Kuidas AKI muutis oma põhipõhjenduse „kirjaveaks“
Eelmises postituses jäi õhku üks lihtne, aga ebamugav küsimus: mis juhtub siis, kui riiklik järelevalveorgan jääb vahele sellega, et on oma otsusesse kirjutanud väljamõeldisi? „Loogiline ootus oleks, et sellisel juhul tunnistatakse viga ja tühistatakse otsus. Kuid Andmekaitse Inspektsiooni käitumine näitab, et selle asemel eelistatakse iga hinna eest oma eksimust kinni mätsida – isegi siis, kui see tähendab seaduse väänamist ja olukorra muutmist piinlikuks farsiks.“ Tuletame korraks meelde, milles asi üldse seisnes. AKI vaideotsuse 01.04.2025 nr 2.1-3/25/218-552 punktis 21 oli selgelt kirjas, et teabenõude täitmisest keeldumine on põhjendatud, kuna vaide esitaja on blogipidaja, kes avaldab oma blogis ametnike kohta negatiivseid hinnanguid. See ei olnud mingi kõrvalmärkus – see oli vaideotsuse keskne ja sisuliselt ainus põhjendus. Hiljem selgus aga midagi, mis ei ole enam lihtsalt piinlik, vaid tekitab tõsiseid küsimusi kogu riikliku järelevalve sisulise kvaliteedi kohta. Sellist blogi ...