28.7.20

PÄRNU LINN VARJAB TEHINGUID SEOTUD ISIKUTEGA, KOHTUOTSUSE KOHASELT TULEB ANDMED AGA TEABENÕUDE KORRAS AVALIKUSTADA.

Pärnu linna 2018 aasta majandusaasta aruandest leian just sellise teabe: 

Pärnu linna 2018 a majandusaasta aruande kohaselt tegi Pärnu linn 2018 a. tehinguid seotud osapooltega
Osa neist erinesid tavatehingutest, kuna ei vastanud õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.

Majandusaasta aruande kohaselt olid mittevastavused  tingitud Pärnu linna ja valdade ühinemise käigus saavutatud kokkulepetes sisalduvatest kohustistest,mis tingisid tavatehingutest erinevaid lahendusi.

Esines ka küsitavusi riigihangete seadusest kinnipidamisel. Nimetatud tehingud tehti juriidiliste isikutega (sihtasutused, mittetulundusühingud, äriühingud), millistes Pärnu linna tegevjuhtkonna liikmed või nende lähedased omasid eraisikuna valitsevat mõju.
Sellistele ühingutele anti toetusi erinevate tegevuste läbiviimiseks summas 110,17 tuh eurot ja neilt osteti teenuseid 10,54 tuh euro eest.

Samuti anti 2018 majandusaasta aruande kohaselt seotud isikutele (volikogu liikmed) toetust summas 84,57 tuh eur  sellistel tingimustel, mis hinnati  Pärnu linnavalitsuse enda poolt  mitte tavapäraseks.

Tahaksin küll teada millised olid need tavatehingutest erinevatel tingimustel tehtud tehingud ja kellega, milliste hangete puhul ei peetud kinni riigihangete seadusest, kes volikogu liikmetest mis otstarbeks ja miks said eritingimustel toetusi ja millist kaupa,  kellelt ja miks osteti mittetavapäraste tingimustega .   

Kuna tegemist on avaliku teabega on võimalik vastavaid dokumente küsida teabenõude korras. 

Väljavõte teabenõuetest:

-Soovin teavet seoses seotud isikutelt ostetud teenustega (mis erinesid tavatehingutest) 2018 a.

1. Milliste konkreetsete hangete puhul esines küsitavusi riigihangete seadusest kinnipidamisel?
1.1 väljastage hankelepingud ja tingimustele vastavad pakkumused.

2. Soovin teada kellelt ja milliseid teenuseid osteti (10,54 tuh euro) mis erinesid tavatehingutest?
2.1 väljastada ostudokumendid (ostuarved vm)

3.Soovin teavet seotud isikutele (volikogu liikmed) antud toetuste kohta,sellistel tingimustel, mis hinnati 2018 a majandusaasta aruandes mitte tavapäraseks (summas 84,57 tuh eur)
- väljastada toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid (lepingud, arve vm) või viidata nende täpsele asukohale dokumendiregistris.

Ja nüüd läheb jälle madinaks.Kellelgi tõuseb vererõhk. Appi, tapetakse teabenõuetega, ei lasta tööd teha. Justiitsministeeriumile saadetakse lausa  tobe ja halenaljakas ettepanek  muuta seadust, et millimalli ei saaks tuhnida ja teabenõudeid esitada.

Tegelege asjadega mida aju nokib seaduse muutmise ettepaneku tegemine  ei ole küll linnavalitsuse jurustihakatisele jõukohane. 
Aga see selleks  

Jätkan homme. 
Kui huvitab mis edasi saama hakkab, tule siia tagasi. 



9.7.20

Pärnu linnavalitsusele kuuluvad ebaseaduslikud ehitised Valgerannas - vaatetorn, vetelpäästehoone

Mitte ainult Valgeranna mänguväljaku otstarbeks ei eraldatud Eesti-Läti programmist 2009 aastal toetust vaid ka vaatetorni ja vetelpäästehoone ehitamiseks Valgeranda. Ehitised avati pasunakoori saatel ja sündmust kajastas ka Pärnu Postimees. Tollane Audru valla majandusnõunik Siim Suursild märkis, et vaatetorn on mõeldud avalikuks kasutamiseks kõigile ja arvas, et see toob randa palju rahvast.

Kõik on tore kuid.....

Vaatetorni püstitamiseks
- ei ole väljastatud ehitusluba.
- ei ole välja antud kasutusluba
- ei ole taotletud ega antud ühtegi kooskõlastust
- vaatetorni ei ole kantud ehitisregistrisse (nagu ka mänguväljak).
(andmed linnavalitsuse kirjadest 18.02.2020 nr 4.3-7/1339-1, 27.02.2020 nr 4.3-7/1339-3).
Ajuvaba !!! Rannakülastajad on koos lastega 10 aastat roninud vaatetorni mille kasutamiseks ei ole väljastatud isegi mitte kasutusluba.

Vetelpäästehoone
Toetusrahadega Valgeranda püstitatud vetelpäästehoonet ei ole kunagi kasutatud selle tegelikul eesmärgil. Seda rendib kohalik omavalitsus välja hoopis müügi- ja toitlustuskohana.
Vetelpäästehoonele ei ole väljastatud isegi mitte kasutusluba, puuduvad igasugused kooskõlastused ja  selle väljarentimine avaliku müügi- ja toitlustuskohana ei ole käesoleval juhul õiguspärane ja lubatud (andmed linnavalitsuse kirjadest 18.02.2020 nr 4.3-7/1339-1, 27.02.2020 nr 4.3-7/1339-3).

07.02.2020 pöördumises küsin:
1. Miks ei ole kohalik omavalitsus kandnud ehitisregistrisse Valgerannas asuvat mänguväljakut ja vaatetorni.
Väljavõte linnavalitsuse 18.02.2020 vastuskirjast nr 4.3-7/1339-1
Linnavalitsusel puudub teave, miks ei ole kõiki Teie nimetatud ehitisi ehitisregistrisse kantud. Olemasolevad ehitised saab kanda ehitisregistrisse pärast kasutuslubade väljastamist. Sel eesmärgil tellib linnavalitsus ehitiste auditi.

(Jäta meelde linnavalitsuse viimane lause - ehitisregistrisse saab kanda ehitised alles pärast neile kasutusloa väljastamist. Vaata kuidas linnavalitsus minu järgmisele küsimusele vastab.

2. Millisel õiguslikul alusel kanti ehitisregistrisse vetelpäästehoone millele ei ole väljastatud kasutusluba? Kas see on lubatud?
Linnavalitsuse vastus 19.03.2020 nr 4.3-7/1339-4
Vastus: -
Küsimus jäi vastuseta, huvitav miks? 

3. Sihtotstarbeline toetus eraldati vetelpäästehoone ehitamiseks kuid seda hoonet kasutatakse hoopis väljarenditava müügikioskina (paadikiosk)? Kas see on õiguspärane?
Linnavalitsuse vastus (kopeerin) 19.03.2020 nr 4.3-7/1339-4
Vastus: Vetelpäästehoonel on mitu kasutusotstarvet, hoonet saab kasutada ka suvekaubandusliku müügikohana. Ehitise kasutamise otstarbed määratakse kasutusloaga.

Kasutusotstarve määratakse küll kasutusloaga aga  linnavalitsus unustas, et vetelpäästehoonel ei ole ju kasutusluba väljastatudki. Millega see mitu otstarvet siis määrati kui kasutusluba pole?  On alles mula. Avalikku hoonet millele ei ole väljastatud kasutusluba ei tohi üldse kasutada.

4. Lapsed on kasutusloata avalikku Valgeranna mänguväljakut, kasutanud hulga aastaid. Kuidas seda selgitate ja põhjendate laste turvalisuse seisukohast?
Linnavalitsuse vastus (kopeerin) 19.03.2020 nr 4.3-7/1339-4
Vastus: Kasutusloa väljastamise eesmärgil tellis linnavalitsus auditi. „Valgeranna supelranna ehitiste ja rajatiste kasutuseelne ehitustehnilise auditi aruanne“ valmis 18.03.2020. Selle põhjal vastavad Valgeranna puhkeala ehitised ja rajatised ehitusnõuetele ning on kasutamiseks ohutud.
Linnavalitsus vastas küsitust mööda!

5.Valgerannas on vaatetorn olnud kasutuses 10 aastat. Kohalik omavalitsus ei ole võtnud tarvidusele mingeid meetmeid, et piirata juurdepääsu kasutusloata vaateplatvormile või taotleda sellele kasutusluba. Miks? Kuidas on olnud tagatud inimeste turvalisus?
Linnavalitsuse vastus (kopeerin) 19.03.2020 nr 4.3-7/1339-4
Vastus: Kasutusloa väljastamise eesmärgil tellis linnavalitsus auditi. „Valgeranna supelranna ehitiste rajatiste kasutuseelne ehitustehnilise auditi aruanne“ valmis 18.03.2020. Selle põhjal vastavad Valgeranna puhkeala ehitised ja rajatised ehitusnõuetele ning on kasutamiseks ohutud.
Linnavalitsus vastas küsitust mööda.

Ah soo. Nüüd ( 2020 ) 11 aastat hiljem tellis kohalik omavalitsus millimalli kisa peale ekspertiisi ja hakkas oma ebaseaduslikke (ehitus- ja kasutusloata)  ehitisi Valgerannas seadustama. Aga miks seda juba 10 aastat tagasi ei tehtud ja kuidas oli selle 10 aasta jooksul inimeste turvalisus tagatud? Vastust ei saanud.

Kes karistab kohalikku omavalitsust? Kes määrab sanktsioonid ? Kus te olete sõltumatud ajakirjanikud siis kui asi puudutab inimeste elu ja turvalisust?  Vaikus.


8.7.20

Pärnu linnale kuuluvad ehitised Valgerannas on püstitatud ehitusloata ja neil puudub ka kasutusluba.

Laste mänguväljak

Eeldavasti teab igaüks meist, et ilma ehitusloata ei tohi ehitada kui ehitusluba on nõutav.  Ehitusloata ehitamisele peaksid järgnema sanktsioonid  ja sellistel juhtudel on kohalikul omavalitsusel kohustus riikliku järelevalvemenetluse käigus ehitustegevus peatada. Reeglina vormistatakse selleks ettekirjutus-hoiatus. 

Kohalik omavalitsus teeb järelevalvet planeeringute ja ehitustegevuse üle kuid rikub ise seadust ja sülitab laste ohutusele.  

-Pärnu linnale kuuluv Valgeranna avalik laste mänguväljak on püstitatud ilma ehitusloata. 
10 aastat tagasi (2009) püstitas kohalik omavalitsus saadud toetusrahadega Valgeranda avaliku laste mänguväljaku.  Avalik mänguväljak on ehitusloa kohustuslik ehitis kuid ühtegi luba selle püstitamiseks ja kasutamiseks ei taotletud. 

05.01.2020 pöördumises   soovisin  teada kas Valgeranna laste mänguväljaku  ehitamiseks on väljastatud  ehitusluba kui on siis palusin selle edastada.
14.01.2020 kirjaga  nr 4.3-7/69-1 (leitav dokumendiregistrist) teatab Pärnu linnavalitsus järgmist:  
Vastus: Keeldume teabenõude täitmisest AvTS § 23 lõike 1 punkti 2 alusel, kuna mänguväljaku rajamiseks ei ole eraldi ehitusluba väljastatud.  
(pane tähele sõna eraldi) 


- Mänguväljakule ei ole väljastatud ka kasutusluba.
 Samas 05.01.2020 pöördumises soovisin  teada  kas Valgeranna avalikule  laste mänguväljaku on väljastatud kasutusluba kui on siis palusin selle edastadaKasutusluba väljastatakse mänguväljakule  kui see vastab nõuetele ja on lastele turvaline. 
14.01.2020 vastuskirjaga nr 4.3-7/69-1 (leitav dokumendiregistrist) teatab Pärnu linnavalitsus järgmist:
Vastus: Keeldume teabenõude täitmisest AvTS § 23 lõike 1 punkti 2 alusel, kuna mänguväljaku rajamiseks ei ole eraldi kasutusluba väljastatud.


Pane nüüd tähele kuidas Pärnu linnavalitsus püüdis valetada,  hämada ja jätta muljet nagu mänguväljaku ehitusluba ja kasutusluba oleksid ikkagi olemas kuid mitte eraldi asuva dokumendina. 
.....ei ole eraldi ehitusluba väljastatud
..... ei ole eraldi kasutusluba väljastatud

Loodeti ehk läheb õnneks - aga ei läinud

Mis siis muud kui küsime täiendavalt  mida see eraldi peaks tähendama.

Väljavõte minu 24.01.2020 täiendavast  pöördumisest Pärnu linnavalitsusele:
Teatasite, et ehitusluba mänguväljaku rajamiseks eraldi ei ole väljastatud. Kui eraldi ei ole siis on järelikult “mitteeraldi” millegagi koos. Vastavalt AvTS palun väljastage dokument (või väljavõte dokumendist) mis sisaldab sh ka mänguväljaku ehitamise luba. Kui sellist dokumenti ikkagi väljastada ei ole siis põhjendage valetamist ja selgitage millisel õiguslikul alusel rajati mänguväljak ilma ehitusloata.

3.Teatate, et kasutusluba mänguväljakule eraldi ei ole väljastatud. Kui eraldi ei ole väljastatud siis vastavalt AvTS palun väljastage dokument (või väljavõte mõnest dokumendist) mis sisaldab sh ka mänguväljaku kasutusele võtmise luba. Kui ka sellist dokumenti väljastada ei ole siis põhjendage valetamist ja viidake õiguslikule alusele mis lubab kasutada laste mänguväljakut millele ei ole antud kasutusluba.

4. Teatate, et mänguväljaku rajamiseks ei ole eraldi kooskõlastusi antud. Selgitage mida tähendab, et kooskõlastusi eraldi ei ole antud. Millega koos siis mänguväljakule kooskõlastused anti. Kui eraldi ei ole siis vastavalt AvTS palun väljastage dokument (või väljavõte mõnest dokumendist) mis sisaldab sh ka mänguväljaku kooskõlastusi. Kui ka sellist dokumenti väljastada ei ole siis põhjendage valetamist ja viidake õiguslikule alusele mis lubas jätta kooskõlastused võtmata.

05.02.2020 vastuskirjaga nr 4.3-7/69-3 teatab Pärnu linnavalitsus,  et pole ka selliseid dokumente mille koosseisus eksisteeriks ehitusluba ja kasutusluba.

Mingeid põhjendusi ega selgitusi ei toodud- miks rajati mänguväljak ilma ehitusloata, miks ei ole mänguväljakule 10 aasta jooksul taotletud kasutusluba, miks valetati. 
Väljavõte linnavalitsuse 05.02.2020 vastuskirjast 

Nii käivad asjad Pärnu linnavalitsuses. Aga see ei ole veel kõik. Selgus, et 

- Valgeranna avalik laste mänguväljak on rajatud ka ehituskeeluvööndisse. 

Mänguväljak on ehitusseaduse kohaselt rajatis ning seega pole selle ehitamine looduskaitseseaduse § 38 lg 3 alusel ehituskeeluvööndisse lubatud.

Luba ehituskeeluvööndi vähendamiseks ei ole taotletud ja  Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon ei ole ehituskeeluvööndi vähendamiseks ka luba andnud vaid vastupidi on teinud kohalikule omavalitsusele  märkuse ( http://sadr.keskkonnaamet.ee/index.php?  id=10535&op=doc_details&dok_id=528209&asutus_id=1 ) millega teatas , et  ei kooskõlasta Valgeranna laste mänguväljaku rajamist ehituskeeluvööndisse

Kuidas saab kohalik omavalitsus oodata kodanikelt seaduskuulekat käitumist, kui ise annab mõista, et seadused ei olegi täitmiseks ja nende üle võib irvitada.

Aga see ei ole veel kõik ........