Halloo, Justiitsministeerium – kas need ongi teie „ausad ametnikud“?

 Jätkan lugu sellest, kuidas ja millisel tasemel Andmekaitse Inspektsioon Eestis riiklikku järelevalvet teostab. Kui keegi arvab, et riiklik järelevalve tähendab faktide kontrollimist, tõendite hindamist ja seaduse järgimist, siis järgmine juhtum näitab üsna ilmekalt, et see tähendab hoopis midagi muud – näiteks valede faktiväidete väljamõtlemist ja nende ametlikku otsusesse kirjutamist.

Käesolevas loos otsustas AKI riikliku järelevalve käigus vaide esitaja kohta lihtsalt välja mõelda faktiväited, mida tegelikult ei eksisteeri ning mis riivasid otseselt vaide esitaja au ja väärikust.

Algus siin :
https://millimalli.blogspot.com/2025/07/kuidas-parnu-linnavalitsus-ja-aki.html

Kuna Andmekaitse Inspektsioon leidis, et mulle tuleb dokumendi registreerija nime väljastamisest keelduda põhjendusega, et ma võivat selle nime oma blogis koos kommentaaridega avaldada, tekkis üsna loomulik küsimus: milles on tegelikult probleem – kas teabes või selles, et olen blogipidaja ja olen avaldanud ka AKI kohta kriitilisi postitusi.

Seda oli võimalik kontrollida ainult ühel viisil.

Esitada täpselt sama sisuga teabenõue, kuid inimese poolt, kes ei ole blogipidaja.

Samasisulise teabenõude (kirja registreerija nime) esitabki Pärnu linnavalitsusele minu abikaasa, kes ei pea blogi ega ole seda kunagi pidanud.

Linnavalitsus keeldus loomulikult ka talle kirja registreerija nime väljastamast ja abikaasa esitab vaide Andmekaitse Inspektsioonile.

Ja nüüd astub mängu see kuulus riiklik järelevalve.

See sama „sõltumatu ja objektiivne“ järelevalve, mille ülesanne peaks olema kontrollida, kas seadust järgiti.

Andmekaitse Inspektsioon teeb 01.04.2025 vaideotsuse nr 2.1-3/25/218-552 (koostaja Karin Uuselu), millega jäetakse (minu abikaasa) vaie rahuldamata ja dokumendi registreerija nime talle väljastamata.

Karin Uuselu koostatud vaideotsuse 01.04.2025 nr 2.1-3/25/218-552 punktis 21 on esitatud Andmekaitse Inspektsiooni põhjendused, miks oli õiguspärane keelduda teabe väljastamisest vaide esitajale (minu abikaasale). Just selles punktis toodud väide, et vaide esitaja (minu abikaasa) on blogipidaja ja annab negatiivse sisuga hinnanguid ametnike aadressil, ongi vaideotsuse keskne ja sisuliselt peamine põhjendus, millele tuginedes otsustati teabenõude täitmisest keelduda.

Täpsemalt on vaideotsuse 01.04.2025 nr 2.1-3/25/218-552  punktis 21 kirjas:

„AKI nõustub ka sellega, et märgitud olukorda ei ole AvTS-is teabenõude täitmise keeldumise alusena eraldi sätestatud. Kuid praegusel juhul, kui vaide esitaja blogipidajana annab negatiivse sisuga hinnanguid ja arvamusi üldiselt linnavalitsuse ja ka asutuse ametnike aadressil, on vaide esitaja oma tegevusega näidanud, et tema poolne teabe avaldamine on reaalne.“

Uskumatu? Inimene elab rahulikult oma elu ega oska uneski näha, et riikliku järelevalve käigus kirjutatakse ta peagi ametlikku, avalikustamisele kuuluvasse vaideotsusesse… blogipidajana sisse.

Vaideotsuses on üheselt kirjas, et seadus ei annaks muidu käesoleval juhul õiguslikku alust teabenõude täitmisest keelduda. Kuid siis tuleb see legendaarne „kuid“.

KUID PRAEGUSEL JUHUL, KUI VAIDE ESITAJA BLOGIPIDAJANA ANNAB NEGATIIVSE SISUGA HINNANGUID JA ARVAMUSI…

Ehk siis: seaduslikku alust ei ole, aga õnneks leidub alati mõni „kuid“.

Siinkohal tekib paratamatult küsimus. Millal täpselt minu abikaasast blogipidaja sai? Kas ta alustas öösiti salaja blogi pidamist? Kas kusagil internetis eksisteerib tundmatu portaal, kus ta pahatahtlikult ametnike kohta arvamusi avaldab?

Hästi veel läks. Tubli, aitäh, AKI. Hea, et abikaasat pedofiiliks või mõrtsukaks ei tehtud.

Kui faktid puuduvad, siis paistab, et AKI aitab fantaasia alati hädast välja.

Kus see abikaasa blogi siis AKI meelest asub?

17.04.2025 teabenõudega palub abikaasa AKI-l viidata vastavale kohale, kus vaideotsuse punktis 21 mainitud blogi asub, viidata blogi nimele, edastada link või muu viide.

25.04.2025 kirjaga nr 2.1-3/25/218-552-16 AKI vastab: „AKI-l sellekohane teave puudub, seega keeldu me selles osas teabenõude täitmisest avaliku teabe seaduse (AvTS § 23 lõike 1 punkti 2 alusel.) Vale fakt vaide esitaja kui blogipidaja kohta on vaideotsusesse sattunud ekslikult.“

Abikaasa teabenõudele vastates teatab  AKI kirjaga 14.04.2025 nr 2.1-3/25/218-552-8 punktides 2 ja 3  et vaideotsuse punktis 21 toodud põhjendustes on esitatud allakirjutanu kohta vale informatsioon ning et

• AKI-l puuduvad tõendid, et vaide esitaja (minu abikaasa) annab või on andnud blogipidajana negatiivse sisuga hinnanguid ja arvamusi üldiselt linnavalitsuse ja/või selle teenistujate suhtes.  Vaideotsusesse sattus vale informatsioon

• AKI-l puuduvad tõendid, millele tugineb AKI väide, et oleks reaalne, et vaide esitaja (minu abikaasa) avaldaks oma olematus blogis dokumendi registreerija nime.Vaideotsusesse sattus vale informatsioon

Seejuures on AKI ise oma varasemas vaideotsuses (nr 2.1-3/13/85) märkinud: „Vaideorgan ei tohi vaide läbivaatamisel lähtuda asja lahendamisel aluseks olnud andmetest neid kontrollimata.“

Loomulikult kukkus AKI pärast pettuse väljatulekut kiiresti ennast õigustama teatades, et riikliku järelevalve käigus koostatud vaideotsuses „sattus ekslikult“ sõna blogipidaja.

Riikliku järelevalve menetluses valed faktiväited ei „sattu“ otsustesse juhuslikult nagu vihmapiisad lakke. Need kirjutab sinna konkreetne ametnik ning need peaksid olema enne kontrollitud.

Käesoleval juhul koostas ja allkirjastas otsuse Karin Uuselu.

Seega tekib väga lihtne küsimus.

Kuidas sai Karin Uuselu koostatud ja allkirjastatud riikliku järelevalve vaideotsusesse „sattuda“ vale faktiväide, et minu abikaasa on blogipidaja?

Ja kui vaideotsuses „sattus“ ekslikult üksnes sõna „blogipidaja“, siis kuidas sattus samasse punkti ka väide, et ta avaldab pahatahtlikke arvamusi linnavalitsuse ja selle teenistujate kohta oma olematus blogis?

Andmekaitse Inspektsioon lubas vaideotsusest toodud väljamõeldised eemaldada – sest seda kohustab ka seadus.

Aga siin on üks väike probleem.

Tegemist on vaideotsuse põhipõhjendusega, miks teave jäeti väljastamata. Kui see põhjendus – ehk „blogipidaja negatiivsed hinnangud“ – eemaldada, siis ei jää teabe väljastamata jätmiseks isegi mitte seda valet põhjust.

Järgmistes postitustes toon, kuidas AKI hakkas nüüd omaenda otsust päästma – ja kuidas see päästeoperatsioon kujunes üsna piinlikuks keerutamiseks.