30.7.21

Tööandjatel ei ole seadusest tulenevat alust nõuda töötajalt infot covidi diagnoosi või vaktsineerituse kohta.

Mis pull see minister Anneli Oti vaktsineerimisandmete ümber käib. On rida haigusi mille puhul on vaktsineerimine rangelt vastunäidustatud. Ma ei saa aru, kas tahetakse, et minister oma haigusloo pesunöörile riputaks.

Muuhulgas.

Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kadri Levand on oma kirjas  12.07.2021 nr 2.1.-5/21/2429 andnud seisukoha, et vaktsineerimisandmed (sh teave kas isik on vaktsineeritud või mitte) on käsitletavad eriliigiliste isikuandmetena (terviseandmetena). AKI hinnangul ei ole praegusel hetkel tööandjatel seadusest tulenevat alust nõuda töötajalt infot covidi diagnoosi või vaktsineerituse kohta. 

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 alusel saab siseriikliku õigusaktiga näha küll ette täiendavaid aluseid eriliigiliste, sh terviseandmete töötlemiseks, kuid antud juhul sellist IKÜM-i tingimustele (näeb ette ka täiendavad kaitsemeetmed andmete töötlemisele) sätet ei ole Eestis siseriiklikul tasandil vastu võetud.

Seega võib tööandja eriliigilisi isikuandmeid töödelda vaid selgelt vabatahtliku nõusoleku alusel, nt kui töötaja/külastaja ise andmed omal initsiatiivil töötlejale annab. Tööandja enda küsimisel ei loeta nõusolekut enam vabatahtlikuks.


29.7.21

Riigikontroll peaminister Kaja Kallasele - on kummaline, et valitsusele esitatavad iganädalased vaktsineerimise ülevaated ei sisalda kõige olulisemat...

Panen ülesse riigikontrolli tähelepanekud ja ettepanekud vaktsineerimise korralduse kohta mis on saadetud  Kaja Kallasele  27.07.2021 

Kes ei ole veel lugenud tutvuge terviktekstiga  siin

Peamised probleemid ja ettepanekud

1. Vahemikus 1.–19. aprillini puudus ning alates 1. juulist puudub riigil ajakohane avalikustatud vaktsineerimisplaan. Kogu COVID-19 vastu vaktsineerimise protsessi jooksul tuleb tagada kehtiva vaktsineerimisplaani olemasolu. Uus vaktsineerimisplaan peaks olema kokku lepitud ja kinnitatud enne vana plaani kehtivuse lõppu.

2. Kõik vaktsineerimisplaanides esitatud eesmärgid ei ole selged ega mõõdetavad, mistõttu ei ole ka selge, mida soovitakse saavutada. Vaktsineerimisplaanis esitatud eesmärgid tuleb seada selgelt ja mõõdetavalt.

3. 8. juulil 2021. aastal tervise- ja tööministri poolt valitsuskabineti nõupidamisele esitatud uue vaktsineerimisplaani eesmärgid ei hõlma kõiki kriitilisi sihtrühmi – alaealisi ning vähe vaktsineeritud piirkondade elanikke. Vaktsineerimise eesmärgid peavad hõlmama kõiki kriitilisi sihtrühmi ning seda dokumenti tuleks täiendada

4. 8. juulil valitsuskabinetile esitatud vaktsineerimisplaani projektis on lehekülgede kaupa erinevat taustainfot, kuid see ei sisalda infot, kuidas on kavas vaktsineerimisplaanis toodud eesmärgid saavutada. Eesmärkide kõrval peaks olema just see plaani tuum. Soovitan muuta vaktsineerimisplaani kompaktsemaks, jättes mahuka taustainfo plaanist välja ning seada fookus vaktsineerimise eesmärkidele ja nende saavutamise viisile.

5. On kummaline, et valitsusele esitatavad iganädalased vaktsineerimise ülevaated ei sisalda kõige olulisemat – infot vaktsineerimisplaanis kokku lepitud eesmärkide täitmise kohta. Valitsus peaks kokku leppima, mis info on oluline valitsuse tasemel vaktsineerimisprotsessi strateegiliseks juhtimiseks, ning nõudma info esitamist selges ja hoomatavas formaadis.

6. Vaktsineerimisplaanis esitatud pikaajalistele vaktsineerimise eesmärkidele ei ole seatud vahe-eesmärke ning järgmiste nädalate arvulisi vaktsineerimiseesmärke. Tervise- ja tööministril tuleks valitsuskabineti nõupidamisele esitada vahe-eesmärgid, mis võimaldavad hinnata eesmärgi suunas liikumist.

7. Vaktsineerimise korraldus on olnud jäik ning erinevad paindlikud võimalused vaktsineeritute hulga suurendamiseks on jäänud kasutamata või on paindlikke võimalusi rakendatud tarbetu viiteajaga. Vaktsineerimiseks tuleks luua veelgi rohkem kodulähedasi ja kättesaadavust suurendavaid võimalusi. Lisaks suuremate linnade kaubanduskeskustele ja keskväljakutele ning muudele kohtadele, kus inimesed oma igapäevatoimetuste tõttu käivad, tuleks kasutada samalaadset lähenemist ka väiksemates kohtades – panna just mööda väikseid maakohti, külasid ja asulaid sõitma vaktsineerimisbussid, vaktsineerida väikelinnades-asulates-külades, – mitte eeldada, et inimesed peaksid sealt sõitma suurematesse keskustesse. Tihti on just maal tegu vanemate ja kehvema tervisega inimestega, kelle haigestumine võib tuua just kõige raskemaid tagajärgi. Seega on oluline vaktsineerimine kohapeal ja ka kodudes. Nende võimaluste leidmiseks ja rakendamiseks tuleb kaasata erasektori ressurssi ning kogemust. Erasektori esindajad tuleks kaasata vaktsineerimise juhtrühma.

8. Tagada, et erinevates ametlikes infoallikates oleks ajakohane info vaktsineerimise kohta.