On natuke teisiti ja on natuke sama

Aastavahetuse virr -varr on nüüd möödas. Jõulukaunistus, tohletunud lillede ja pruuniks kuivatatud lehtedega, ripub veel seinal ja tuletab meelde, et jälle ei saanud sa hakkama endale antud lubadustega. Reklaamil on tugev mõju ja kui meeleolu on ka vastav siis korilase kombel ostad igasugu mõttetust ja lased omale või vana kapsaraua pähe määrida. Hea kui mees kõiki ei tea, saab ta vähemalt rahulikult magada, sest "rehnutti" oskavad mehed kohe väga hästi pidada. Meestel on õigus, naine ilma meheta pole midagi ...........aga mees ilma naiseta pole sedagi!

Kirjutamise paus siin polnud küll põhjustatud suurest aastavahetuse tuhinast. Sai lihtsalt aeg maha võetud ja vaadatud mis kohalikul rindel toimuma hakkab.

Mis seal volikogus toimub? Miks sa ei kirjuta? Miks vallavanemale ja volikogu esimehele röögatut palka masu aeg maksate? Palju mikse ja palju probleeme mis minu mailboxi on potsatanud.

Kõik teie poolt kirjutatud probleemid on olulised, püüan aidata neid lahendada ja miksidele vatuseid leida/küsida. Aga aega läheb pisut. Arupärimised ootavad vastuseid ja neid on tõesti üksjagu. Riputan neid edaspidi ka siia ülesse.

Kirjutage mulle ikka oioi.oi@mail.ee , ei olegi oluline kui oma nime ei julge/taha kirjutada. Ka heatahtlik kriitika on teretulnud. Kõik küsijad, abivajajad võivad olla kindlad, nimesid kusagil ei mainita vaid - „valijad” küsisid. Õigus oma arvamust ka anonüümselt avaldada on alati olnud oluline. On olemas inimesi, kelle omast erineva arvamuse avaldamine võib olla ohtlik. Kui juba keegi su nime nõuab, siis –miks?

Muresid ja probleeme on ikka vallas kuhjaga. Mida kuradima pärast neid küll varem lahendatud pole. Kas kõik need probleemid kuhjusid korraga? Nüüd on aga uhke katussõnum "MASU" ja kõik oleks nagu kõige paremas korras, sest eelarve ei luba ja raha pole, vaid mõned tundliku närviga inimesed on häiritud.

Vallaelanike majanduslik olukord muutub järjest raskemaks samalajal kui vallajuhid mõnulevad külluses. Ligi 29 000. kr palka + 4000 kr autokompensatsiooni vallavanemale on raskel ajal vallarahvale näkku sülitamine.

Audrus ei ole ju isegi mitte prügikaste kus sopata.

Muidugi olin naiivne kui arvasin, et hakkame volikogus koos valla elu arendama ikka vallaelanike heaks. Igaüks annab oma panuse. Eksisin! Juba esimestel istungitel sai selgeks, et ka see volikogu tahetakse meelituste ja himuga rusikas hoida. Volikogu liikmed, suures enamuses samast valimisliidust „ (oma) Tuleviku nimel”
"Etturid" ja "kuningad" panid ennast kohe paika, ikka ehitus ja planeeringud, maa ja majandus.

Aga „Muruneitsi „ teatas juba teisel istungil „olete opositsioon, teile ei peagi midagi rääkima ja teiega arvestama”. Polegi nii paha, et asjad kohe selgeks tehti. Kolmekesi opositsioonis. Mis siis ikka. "Muruneitsi "tegi hüppe aga kahjuks ilma langevarjuta, unustas, et tugevamad mürgid on ikka väiksemates pudelites.

Opositsiooni ülesanne ei ole hädaldamine, vaid koalitsiooni ettevõtmiste konstruktiivse kritiseerimisega valijale parima saavutamine.

Tegelikult on selles volikogus asjad natuke teisiti ja natuke samad. On ka isemõtlejaid, kõik ei ole sm „taskud” - käsu peale rääkijad, vaikijad.
On neid kes räägivad puhtast südamest kuid ei saa oma südant puhtaks rääkida. Isegi mõistate miks.

Me kõik käime ringi maskis ja niikaua kuni me sellest ei loobu ei leia me oma isikupära. Isikupära on meile kõigile antud, kuid mask ehk personaalsus on meile peale pandus ühiskonna poolt. See personaalsus e. mask on ühiskonnale väga sobiv omadus. Isikupärane inimene ei ole nagu lammas karja sees vaid tal on lõvi omadused. Lõvi liigub ringi üksinda, kuid lambad liiguvd alati karjas, kuna see tundub neile ohutum.
Tegelikult on igaüks meist sündinud lõviks, ühiskond on muutnud meid lammasteks andes meil maski, personaalsuse, sest ühiskond vajab orje, täielikku allumist, mitte vabadusele pühendunuid.
Sellest räägib üks vana Zen jutustus. Väikene lõvi kasvas üles lammaste hulgas ja arvas, et ongi lammas kuni üks vana lõvi tiris ta tiigi äärde ning näitas lõvipojale veepeegelduse peal kes ta tegelikult on.

Oleme nagu see lõvipoeg, kujutlus meist endist ei teki mitte meie kogemustest, vaid teiste arvamustest. Teiste inimeste poolt meile peale pandud „personaalsus” asendab meie individuaalsuse. Nii saavadki meist lambad kes liiguvad ja tegutsevad karjas, juhi eeskujul. Peaksime vaatama enda peegeldust jõepinnal ja vabanema kõigist sellest mida teised meile külge on pookinud. Peame äratama lõvi endas ja küsima „olla või mitte olla”.

Aga volikogu alaliste komisjonide valimised olid vahvad. Hästi palju komisjone ja hästi palju liikmeid.Mis sest, et pooled neist võinuks liita. Miks siis nii palju, võib asjaga mittekursis olev küsida. Raha ja tähtsusetunne on siin märksõnad. Et natukenegi motiveerida oma valimisliidu kaasvõitlejaid, antakse neil võimalus osaleda hästi paljudes komisjonides, sest mida rohkemates komisjonides sa kirjas (osaled??) oled seda rohkem taskusse kukub ja seda „tähtsamana” sa ennast tunned.

Kuuldus sellest, kuidas komisjonide moodustamine kulisside taga toimus ja kuidas millimalli paika panekuga hädas oldi, oli kui muusika kõrvadele. Aga ei aimatud, et meil oli plaan ammu valmis ja see mis toimus, oli ainult osav näitemäng - kala neelas konksu alla. Kui poleks neelanud, siis see blogi siin, sellisel viisil, poleks enam saanud eksisteerida. No mõtle, mõtle, kui oled taibukas siis ehk mõtled välja. Kui oled taibukas aga ikka välja ei mõtle, siis ........ ehhee, millimalli pressib jälle välja. Hea idee maksab (hea sampuse). Tegelikult oleks see hea nipp opositsioon pikaks ajaks vaikima panna. Huvitav, kas keegi pole selle peale tulnud?

Ja meie naksitrall on tagasi. Volikogu eksesimees ja kinnisvaraarendaja kes valituks ei osutunud said tagasi headele soojadele kohtadele vallavalitsuse liikmetena. Mis sellest, et keegi aru ei saanud mida need mehed vallavalitsuses ligi 12 000 palga ja autokombensatsiooni eest tegema hakkavad, smuugeldati nad ometi truppi, küll mitte esimest luike tantsima aga julgestajaks ikka. Kõik siin maailmas on normaalne, kõigel on seletus ja tähendus, iseasi missugune.