Miks esitas õiguskantsler MSVS-i regulatsiooni teadlikult moonutatud kujul?

 

MSVS § 2 lg 2 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik: „taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine, või õigusalase selgituse andmist.“ 

Sama seaduse  § 3 kohaselt annavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused tasuta selgitusi nende väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse kohta või põhjendada selle andmisest keeldumist.

Seega on seadusandja andnud isikule selgesõnalise võimaluse pöörduda riigiasutuse poole muu hulgas selleks, et saada õigusalaseid selgitusi asutuse enda tegevuse õigusliku aluse kohta. 

Alltoodud kirjast aga nähtub  kuidas õiguskantsler moonutab seadust. Loe ja imesta.

USKUMATU!!! Või et  eeskätt on märgukiri ja selgitustaotlus meetmed, millega vahetatakse isikute ja riigivahel teavet.“

Selline käsitlus ei tulene MSVS-ist, vaid moonutab selle regulatsiooni tegelikku sisu.  Sellist käsitlust ei ole võimalik põhjendada ka seaduse vääritimõistmise või eksimusega. 

Eriti vastuvõetamatu on, et õiguskantsler  käsitleb sama regulatsiooni oma kirjades kord üht- ja kord teistmoodi, sõltuvalt sellest, millist seisukohta konkreetses vastuses on vaja põhjendada. 

Õiguskantsleri õiguslik seisukoht ei saa muutuda vastavalt sellele, milline seaduse tõlgendus on talle konkreetses olukorras sobivam.

Miks esitas ÕK talle teada oleva MSVS-i regulatsiooni teadlikult moonutatud kujul.

Õiguskantsleri vastus kus ei leidu ei vabandust ega selgitust seaduse moonutamisega seoses. 

 

No nii ongi. Seaduse tekst ise pole enam määrav – seda võib lugeda nii, naa ja vajadusel risti. Kui MSVS-ist sai „isiku ja riigi vahelise teabe vahendamise meede“, siis küllap on ka Põhiseadus peagi lihtsalt riigi ja rahva vahelise teabe vahendamise abivahend, mille õiget tähendust tuleb lugeda õiguskantsleri huultelt.

Põhiseadus on küll kirjas, aga õige seadus selgub suuliselt.