MILLIMALLI

 See oli hea uudis! Reformierakonnal ja Isamaal kukkus Pärnus saba alla. Las istuvad nüüd natuke pingile, võtavad lonksu vett ja mõtlevad rahulikult järele, kas ülbus on ikka see, mis alati võidab. Mõnikord tuleb lihtsalt hingata, mitte haugata. Hirmutav on aga see, et linnasekretäri kirjutatu kohaselt leidub linna ametiasutuses teenistujaid, kes peavad ja tunnevad end linnavalitsusena, kuigi nad ei ole isegi mitte linnavalitsuse liikmed. Kas suurusehullustus? Igasugust kriitikat linnavalitsuse aadressil võtavad nad isiklikult, kogedes väidetavalt tugevat emotsionaalset ja psüühilist pinget – justkui oleks kriitika suunatud nende enda vastu. Uus võim, olge ettevaatlikud – sellised „linnavalitsused“ võivad end hakata pidama ka Napoleoniks, kohvimasinaks või jumal teab milleks. Siis on jama lahti. Hoiduge linnavalitsust kritiseerimast! Mina siin blogis jätkan oma väikest arheoloogiat: kaevan ikka välja eelmise linnavalitsuse totrusi, et uus saaks alustada puhtalt lehelt. Kui isegi...

Pärnu Linna Valimiskomisjoni esimees Taavi Käärid suhtles telefoni teel kahe tuvastamata tundmatu isikuga ja veel mõnede tundmatutega, mille tulemusel otsustas Vabariigi Valimiskomisjon jätta minu kaebuse läbi vaatamata.  Vähemalt nii on kirjas tähtsas otsuses, mis on nii täpne, et ühtegi konkreetset inimest seal nimepidi ei mainita.  See ongi Eesti demokraatia tugevus – kõik toimib nähtamatult, sujuvalt ja ilma liigse isikustamiseta. Inimesed võivad eksida, aga tundmatud ei eksi kunagi. Kõik toimus korrektselt: keegi rääkis kellegagi, kes rääkis kellegagi, kes kinnitas kellelegi, et midagi ei juhtunud ja mitte keegi ei näinud, ei kuulnud ega trükkinud midagi valesti. Siin siis väljavõte otsuse olulisematest kohtadest Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andisid selgitusi Pärnu Linna Valimiskomisjoni esimees Taavi Käärid ja riigi valimisteenistuse asejuht Nellika Vald e Pärnu Linna Valimiskomisjoni seisukoht Pärnu Linna Valim...

Osalesin nüüd 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel esmakordselt väljaspool oma elukohta. Olen Tallinna elanik, kuid hääletasin seekord Pärnus. Valimisjaoskonnas anti mulle valimissedel, suur tühi ümbrik ja väike ümbrik, millele oli rasvaselt trükitud minu nimi koos andmetega. Juhised anti järgmised: täitke valimissedel, pange see väikesesse ümbrikusse, kus on peal teie nimi ning seejärel väike ümbrik suurde tühja ümbrikusse ja laske siia sellesse kasti. Tegin täpselt nii, nagu kästi. Aga juba siis süttis peas punane hoiatustuli – kuidas saab minu hääl olla salajane , kui keegi, kes avab minu nimega väikese ümbriku, näeb kohe, kelle poolt ma hääletasin? Täna tean, et minu hääletamine ei olnud salajane. Olen pettunud. Kontrollida on seejuures lihtne. Minu elukohajärgses valimiskomisjonis peab olema väike ümbrik minu nimega , mille sees oli minu valimissedel. Kui leitakse väike ümbrik minu nimega , siis on vähemalt minu puhul rikutud  valimiste salajasust . Aga kui minu...

Täna pidin jätkama eelmise postituse kirjutamist, aga piisas ühest pilgust Pärnu linnavalitsuse dokumendiregistrisse, kui sisemine rahu viskas korgid välja. Uskumatu, kuidas linnavalitsuse ametnikud suudavad nii süüdimatult valetada ja esitada revisjonikomisjoni esimehele loovtõlgendusi õigusnormidest. Jah, muidugi — meil on ju nii tore ja demokraatlik õigusriik ning eeskuju Riigikogu istungite infotundidest on nakkav. Dokumendiregistris on dokument 30.09.2025 nr 4.3-8/9588-1 (koostanud andmekaitse spetsialist Valdis Podžuk ja allkirjastanud Kristi Matiisen, õigusvaldkonna juht linnasekretäri ülesannetes ). Revisjonikomisjoni esimees Siim Lopsik on küsinud linnavalitsuselt selgitusi, miks ühel kahe lisaga  dokumendil oli algselt kehtestatud juurdepääsupiirang ärisaladuse kaitseks (AvTS § 35 lg 1 p 17), kuid kui selgus, et see mingit ärisaladust ei sisaldagi, tekitati uus põhjus – dokument ei sisalda küll ärisaladust, kuid dokumendi kaks lisa sisaldavad juurdepääsupiiranguga teavet ...

  Lühikokkuvõte minu 19.02.2025 kaebusest Kaebaja palub halduskohtul kohustada Pärnu Linnavalitsust täitma 03.10.2024 esitatud teabenõude punkt 1 ja väljastama dokumendi registreerija nime. Kaebuse põhisisu seisneb selles, et linnavalitsus on keeldunud teabe väljastamisest ilma õigusliku aluseta, rikkudes sellega kaebaja õigusi. Kaebuse põhjendused:  D okumendi registreerija nimi on avalik teave AvTS § 3 lg 1 mõttes. Dokumendi registreerija nimele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, seda kinnitab linnavalitsuse kiri mis on kaebusele lisatud, linnavalitsus valetas piirangu seadmise kohta kohtule. Linnavalitsus ei ole selgitanud, kuidas dokumendi registreerija nime avalikustamine võiks tegelikult kahjustada tema eraelu. Tööalaste isikuandmete, nt teenistuja nimi, ametikoht jms avalikustamine ei saa iseenesest rikkuda eraelu puutumatust.Teabenõude täitmisest keeldumist põhjendatakse subjektiivsete oletustega kaebaja isiku kohta. Avaliku võimu tegevuse kriitiline hindam...

15.03.2019 jõustus AvTS § 46 lõige 2, mis ütleb: „Kui Andmekaitse Inspektsioon jätab vaide rahuldamata, siis on vaide esitajal õigus pöörduda teabevaldaja (mitte AKI) vastu halduskohtusse.“ Seega peale 15.03.2019 ei saa enam vaidlustada halduskohtus AKI vaideotsust, kui AKI jätab vaide rahuldamata – mis tingis selle, et vaideotsuste kvaliteet langes järsult. Kui varem pidi AKI vähemalt teesklema, et ta vaideotsus suudab kohtus vastu pidada (no ikka pidi natuke pingutama), siis nüüd... mitu lehekülge kuivalt asjakohatute AvTS sätete lahtikirjutamist, teist samapalju teabevaldaja selgituste kordamisi ilma AKI poolse seisukohata neile ja kusagil lõpus heal juhul ka üks lause, et AKI nõustub teabevaldaja põhjendustega – ei põhjendusi, ei tõendeid, ei uurimispõhimõtet, ei argumenteerimist. Mitte keegi ei kontrolli enam, kas see otsus oli seaduslik, loogiline või vähemalt tõsiseltvõetav. Tulemuseks on, et AKI vaideotsused ei sõltu enam seadusest, vaid sellest, kes vaidlejad on. Kui vaide ...

 Üks näide paljudest, kuidas avalikku võimu teostavad ametnikud usuvad, et seadused neile ei kehti eriti kui avalik teave võib paljastada nende õigusvastast tegevust või küsitavat kompetentsi. Selle loo keskmes on Pärnu linnavalitsus, ning Andmekaitse Inspektsioon, kes ühisel jõul püüdsid rikkuda minu põhiseadusest tulenevt õigust ja hakata mulle keelama avaliku teabe väljastamist millele ei ole paigaldatud juurdepääsupiirangut, koheldes mind teistest erinevalt, diskrimineerivalt. Antud juhul keelduti mulle väljastamast teavet kes registreeris Pärnu linna dokumendiregistris minu teabenõudes osutatud kirjad. Kõik algas sellest, et linnasekretär T. Käärid andis dokumendi registreerija kohta pahatahtlikke hinnanguid, väites, et too ei tea, miks ta midagi teeb ega saa aru, kas see, mida ta teeb, on üldse õige või vale. Et need solvangud ei oleks isikuliselt tuvastatavad, asus linnasekretär õhinaga ja seadust eirates varjama teavet selle kohta, kes milliseid dokumente  Pärnu linna...

 Pärnu Linnavalitsus ei suuda oma valesid enam hallata. Eelmises postituses kirjeldasin, kuidas Pärnu Linnavalitsus (koostaja Kristi Matiisen, allkirjastaja linnasekretär Taavi Käärid) ei teadnud miks üks järgkiri  registreeriti teise kirjanumbriga kui algatuskiri. Hämati ja süüdistati  linnavalitsuse töötajat, kes kirja registreeris, justkui see ei teaks miks ta seda tegi , ei tea kas ta eksis või ei eksinud   kas see mis ta tegi oli õige või vale. Loomulikult ei ole dokumendi registreerija midagi  nii rumalat väitnud. Sellise totruse peale sai tulla muidugi ainult see kes  pidevalt linnavalitsuse nimel oma kalambuure kirjutab.  Lihtne eksimuse tunnistamine oleks olnud igati asjakohane ja korrektne,  seda oleks dokumendi registreerija ise ka loomulikult teinud kui tal oleks lastud. Otsustajad aga otsustasid minna valetamise teed  – keerutati, hämati ja vassiti.  Asi läks veelgi absurdsemaks, väideti justkui ei oleks linnavalitsus ...

Kohati on väga raske leida Pärnu linna dokumendiregistrist üles oma saadetud kirja, kuigi see peaks nõuetekohase dokumentide registreerimise korral olema väga lihtne. Otsisin oma kirja, mis pidanuks olema registreeritud sama teemaga kirjade hulka, kirjaviidaga 4.3-7/ ja numbriga 805, nagu algatuskiri ja järgkirjad (4.3-7/805, 4.3-7/805-1, 4.3-7/805-2 jne). Otsin ja otsin – ei leia. Kas kiri jäeti registreerimata? Selgub hoopis, et kiri registreeriti teise viida ja numbriga 4.3-7/3939. Huvitav, miks? Tean, et kui küsin, siis normaalset vastust sealt ei tule, aga proovin ikka.  Palun linnavalitsust selgitada mis põhjusel registreeriti kiri teise kirjaviidaga. Kas kirja registreerija eksis või oli selleks mingi muu vajadus või põhjus? Ärge arvake, et Pärnu linnavalitsus laseb ennast alandada ja hakkab selgitama, miks midagi just nii registreeriti, nagu registreeriti. Vastuskirjas (kirja koostajad Teele Kurm ja Mairi Õismets) vastatakse küsitust mööda ja teatatakse lakoonilisel...

See mis toimub Pärnu linnavalitsuses on sõnul seletamatu. Nii suur kohalik omavalitsus aga täielik haldussuutmatus. Meeletu valetamine igas asjas, ilma mingi häbi ja auta. Täielik juriidiline kirjaoskamatus. Linnasekretär kellel peaks minu meelest olema ka mingi juriidiline haridus ei tee vahet isegi teabenõudel ja selgitustaotlusel ega jaga, et teabenõuet menetletakse avaliku teabe seaduse alusel (AvTS ) ja selgitustaotlustele, märgukirjadele vastamisel tuleb lähtuda märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest (MSVS) Linna avalikust dokumendiregistrist ei maksa rääkidagi. Dokumendid jäetakse avalikus dokumendiregistris registreerimata, tervete sarjade kaupa. Massiliselt on paigaldatud õigusvastaseid juurdepääsupiiranguid mis eemaldatakse alles siis kui neid teabenõude korras küsid ja mitu kuud kestva totaka vaidluse maha pead. Tulen veel kord tagasi revisjonikomisjoni kirjavahetuse juurde linnavalitsusega 13.09.2024 kirjutab re...

Kontrolliti muuhulgas kauaaegse linnasekretäri Tiina Roht koondamisega seonduvat ja tehti ettepanek avalduse esitamiseks Krim asja algatamiseks.  Ühinen revisjonikomisjoni seisukohaga, li nnasekretäri ametijuhendit muudeti, et anda linnasekretärile Tiina Roht pehme maandumine koos  koondamisel ettenähtud hävitistega.  Mis oli eeldavaltTiina Roht lahkumise tegelik põhjus. Tuletage meelde Reet Heldja dokumendi võltsimist.  Kes tegelikult oli selle võltsimise  eest vastutav - linnasekretär. Kes oleks pidanud kontrollima - linnasekretär. Nagu linnasekretär  T. Roht ise kirjutas polnud R. Heldjal dokumentide allkirjastamise õigustki.  Millist jama ja valesid linnasekretär riigiprokuratuurile kokku kirjutas, kuidas  püüdis võltsimist varjata ja õigustada.  Loomulikult on põhjendatud arvamus, et Tiina Roht lahkumine  oli seotud  riigiprokuraruuri  survega, koondamise ja ametijuhendi muutmisega pole sellel mingit  seost. ...

 Meie ühiskonnas on vastu võetud mitmeid seadusi mis nagu näiliselt annaksid kodanikele mingid õigused ja need oleks justkui tagatud põhiseadusega. Tegelikkus on aga midagi muud. Neid seadusi ei täideta. Inimesi hoitakse teadlikult infosulus, ei ole teadmisi, kompetentsust ei julge ega oskagi midagi millestki arvata ega küsida. Eesi Vabariik, mida liberid kutsuvad hellitavalt (sõimusõnaga) "õigusriik", kus ei kehti ammu enam põhiseadus, kus põhiseaduse vastaselt korraldatud e- valimiste tulemused tekitab patsiga poiss ja kus kapo korraldab võimuvahetuse, ei olegi tegelikult huvitatud kodanikele mingite õiguste andmisest, see peab nii paistma ainult paberil. Geenides on orjapõlvest jäänud kalduvus "ülemuslikkusele ja alluvusele", hirm vasturääkivusele ja oma arvamuse avaldamisele, et mitte saada külge halva, urgitseva  ja pahatahtliku inimese mainet ja olla väljavisatud mingist "heade inimeste" grupist. Seega mingi osa kodanikest ei olegi huvitatud või ei...

Mitte ainult millimalli ei süüdisata Pärnu linnavalitsust pidevalt häbematus valetamises vaid neid tundub olevat teisigi.   Naiivsed kes arvavad, et Pärnu linnavalitsus oma valetamisi tunnistab või äkki isegi vabandab. Ära mõtle välja.!!! Ühte valet hakatakse varjama teise valega  kuni asi läheb päris absurdseks. Isegi dokumendi võltsimised lähevad käiku kui vaja.  Plaanin neid nahhaalseid valetamisi ja muid lollusi hakata järgmisel aastal siin käsitlema. Siin aga kellegi kiri linnavalitsusele.  Soovitakse teada kas linnavalitsusel on kahju seepärast, et ta üldsusele valetab ja kas linnavalitsus  plaanib oma valed ka ümber lükata.  

Miks järgmiseks (2024 )  aastaks ei saanud summat 1 220 333 eur  eelarves ette näha. Kas 2025 aastal tuleb sama? 

" Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord"  § 1 lubab Vabariigi Valitsuse reservist (edaspidi reserv) eraldada vahendeid  ainult ettenägematuteks kuludeks ja investeeringuteks  mida ei olnud riigieelarve ettevalmistamisel või menetlemisel  võimalik ette näha.