Maksu- ja Tolliameti tolliosakond soovib teostatavas riiklikus järelevalves võtta kasutusele vormikaamerad (tuntud ka kui rinnakaamerad)

Nimetatud seade tähendaks tolliametniku vormi külge kinnitatud väikesemõõtmelist kõrgekvaliteedilist heli ja pilti salvestavat seadet, mis töötab laetava akuga ja millel on iseseisev salvestusmälu.

MAKSU- JA TOLLIAMET

Justiitsministeerium                 Meie 28.10.2021 nr 6-5/027407

info@just.ee

Selgitustaotlus korrakaitseseaduse ja haldusmenetluse seaduse kohaldamise võimalustest tolliametnike vormikaamerate kasutuselevõtul

1. Siinne selgitustaotlus tugineb märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 p-le 2 koostoimes sama seaduse §-ga 3 ning lähtub asjaolust, et Maksu- ja Tolliamet soovib õigusalast selgitust seonduvalt korrakaitseseaduse ja haldusmenetluse seadusega, milliste seaduste väljatöötaja on Justiitsministeerium.

2. Laiemalt on siinne pöördumine kantud:

2.1. vajadusest järgida Euroopa õigusruumis üldtunnustatud õigusselguse põhimõtet, sealt edasi – põhiseaduse § 13 lg-t 2, mis ütleb, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest;

2.2. vajadusest järgida Riigikohtu seisukohti, milline institutsioon on korduvalt selgitanud, et intensiivselt põhiõigusi riivav menetlustoiming peab olema seadusega selgelt ette nähtud ning mida intensiivsem riive, seda üksikasjalikum peab seda ettenägev õigusnorm olema. Vt nt 9.veeruari 2021. a RKL 4-20-1588, p 19. 

3. Konkreetsemalt on siinne pöördumine ajendatud asjaolust, et MTA tolliosakond (toll) soovib tolliseaduse alusel teostatavas riiklikus järelevalves võtta kasutusele vormikaamerad (tuntud ka kui rinnakaamerad). Nimetatud seade tähendaks tolliametniku vormi külge kinnitatud väikesemõõtmelist kõrgekvaliteedilist heli ja pilti salvestavat seadet, mis töötab laetava akuga ja millel on iseseisev salvestusmälu. Heli ja pilti ei ole hilisemalt võimalik muuta ega mõjutada. Vormikaamera:

 fikseerib tõendid ja tagab menetluse usaldusväärsuse;

 loob võimaluse sündmuse lahendamise hilisemaks analüüsiks;

 tõstab ametniku seaduskuulekust ja usaldusväärsust;

 mõjutab ametnikku ja kontrollialust isikut korrektsele käitumisele;

 võimaldab videomenetluse laialdasemat kasutust, mis tõstab ametnike produktiivsust, töö tulemuslikkust ja kvaliteeti;

 aitab sündmuse fikseerimisel aega kokku hoida;

 aitab ennetada õiguserikkumisi ja rünnet ametniku, aga ka teenistuslooma vastu.

4. MTA-s on peetud põhjalikke arutelusid, kas kehtiv õigus vormikaamerate kasutuselevõttu võimaldab. On leitud, et vormikaamerate abil salvestamise õigus tuleneb nii haldusmenetluse vormivabaduse põhimõttest (HMS § 5) kui riikliku järelevalve meetme dokumenteerimise üldistest põhimõtetest (KorS § 12 koostoimes HMS §-ga 18). KorS § 12 reguleerib protokollimist, mida on võimalik tõlgendada laiendavalt, st lisaks kirjaliku protokolli koostamisele hõlmab dokumenteerimise mõiste ka salvestamist. Lisaks annab HMS § 7 lg 5 haldusorganile õiguse haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta.

5. Siiski ei saa punktis 4 väljendatud arusaamades kindel olla:

5.1. reeglina on korrakaitseorgani pädevus reguleeritud eriseadusega (milleks vaadeldaval juhul on tolliseadus – kus aga kõnealust teemat käsitletud ei ole; vrdl siinkohal mootorsõiduki jäädvustamist ja vajadusel selle juhi tuvastamist võimaldava seadme kasutamist liiklusseaduse § 1962 lg 1 p 6 ja autoveoseaduse § 51 lg 1 p 1 alusel);

5.2. nii KorS §-st 12 kui HMS §-st 18 jääb mulje, et seaduseandja on pidanud silmas kitsalt paberlikku protokolli;

5.3. nii HMS § 5 lg-s 1 kui § 7 lg-s 5 on norm esitatud klausliga – vastavalt kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti ning kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti;

5.4. KorS § 49 (vallasasja läbivaatus) lg 51 ja § 51 (valduse läbivaatus) lg 61 (millistes lõigetes on otsesõnu öeldud – antud erimeetme kohaldamisel võib korrakaitseorgan jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega) võivad olla HMS § 5 lg 1 ja § 7 lg 5 reservatsioonide mõttes teisiti ette nähtud sätted. Kui jah, siis kaalutlusõigus laiemalt puudub, misläbi on antud teemas takistatud HMS § 5 lg 1 ja § 7 lg 5 kohaldamine lausaliselt, s.o seaduseandja võibki olla teadlikult ette näinud vormikaamerate kasutamise kitsalt KorS § 49 ja § 51 nimetatud erimeetmete rakendamisel ja muudel puhkudel mitte.

6. Vormikaamerate kasutamisega tolli poolt KorS §-s 49 ja §-s 51 nimetatud olukordades ei ole kindlasti probleemi, kuivõrd mõlemad erimeetmed on antud tolli pädevusse tolliseaduse §-ga 61. Samas kohaldavad tolliametnikud – töötades nii tollipunktides (Narva, Koidula, Luhamaa) kui kontrollüksustes (sadamad, Lennujaam) – igapäevaselt hulgaliselt erinevaid riikliku järelevalve meetmeid, st muudki peale KorS-s otsesõnu nimetatu. MTA soov on, et vajadusel ja sobivusel võiks jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega sõltumata sellest, millise (eri)meetmega parajasti tegemist on. Ideaalis võiks vormikaamera kasutamine katta kõiki riikliku järelevalve teostamisel aset leidvaid kliendikontakte. 

7. Kindlasti vajab rõhutamist, et meil ei ole kavatsust inimesi filmida (ammugi nende juttu salvestada) varjatult. Teadvustame, et salvestamise faktist, samuti salvestamise eesmärgist tuleb inimesi (antud juhul – tollikliente) selgelt teavitada. 

8. Samuti anname endale aru, et õigusliku aluse olemasolul vajab vormikaamerate kasutamine täpsemat reguleerimist haldusesisese aktiga – nt küsimustes, kuidas toimub puudutatud isiku teavitamine salvestamise faktist ja salvestamise eesmärgist, kuidas ja kui kaua salvestisi säilitatakse, kes neile juurde pääseb etc. Selliseks aktiks oleks ameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud „MTA üldised turvareeglid“.

9. Ülaltoodu pinnalt tulenevalt palume Justiitsministeeriumilt õigusalast selgitust:

Kas kehtiv korrakaitseseadus ja haldusmenetluse seadus võimaldavad võtta kasutusele tolliametnike vormikaamerad väljaspool KorS § 49 ja § 51 nimetatud erimeetmeid?

Vt ka punkt 4.

10. Lisaks p-s 2 esitatule on Teie vastus meile oluline ka põhjusel, et vormikaamerate kasutuselevõtule eelneb asjakohane soetus. Hinnanguline soetusvajadus on 100 kaamerat. Rahastamise allikas oleks Euroopa Komisjoni kaudu eraldatavad rahalised vahendid maksukuritegude tõkestamiseks (vastavalt Euroopa Ühenduse, liikmesriikide ja tubakatootjate vahel sõlmitud lepingule kuritegevuse tõkestamiseks).

Mõistetavalt soovime enne vormikaamerate soetamist saavutada õigusselguse ja vältida olukorda, kus Euroopa Liidu raha oleks kulutatud selliste esemete soetamiseks, mida kehtivas õigusruumis (s.o väljaspool KorS § 49 ja § 51 nimetatud erimeetmeid) tegelikult kasutada ei saa. Niisugune olukord oleks arusaadavalt lubamatu ja sellest soovib MTA hoiduda, sh taotledes eelnevalt õigusalast selgitust pädevalt asutuselt.

11. Vajadusel anname täpsustavaid selgitusi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

peadirektori asetäitja

järelevalve alal

Teadmiseks:

Õiguskantsleri Kantselei

Rahandusministeerium (TAPO)

Andmekaitse Inspektsioon

Eero Kosk, 676 1400 eero.kosk@emta.ee