõigusi, et legaliseerida tegevusetus – kodanikule määratud vastamistähtaegu ja õigusi hakati seadusega ümber kujundama, nii et ametnikul tekkis võimalus vastamisest üldse keelduda . Käesolevas postituses jätkame sama teemat, sukeldudes Riigikogu põhiseaduskomisjoni protokolli nr 77 üksikasjadesse, et näidata, kuidas seadusemuudatused lühendasid vastamistähtaega 30 → 15 päevale , aga samas andsid ametnikule võimaluse vastamisest seaduse alusel üldse loobuda – vorst vorsti vastu . Hendrik Johannes Terras selgitas , et muudatusettepanekute tähtajaks, 9. oktoobriks, eelnõule muudatusettepanekuid ei laekunud . Siis lisas, et Justiitsministeerium tegi ettepaneku eelnõu muutmiseks 08.11.2024 kirjaga . ( Ha… haa… haaa… 🐷 Kuidas sai Justiitsministeerium teha muudatusettepaneku 08.11.2024 kirjaga, kui muudatusettepanekute esitamise tähtaeg lõppe s 09.10.2024 ? Vastus on lihtne: ei saanudki – aga tehti. Dokumentidest on see...

 Eesti riigi praktika näitab üha selgemalt, et kodanike põhiõiguste rikkumine ei ole enam juhuslik kõrvalnähtus, vaid teadlik vahend omaenda asutuste haldussuutmatuse varjamiseks. Kui ametkond ei suuda seadust täita, ei järgne sellele vastutust ega parandustegevust, vaid muudetakse õiguslik raamistik selliselt, et rikkumine muutuks lubatavaks ja tegevusetus seaduslikuks. Õiguskantsler tuvastas jälle kontrolli tulemusel, et Andmekaitse Inspektsioon (AKI) ei järgi oma tegevuses põhiseadust ega teisi seadusi, ei austa inimeste põhiõigusi ja -vabadusi ning ei pea kinni hea halduse tavast. Tegemist ei ole üksikjuhtumite ega ajutise töökorralduse probleemiga, vaid süsteemse ja pikaajalise õigusrikkumisega. Inimesed on esitanud Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse peale mitmeid kaebusi. Õiguskantsler leidis, et inspektsioonil on probleeme nii märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisega kui ka vaiete ja isikuandmete töötlemise rikkumise peale esitatud kaebuste lahendamisega. Avaldust...

 See oli hea uudis! Reformierakonnal ja Isamaal kukkus Pärnus saba alla. Las istuvad nüüd natuke pingile, võtavad lonksu vett ja mõtlevad rahulikult järele, kas ülbus on ikka see, mis alati võidab. Mõnikord tuleb lihtsalt hingata, mitte haugata. Hirmutav on aga see, et linnasekretäri kirjutatu kohaselt leidub linna ametiasutuses teenistujaid, kes peavad ja tunnevad end linnavalitsusena, kuigi nad ei ole isegi mitte linnavalitsuse liikmed. Kas suurusehullustus? Igasugust kriitikat linnavalitsuse aadressil võtavad nad isiklikult, kogedes väidetavalt tugevat emotsionaalset ja psüühilist pinget – justkui oleks kriitika suunatud nende enda vastu. Uus võim, olge ettevaatlikud – sellised „linnavalitsused“ võivad end hakata pidama ka Napoleoniks, kohvimasinaks või jumal teab milleks. Siis on jama lahti. Hoiduge linnavalitsust kritiseerimast! Mina siin blogis jätkan oma väikest arheoloogiat: kaevan ikka välja eelmise linnavalitsuse totrusi, et uus saaks alustada puhtalt lehelt. Kui isegi...

Pärnu Linna Valimiskomisjoni esimees Taavi Käärid suhtles telefoni teel kahe tuvastamata tundmatu isikuga ja veel mõnede tundmatutega, mille tulemusel otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta minu kaebuse läbi vaatamata.  Vähemalt nii on kirjas tähtsas otsuses, mis on nii täpne, et ühtegi konkreetset inimest seal nimepidi ei mainita.  See ongi Eesti demokraatia tugevus – kõik toimib nähtamatult, sujuvalt ja ilma liigse isikustamiseta. Inimesed võivad eksida, aga tundmatud ei eksi kunagi. Kõik toimus korrektselt: keegi rääkis kellegagi, kes rääkis kellegagi, kes kinnitas kellelegi, et midagi ei juhtunud ja mitte keegi ei näinud, ei kuulnud ega trükkinud midagi valesti. Siin siis väljavõte otsuse olulisematest kohtadest Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andisid selgitusi Pärnu Linna Valimiskomisjoni esimees Taavi Käärid ja riigi valimisteenistuse asejuht Nellika Vald e Pärnu Linna Valimiskomisjoni seisukoht Pärnu Linna Valim...

Osalesin nüüd 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel esmakordselt väljaspool oma elukohta. Olen Tallinna elanik, kuid hääletasin seekord Pärnus. Valimisjaoskonnas anti mulle valimissedel, suur tühi ümbrik ja väike ümbrik, millele oli rasvaselt trükitud minu nimi koos andmetega. Juhised anti järgmised: täitke valimissedel, pange see väikesesse ümbrikusse, kus on peal teie nimi ning seejärel väike ümbrik suurde tühja ümbrikusse ja laske siia sellesse kasti. Tegin täpselt nii, nagu kästi. Aga juba siis süttis peas punane hoiatustuli – kuidas saab minu hääl olla salajane , kui keegi, kes avab minu nimega väikese ümbriku, näeb kohe, kelle poolt ma hääletasin? Täna tean, et minu hääletamine ei olnud salajane. Olen pettunud. Kontrollida on seejuures lihtne. Minu elukohajärgses valimiskomisjonis peab olema väike ümbrik minu nimega , mille sees oli minu valimissedel. Kui leitakse väike ümbrik minu nimega , siis on vähemalt minu puhul rikutud  valimiste salajasust . Aga kui minu...

Täna pidin jätkama eelmise postituse kirjutamist, aga piisas ühest pilgust Pärnu linnavalitsuse dokumendiregistrisse, kui sisemine rahu viskas korgid välja. Uskumatu, kuidas linnavalitsuse ametnikud suudavad nii süüdimatult valetada ja esitada revisjonikomisjoni esimehele loovtõlgendusi õigusnormidest. Jah, muidugi — meil on ju nii tore ja demokraatlik õigusriik ning eeskuju Riigikogu istungite infotundidest on nakkav. Dokumendiregistris on dokument 30.09.2025 nr 4.3-8/9588-1 (koostanud andmekaitse spetsialist Valdis Podžuk ja allkirjastanud Kristi Matiisen, õigusvaldkonna juht linnasekretäri ülesannetes ). Revisjonikomisjoni esimees Siim Lopsik on küsinud linnavalitsuselt selgitusi, miks ühel kahe lisaga  dokumendil oli algselt kehtestatud juurdepääsupiirang ärisaladuse kaitseks (AvTS § 35 lg 1 p 17), kuid kui selgus, et see mingit ärisaladust ei sisaldagi, tekitati uus põhjus – dokument ei sisalda küll ärisaladust, kuid dokumendi kaks lisa sisaldavad juurdepääsupiiranguga teavet ...

  Lühikokkuvõte minu 19.02.2025 kaebusest Kaebaja palub halduskohtul kohustada Pärnu Linnavalitsust täitma 03.10.2024 esitatud teabenõude punkt 1 ja väljastama dokumendi registreerija nime. Kaebuse põhisisu seisneb selles, et linnavalitsus on keeldunud teabe väljastamisest ilma õigusliku aluseta, rikkudes sellega kaebaja õigusi. Kaebuse põhjendused:  D okumendi registreerija nimi on avalik teave AvTS § 3 lg 1 mõttes. Dokumendi registreerija nimele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, seda kinnitab linnavalitsuse kiri mis on kaebusele lisatud, linnavalitsus valetas piirangu seadmise kohta kohtule. Linnavalitsus ei ole selgitanud, kuidas dokumendi registreerija nime avalikustamine võiks tegelikult kahjustada tema eraelu. Tööalaste isikuandmete, nt teenistuja nimi, ametikoht jms avalikustamine ei saa iseenesest rikkuda eraelu puutumatust.Teabenõude täitmisest keeldumist põhjendatakse subjektiivsete oletustega kaebaja isiku kohta. Avaliku võimu tegevuse kriitiline hindam...

15.03.2019 jõustus AvTS § 46 lõige 2, mis ütleb: „Kui Andmekaitse Inspektsioon jätab vaide rahuldamata, siis on vaide esitajal õigus pöörduda teabevaldaja (mitte AKI) vastu halduskohtusse.“ Seega peale 15.03.2019 ei saa enam vaidlustada halduskohtus AKI vaideotsust, kui AKI jätab vaide rahuldamata – mis tingis selle, et vaideotsuste kvaliteet langes järsult. Kui varem pidi AKI vähemalt teesklema, et ta vaideotsus suudab kohtus vastu pidada (no ikka pidi natuke pingutama), siis nüüd... mitu lehekülge kuivalt asjakohatute AvTS sätete lahtikirjutamist, teist samapalju teabevaldaja selgituste kordamisi ilma AKI poolse seisukohata neile ja kusagil lõpus heal juhul ka üks lause, et AKI nõustub teabevaldaja põhjendustega – ei põhjendusi, ei tõendeid, ei uurimispõhimõtet, ei argumenteerimist. Mitte keegi ei kontrolli enam, kas see otsus oli seaduslik, loogiline või vähemalt tõsiseltvõetav. Tulemuseks on, et AKI vaideotsused ei sõltu enam seadusest, vaid sellest, kes vaidlejad on. Kui vaide ...

 Üks näide paljudest, kuidas avalikku võimu teostavad ametnikud usuvad, et seadused neile ei kehti eriti kui avalik teave võib paljastada nende õigusvastast tegevust või küsitavat kompetentsi. Selle loo keskmes on Pärnu linnavalitsus, ning Andmekaitse Inspektsioon, kes ühisel jõul püüdsid rikkuda minu põhiseadusest tulenevt õigust ja hakata mulle keelama avaliku teabe väljastamist millele ei ole paigaldatud juurdepääsupiirangut, koheldes mind teistest erinevalt, diskrimineerivalt. Antud juhul keelduti mulle väljastamast teavet kes registreeris Pärnu linna dokumendiregistris minu teabenõudes osutatud kirjad. Kõik algas sellest, et linnasekretär T. Käärid andis dokumendi registreerija kohta pahatahtlikke hinnanguid, väites, et too ei tea, miks ta midagi teeb ega saa aru, kas see, mida ta teeb, on üldse õige või vale. Et need solvangud ei oleks isikuliselt tuvastatavad, asus linnasekretär õhinaga ja seadust eirates varjama teavet selle kohta, kes milliseid dokumente  Pärnu linna...

 Pärnu Linnavalitsus ei suuda oma valesid enam hallata. Eelmises postituses kirjeldasin, kuidas Pärnu Linnavalitsus (koostaja Kristi Matiisen, allkirjastaja linnasekretär Taavi Käärid) ei teadnud miks üks järgkiri  registreeriti teise kirjanumbriga kui algatuskiri. Hämati ja süüdistati  linnavalitsuse töötajat, kes kirja registreeris, justkui see ei teaks miks ta seda tegi , ei tea kas ta eksis või ei eksinud   kas see mis ta tegi oli õige või vale. Loomulikult ei ole dokumendi registreerija midagi  nii rumalat väitnud. Sellise totruse peale sai tulla muidugi ainult see kes  pidevalt linnavalitsuse nimel oma kalambuure kirjutab.  Lihtne eksimuse tunnistamine oleks olnud igati asjakohane ja korrektne,  seda oleks dokumendi registreerija ise ka loomulikult teinud kui tal oleks lastud. Otsustajad aga otsustasid minna valetamise teed  – keerutati, hämati ja vassiti.  Asi läks veelgi absurdsemaks, väideti justkui ei oleks linnavalitsus ...

Kohati on väga raske leida Pärnu linna dokumendiregistrist üles oma saadetud kirja, kuigi see peaks nõuetekohase dokumentide registreerimise korral olema väga lihtne. Otsisin oma kirja, mis pidanuks olema registreeritud sama teemaga kirjade hulka, kirjaviidaga 4.3-7/ ja numbriga 805, nagu algatuskiri ja järgkirjad (4.3-7/805, 4.3-7/805-1, 4.3-7/805-2 jne). Otsin ja otsin – ei leia. Kas kiri jäeti registreerimata? Selgub hoopis, et kiri registreeriti teise viida ja numbriga 4.3-7/3939. Huvitav, miks? Tean, et kui küsin, siis normaalset vastust sealt ei tule, aga proovin ikka.  Palun linnavalitsust selgitada mis põhjusel registreeriti kiri teise kirjaviidaga. Kas kirja registreerija eksis või oli selleks mingi muu vajadus või põhjus? Ärge arvake, et Pärnu linnavalitsus laseb ennast alandada ja hakkab selgitama, miks midagi just nii registreeriti, nagu registreeriti. Vastuskirjas (kirja koostajad Teele Kurm ja Mairi Õismets) vastatakse küsitust mööda ja teatatakse lakoonilisel...