Järg kahele eelmisele postitusele
Oh püha müristus! Annab imestada, millise uskumatult jabura kaebuse Pärnu linnavalitsuse juristid, (sisekontlorörid) valmis treisid.
Ei hakka Pärnu linnavalitsuse kaebust siinkohal kopeerima ega väljavõtteid tegema.Igaljuhul jättis Tallinna halduskohus Pärnu linnavalitsuse kaebus rahuldamata ja AKI vaideotsuse - ettekirjutuse jõusse.
Väljavõte Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 otsusest
Kohus | Tallinna Halduskohus |
Kohtunik | Janek Laidvee |
Otsuse tegemise aeg ja koht | 09.04.2020, Tallinn |
Haldusasja number | |
Haldusasi | Pärnu linna kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 05.11.2019 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse avaliku teabe asjas nr |
Menetlusosalised | Kaebaja – Pärnu linn , seaduslik esindaja Tiina Roht Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Raavo Palu |
Asja läbivaatamine | Kirjalik menetlus |
RESOLUTSIOON
1. Jätta Pärnu linna kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.05.2020 (HKMS § 181 lg 1).
Teen väljavõtte ka kohtu põhjendustest
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastuses AKI järelepärimisele on Pärnu Linnavalitsus selgitanud, et linnavalitsus ei jaota dokumente selliste hinnanguliste kriteeriumite alusel nagu “riigihangete seadusest kinnipidamisel küsitavusi tekitanud hankelepingud” või tavatehingutest erinev dokument”. Samas on Pärnu Linnavalitsus majandusaasta aruandes ise märkinud, et selliseid tehinguid on toimunud lisas 23 kajastatud ulatuses. Seega on vastustaja ise hinnanud osa lepinguid ja dokumente tavapärasest erinevaks, mille alusel on vastavad summad ka majandusaasta aruandes kajastatud, mistõttu peab linnavalitsusele olema teada ja arusaadav, milliseid dokumente kolmandad isikud soovisid.
Kohus nõustub AKI-ga, et Pärnu Linnavalitus kui teabevaldaja ei saa kellegagi kokku leppida mingi teabe konfidentsiaalsuses, vaid saab oma valduses olevale teabele kehtestada juurdepääsupiirangu üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus.
19.1. Määrus nr 105 ei reguleeri isikuandme avaldamise küsimust. Määrus nr 105 ei välista isikustatud kujul andmete kogumist seotud isikutega tehtud tehingute kohta ega ka aruannete koostamise alusdokumentide väljastamist teabenõude vormis. Õige on ka AKI tähelepanek, et määrusega ei ole võimalik kehtestada teabele juurdepääsu piiramise aluseid, vaid seda tuleks teha seadusega.
19.2. Nõustuda tuleb AKI-ga ka selles, et vastavaid piiranguid ei tulene ka isikuandmete kaitse üldmäärusest. AKI on asjakohaselt viidanud, et ametlikele dokumentidele juurdepääsu võimaldab määruse art 86 ja selle artikliga seotud põhjenduspunkt 154. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 reguleerib isikuandmete töötlemise aluseid. Üheks õiguslikuks aluseks on ka isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (art 6 lg 1 punkt e). Sellega on seotud määruse põhjenduspunkt 45, mille kohaselt see töötlemise alus peaks olema sätestatud EL või liikmesriigi õiguses. AvTS-st tuleneb teabevaldajale avalik ülesanne vastata teabenõuetele. Kohtu arvates ei ole kaebaja viide üldmääruse põhjenduspunktile 50 asjakohane, kuna teabenõude täitmise näol ei ole tegemist „isikuandmete töötlemisega muul eesmärgil kui need, milleks isikuandmed algselt koguti“. Algselt koguti andmeid majandusaasta aruande koostamise tarbeks. Teabenõude täitmine ei ole mingi uus ja iseseisev alus andmete töötlemiseks. Tegemist on seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmisega.
19.3. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 12 kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks igasuguse teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, tuleneb AvTS § 3 lg-st 2 ja § 4 lg-st 3 kohustus ka eraldi kehtestatud juurdepääsupiiranguta teabele juurdepääsu võimaldamisel tagada isiku eraelu puutumatus (mh olukorras, kus vastava teabe suhtes on näiteks ekslikult jäetud AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiirang kehtestamata). Teabevaldajal on õigus ja kohustus igal üksikjuhtumil hinnata, kas kaalukamaks tuleb pidada teabenõudja õigust saada juurdepääs avalikule teabele (PS § 44 lg 2) või andmesubjekti õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Juhul, kui huvi taotletud teabele juurdepääsu saamiseks on kaalukam andmesubjekti huvist eraelu puutumatuse kaitsele, ei ole teabe väljastamiseks andmesubjekti nõusolek vajalik, sest teabele juurdepääsu võimaldamine toimub seaduse alusel. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 2 p 3 näeb ette, et isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui kolmas isik taotleb avalikku teavet ja taotletav teave ei sisalda delikaatseid isikuandmeid ning sellele ei ole muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. IKS § 6 p-des 2 ja 4 sätestatud üldised isikuandmete töötlemise eesmärgikohasuse ja kasutuse piiramise põhimõtted ei võimalda samuti keelduda juurdepääsu võimaldamisest isikuandmeid sisaldavale avalikule teabele, kui see toimub seaduse alusel. (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas 3-17-701, p 12).
19.4. Kohtule ei nähtu, milles seisnevad nõutud teabe väljastamisel seotud isikute õiguste rikkumised, mida kaebaja soovib teabenõude täitmisest keeldumisega kaitsta. Sõlmitud lepingutest jm dokumentidest nähtub, kui palju ja millistel tingimustel on saanud erinevad juriidilised või füüsilised isikud oma kasutusse avalikke vahendeid. Tegemist ei saa olla sellise teabega, mis nõuaks oma olemusest lähtuvalt kaitsmist. Kaebaja väitel on valdavalt tegemist erinevatele juriidilistele isikutele eraldatud vahenditega. Juriidilistel isikutel pole eraelu ega isikuandmeid, mida kaitsta. Ka selliste juriidiliste isikute juhtorganite liikmete nimede avaldamine ei ole lubamatu isikuandmete avaldamine. Vastav info on kättesaadav ka äriregistrist. Avalike vahendite saamine ei ole „eraeluline majandustegevus“, nagu kaebaja viitab. Isikud, kes saavad enda kasutusse kohaliku omavalitsuse eelarvevahendeid, peavad arvestama sellega kaasneva aruandluse ning (avalikkuse) kontrolliga. AvTS § 1 järgi on selle seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kohtule jääb ebaselgeks, millist kahju andmete avaldamine seotud isikutele põhjustaks.
Pärnu linnavalitsus ei suvatse ka peale kohtuotsuse saamist Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsust - ettekirjutust (sh kohtuotsust) täita.
Selle üllitise on loomulikult allkirjastanud linnasekretär Tiina Roht kellel paistab tervisega viimasel ajal probleeme olevat. AvTS ei anna võimalust keelduda teabenõude täitmisest kui mõni lohakas või valelik teabevaldaja ei leia dokumente üles.
Loodeti ehk jään seda jama uskuma - aga ei.
28.05.2020 edastasin Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse Pärnu linnavalitsuse poolt teabenõude täitmata jätmisega seoses. Dokumentide leidmise/otsimise protseduur seondub asutuse asjaajamise korra ja raamatupidamise korraldamisega ja sellele AvTS juurdepääsupiirangud ei kohaldu, viitamine asjakohatule sättele AvTS § 23 lg 1 p 2 on halenaljakas.
06.07.2020 kirjaga teatas AKI Pärnu linnavalitsusele, et teabenõude täitmisest keeldumine, kuna dokumendid ei ole leitavad, ei ole õiguspärane ja andis linnavalitsusele täiendava tähtaja teabenõudes soovitud teabe välja selgitamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse ( teabenõude) täimiseks hiljemalt 24. juuliks 2020.
Selle kirjaga andis Andmekaitse Inspektsioon ka Pärnu linnavalitsuse tegevusele (seoses dokumentide varjamisega, teadliku hävitamise ja valetamistega)hävitava hinnangu.
Teen väljavõtted sellest AKI 06.07.2020 kirjast (lõpuosast)
Juhud, millal teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda on ära toodud AvTS §-s 23. Eeltoodud sättest ei tulene, et teabenõude täitmisest saaks keelduda põhjusel, et teabevaldaja ei leia teabenõudja poolt soovitud dokumente üles. Sellisel juhul saab asuda seisukohale, et asutuse asjaajamine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna teabevaldaja seadusest tulenev kohustus on muuhulgas ka teabenõuetele vastamine ning teabenõude täitmisest saab keelduda ainult juhul kui selleks on seadusest tulenev alus
Andmekaitse Inspektsioon küsis ka Pärnu Linnavalitsuselt täiendavaid selgitus, sh ka logisid, millest nähtuks, millal seotud isikute deklaratsioonid, mis sisaldasid teavet tavapärasest erinevate lepingute ja tehingute kohta, on hävitatud. Edastatud vastusest nähtub, et seotud isikute deklaratsioonid, mis sisaldasid teavet, mille kaudu soovitud dokumendid oleksid leitavad on hävitatud/kustutatud dokumendiregistrist 08.11.2019, s.o 3 päeva peale ettekirjutuse tegemist, millal tekkis linnale kohustus teabenõudes soovitud dokumendid väljastada. Ettekirjutuse saamisega pidi linnavalitsusel tekkima arusaam, et kui deklaratsioonid sisaldavad teavet, mille kaudu on teabenõudes soovitud dokumendid leitavad, siis deklaratsioonide hävitamisega on ettekirjutuse täitmine raskendatud. Seega saab sellist tegevust pidada teadlikuks ja tahtlikus tegevuseks, et keelduda teabe väljastamisest.
Veelgi enam 6 päeva peale deklaratsioonide hävitamist taotles linnavalitsus inspektsioonilt ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist, kuigi teadis, et ettekirjutuse täitmine on muutunud raskendatuks kui mitte võimatuks, kuid ei pidanud vajalikuks sellest inspektsiooni teavitada. Ka kohtumenetluse käigus ei ole kohtule peetud vajalikuks teatada, et linnavalitsuse hinnangul ei ole neil võimalik enam ettekirjutust täita. Tõsi, Pärnu Linnavalitsus on 18.10.2019 vastuses inspektsiooni järelepärimisele ajas nr 2.1-3/19/3533 selgitanud, et linnavalitus on tänaseks otsustanud, et seotud osapoolte poolt Pärnu Linnavalitsusele 2018. aasta majandusaasta aruande koostamiseks edastatud teave kuulub hävitamisele pärast volikogu poolt aastaaruande kinnitamist. Seotud osapooltega ühenduses olevaid alusdokumente on võimalik kindlaks teha vaid omades seotud isikute käest saadud teavet
Eeltoodust võib küll aru saada, et edaspidi on otsustatud deklaratsioonid peale majandusaastaaruande kinnitamist kustutada, kui sellest vastusest ei saa üheselt järeldada, et deklaratsioonid olid hävitatud, kuna sellest ei nähtu kas ja millal seda tehakse või on tehtud. Samuti ei vasta eeltoodu ka täielikult tõele kuna edastatud logidest nähtub, et dokumendiregistrist kustutati deklaratsioonid alles 08.11.2019, mis tähendab et selle ajani oli linnavalitsusel võimalik seotud isikute deklaratsioonide alusel tuvastada vaide esitaja poolt soovitud dokumendid, mida vaide esitaja soovis ning ettekirjutus täita. Seega ei saa nõustuda linnavalitsusega, et ta ei ole varjanud, et dokumendid on hävitatud. Isegi kui asuda seisukohale, et 18.10.2019 vastusest oleks inspektsioon pidanud aru saama, et linnavalitsus on deklaratsioonid hävitanud, siis juhin linnavalitsuse tähelepanu sellele, et käesolevas menetluses sellist teavet inspektsioonile edastatud ei ole ning tegemist on kahe erineva menetlusega.
Seega paludes Andmekaitse Inspektsioonil ettekirjutuse täitmise tähtaega pikenda ja keeldudes peale kohtuotsuse jõustumist selle täitmisest on Pärnu Linnavalitsus edastanud Andmekaitse Inspektsioonile pikenduse palumisel kontrollimata ja eksitavat teavet
Samuti ei saa Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerida sellist tegevust, et ettekirjutuse täitmisest keeldumiseks annab võimaluse dokumentide teadlik ja tahtlik hävitamine. Seda enam, et antud juhul ei soovinud vaide esitaja mitte deklaratsioonides sisalduvaid kellegi eraelu puudutavaid andmeid, vaid linnaga sõlmitud lepinguid ja ostuarveid, mis ei sisalda kellegi eraelu puudutavat teavet. Selliste dokumentide väljastamisest keeldumine äratab kahtlust, et linnavalitsus soovib varjata lepinguid ja ostuarveid, mis võivad olla tavapärasest erinevad. Kui neis ei ole midagi õigusvastast siis pole ka põhjust neid varjata.
Eeltoodust tulenevalt leiab Andmekaitse Inspektsioon, et Pärnu Linnavalitsuse poolt 27.05.2020 teabenõude täitmisest keeldumine põhjusel, et kuna deklaratsioonid on kustutatud siis ei ole soovitud dokumendid leitavad, ei ole õiguspärane (seadus ei anna sellisel alusel võimalust teabenõude täitmisest keeldumiseks) ega seadusega kooskõlas, mistõttu on ettekirjutus nõuetekohaselt täitmata
Terviktekst siin
HÄBI, PÄRNU LINNAVALITSUS.
Kuna ettekirjutuse (teabenõude) täitmise tähtaeg oli 24.07.2020 siis esitas Pärnu linnavalitsus juba 22.07.2020 Andmekaitse Inspektsioonile uue taotluse pikenduse saamiseks nüüd siis juba 2 kuud pikendust so kuni 24 septembrini 2020 kuna olevat ju suvepuhkused!
24.07.2020 kirjaga pikendabki Andmekaitse Inspektsioon jälle ettekirjutuse (teabenõude) täitmise tähtaega aga 0 7. septembrini 2020.
No varsti on ka 07 september 2020 käes, vaatame mida valetajad järgmisena välja mõtlevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar