Mis värvi lipp Toompeal nüüd lehvib?

Kusagilt kommentaaridest lugesin, et punased olevat Toompeale jõudnud. Ei mina tea ega tahagi teada mis või kes seal oma jõuguga tegutseb.

Keegi kuskil olevat teinud Riigikogu juhatusele opositsiooni murdmiseks mingi õigusliku analüüsi,.Kas meil on siis tõesti nii lolle juriidilise haridusega nurgajuriste kes sellist tobedat nõu andsid. Miks ka mitte. Riigikogu esimees ja aseesimees (Kivimägi) võiks ka ise pisutki Riigikogu kodu- ja töökorra seadust (RKKTS) ja Põhiseadust tunda, mitte peksta segast. Erastamistes ja ärastamistes karastunud mehed, häbitunne on neile võõras.

Milliste Põhiseaduse ja RKKTS sätete rikkumisega siis püütakse labaselt ja halenaljakalt opositsiooni murda.

Viidatakse põhiliselt RKKTS § 13 ja § 72

RKKTS §13 lg 2 punkt 18 sätestab, et Riigikogu juhatus otsustab käesoleva seaduse või mõne muu sedusega reguleerimata protseduuriküsimused.

Seadus ütleb reguleerimata protsetuuriküsimused !!

RKKTS lg 68 lg 2 ja lg 3 on täpselt reguleerinud riigikogu liikme õigus esitada suulisi küsimusi, ja et ühe küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Seega on suuliste küsimuste esitamine RKKTS -s täpselt reguleeritud sh ka ajaliselt. Riigikogu juhatusel ei ole õiguslikku alust seaduses toodut teistmoodi reguleerida. Millest Riigikogu juhatus, Hr Kivimägi & CO aru ei ole saanud.

RKKTS § 74 lg 1 kohaselt kui Riigikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse võib ta esitada istungi juhatajale protesti millest ta annab märku käe tõstmisega, (ei pea kirjalikult esitama) protesti esitamiseks annab istungi juhataja loa päevakorraväliselt (lg 3) ning istungi juhataja lahendab protesti viivitamatult (lg 4)

Sama RKKTS § 74 lg 2 sätestab ka, et kui Riigikogu liige soovib saada selgitusi istungi läbiviimise reeglite kohta , võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse, millest annab märku käe tõstmisega, juhataja annab loa küsimuse esitamiseks päevakorraväliselt ( lg 3) ja istungi juhataja vastab küsimusele viivitamata (lg 4)

Seega on seaduseandja andnud riigikogu liikmele õiguse esitada istungi juhatajale proteste istungi läbiviimise reeglite võimaliku rikkumise kohta, esitada istungi juhatajale küsimusi ja saada selgitusi istungi läbiviimise reeglite kohta.  Riigikogu juhatajal on pandud aga kohustus protestid lahendada ja küsimustele vastata. Ei RKKTS ega ükski muu seadus ei anna riigikogu juhatajal ega riigikogu juhatusel õigust piirata või panna hääletusele kas täita RKKTS § 74 pandud kohustusi või mitte.


NB Kui teatud küsimuse lahendamine on seadusega reguleeritud, ei ole Riigikogu juhatusel õigust seadust ignoreerida ega iseseisvalt oma võimuvolitusi, sh õigustloovat pädevust laiendada.

Peab ikka olema fantaasia või siis üks kromosoom rohkem, et arvata justkui annaks protestide ja küsimuste piiramiseks, lõpetamiseks võimaluse RKKS § 72 mis sätestab hoopis istungi juhataja õigused päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel ja mille lg 2 kohaselt istungi juhataja teeb ettepaneku lugeda sõnavõtud lõpetatuks, kui kõik, kes sõna soovisid, on saanud rääkida, või kui ta leiab, et päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud. Kui mõni Riigikogu liige istungi juhataja ettepaneku vaidlustab, otsustatakse sõnavõttude lõpetamine hääletamise teel.

Halloo …Kas Riigikogu juhatus (Kivimägi) ei tee vahet päevakorraküsimusel sh sellega seotud sõnavõttudel ja Riigikogu liikme protestil istungi läbiviimise reeglite rikkumise kohta ning küsimusel istungi läbiviimise reeglite kohta ? Kui ise ei jaga, kasutage juriidilist abi. Sellise asja võinuks omale selgeks teha, enne kui riigikogusse, valede ja pettustega, lolli mängima trügiti.

NB EV PÕHISEADUS

§ 74.Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole.
Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kahekümne istungipäeva jooksul.

§ 103.Seaduste algatamise õigus on:
1) Riigikogu liikmel;

Ronige ikka Põhiseaduse kallale ka. Muutke, väänake, käänake seda ka nagu momendil vaja.

NB! Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et konstitutsioonilise seaduse reguleerimisalasse kuuluvad küsimused peavad olema reguleeritud konstitutsioonilises seaduses.


Kui ei kehti Põhiseadus, ei ole ka Eesti Vabariiki

Buratino seiklused lollidemaal.