Kindlates räpastes kätes.
Pole ammu midagi postitanud. Blogimistuju lihtsalt puudub. See, mis Ukrainas toimub ei mahu minu mõistusesse. Ripun oma nutitelefoni küljes päeval ja öösel nagu teismeline, kardan halbu- ja loodan häid uudiseid. Ralli, mis enne riigikogu valimisi toimub on samuti haige. Tormijooks Toompeale. Meie Kikud ja Mikud, näitlejad ja lauljad, oh saaks ainult võimu juurde, tiksuks 4 aastat jälle vaikselt autopiloodil, tõstaks käsu peale kätt ja enne uusi valimisi üllitaks artikli - oi, kuidas ja mida ma kõik Eesti riigi jaoks unistan korda saata. Räpaste kätega aastaid valitsenud näriliste jõuk on jõhkralt tallanud jalge alla inimõigused, EV Põhiseaduse, okupeerinud kogu riigi nn avalikõigusliku meedia, kohtu- ja õigussüsteemi, muutnud hooldekodud koonduslaagriteks kus näljutatakse vanu inimesi, riigikogus istuvad pedofiilid kes pildistavad laste intiimpiirkondi, unistatavad 12 aastastega abiellumisest, ihkavad venemaaga liitumisest ja käivad välismaal edvistamas. Aga mitte sellest e
