26.4.20

Riigiprokuratuuri määrus - Pärnu politsei ja prokuratuuri vahtu ja õhku täis põhjendused said pihuks ja põrmuks.

Kolmas maailmasõda tuleb ilma ühegi pauguta aga toob kaasa palju ohvreid,  nii teadis rääkida hulga aastaid tagasi üks  vanainimene. Nüüd on see vist käes.
Püsime kodus. 

Jätkan võltsimise teemal.
Samal teemal varasemad postitused

1.Pärnu linnavalitsus võltsis dokumenti ja kasutas võltsitud dokumenti tõendina justkui originaaldokumenti.
4.Linnaametnik soovib dokumendi võltsimisega seotud postituste kustutamist Millimalli blogist
5.Teadlik faktide moonutamine - pole sõltumatust, profesionaalsust, süü-, au- ega häbitunnet.

Eelmises postituses tõin välja Pärnu politsei ja prokuratuuri pehmelt öeldes naeruväärsed kriminaalmenetluse  lõpetamise  põhjendused mis Pärnu linnavalitsus oli neile ette laulnud: 
Et siis 
-dokumendi võltsimine Reet Heldja poolt olevat olnud hoopis inimlik eksitus.
- Reet Heldja polevatki ametiisik ja teda võltsimisega seoses süüdistada ei saavat. 
- Andmekaitse Inspektsioonile Reet Heldja saadetud võltsitud kiri olevat olnud digi allkirjata ja seega polevat see üldsegi dokument. 
Nii palju valet!  
29.02.2020 saadetud kaebus Riigiprokuratuurile.
30.03.2010 saabub Riigiprokuratuurist  "Kaebuse rahuldamise määrus" milles tehakse Pärnu politsei ja prokuratuuri ( valelikud ja tobedad ) põhjendused pihuks ja põrmuks.


Kui ei viitsi kogu Riigiprokuratuuri määrust lugeda (kus ka varasem menetlus kirjas)siis teen copy/paste ainult 
määruses toodud põhjendustest.
(terviktekst postituse lõpus)


3 RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT 
3.1 Riigiprokurör, olles läbi vaadanud 
- 02.03.2020 Riigiprokuratuuris registreeritud Arne Seimari kaebuse 13.11.2019 (põhistused 19.02.2020) PPA Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna vanemuurija Marian Muuga poolt kriminaalasjas nr 19267000333 prokuratuuri loal (14.11.2019 kinnitatud Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Teeli Mägi poolt) koostatud menetluse lõpetamise määruse peale, - eelpoolnimetatud määruse, selle juurde koostatud põhistused ja 
- kriminaalasja nr 19267000333 materjalid,
 jõudis järeldusele, et kriminaalasjas menetlus lõpetamine on olnud ennatlik ja seetõttu põhjendamatu, kaebuses esitatud asjaolud annavad aluse selle menetlusotsuse tühistamiseks.

3.2 Esmalt selgitab riigiprokurör, et süüdistuskohustusmenetluse käigus kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa ühelegi prokurörile ette kirjutada seisukohti tõendatuse osas, mistõttu kuulub Riigiprokuratuuri poolt üksnes kontrollimisele, kas prokuröri poolt kinnitatud lõpetamise määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel vastavad seadusele ning kohtupraktikale. Selline kontroll tähendab ka muuhulgas kriminaalasja materjalide pinnalt otsustamist, kas kriminaalasjas on tehtud kõik vajalikud ja kohased menetlustoimingud süüdlase isiku ja tema süü tuvastamiseks. 

3.3 Riigiprokurör leiab, et kriminaalasjas nr 19267000333 uuritavate kuriteofaktide ehk Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldustöötaja infopeaspetsialist  Reet Heldja poolt 11.01.2019 Pärnu Linnavalitsuse linnasekretär Tiina Rohu poolt allkirjastatud Anne Seimarile adresseeritud tema 04.01.2019 teabenõudele vastamise tähtaja pikendamise teates nr 4.3-7/102 Anne Seimari nime Arne Seimari ja e-posti aadressi seimarann@gmail.com arneseimar@gmail.com asendamise ja sellise dokumendi Andmekaitse Inspektsioonile edastamise osas ei ole kogutud kõiki asjakohaseid ja vajalikke tõendeid, mistõttu ei ole 13.11.2019 (põhistused 19.02.2020) kriminaalasjas nr 19267000333 vastu võetud seisukoht menetluse lõpetamise kohta kuriteotunnuste ehk kriminaalmenetlusega jätkamiseks vajaliku aluse puudumise tõttu kooskõlas seaduse ega kohtupraktikaga. Riigiprokurör märgib nõustuvalt kaebajaga, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud järeldused ei ole asjakohased, kuivõrd need tuginevad kriminaalasjas välja selgitamata faktilistel asjaoludel. 

3.4 Riigiprokurör on seisukohal, et kriminaalasjas nr 19267000333 on kuriteosündmuste asjaolude uurimine toimunud valikuliselt, arusaamata, millised neist seonduvad tõendamisesemega, millised mitte. Kriminaalasjas on täpselt määratlemata/välja selgitamata kuriteo toimepanemise aeg ja viis, millest lähtuvalt on esitatud menetluse lõpetamisel järeldusi, millised ei ole kuriteo kvalifikatsiooniga haakuvad või tehioludest lähtuvalt adekvaatsed.
3.4.1 Riigiprokurör märgib, et kuriteosündmusena tuleb antud kriminaalasjas käsitleda fakti, mis sai alguse hetkest, kui Andmekaitse Inspektsioon küsis Pärnu Linnavalitsuselt selgitust, miks ei ole vastatud Arne Seimari 04.01.2019 teabenõudele selleks ettenähtud 5 päeva jooksul. Sellele päringule vastama asudes, avastas info peaspetsialist Reet Heldja, et Arne Seimari meiliaadressile 11.01.2019 saadetud teabenõudele vastamise teade nr 4.3-7/102 oli adresseeritud teise 04.01.2019 päringu esitanud isikule - Anne Seimarile ja Arne Seimarile sellist teadet esitatud ei olnud. Selle asemel, et tunnistada Andmekaitse Inspektsioonile Pärnu Linnavalitsuse eksimust, võttis Reet Heldja Anne Seimarile adresseeritud kirja digikonteinerist välja, vahetas sellel Anne Seimari nime Arne Seimariga ja seimarann@gmail.com aadressi arneseimar@gmail.com-ga ning saatis sellise dokumendi Andmekaitse Inspektsioonile päringu vastusena, tõendamaks, et Pärnu Linnavalitsus oli Arne Seimarile teada andnud, et tema 04.01.2019 teabenõude tähtaega on pikendatud ja vaide esitaja on inspektsioonile valeandmeid esitanud. Nende asjaolude osas puuduvad kriminaalasja materjalidest andmed Andmekaitse Inspektsiooni päringu kohta Pärnu Linnavalitsusele, viimase vastus Andmekaitse Inspektsioonile koos Reet Heldja poolt koostatud vaidlusaluse kirjaga, Reet Heldja kiri Arne Seimarile, kus teatatakse tema teabenõude vastamise tähtaja pikendamisest, samuti mistahes andmed Reet Heldja kasutusel olnud arvutist, kust nähtuks tema poolne Anne Seimari kirja töötlemine ja selle muudetud kujul välja saatmine. Riigiprokurör märgib, et eeltoodud materjalid vähemalt osaliselt on kriminaalasja juures olnud, kuid need on uurija õiendist nähtuvalt asjast eemaldatud kui ebavajalik. Samas sisaldab aga kriminaalasja materjal hulgaliselt kuriteofaktide kontekstis ebavajalikku Arne Seimari ja Pärnu Linnavalitsuse vahelist kirjavahetust teabenõude täitmise üksikasjade osas. Kuivõrd menetleja on kuriteosündmuse aja (s.o millal on Reet Heldja vaidlusaluse dokumendi koostanud ja välja saatnud) ja viisi (s.o kuidas on Reet Heldja vaidlusaluse dokumendi koostanud ja välja saatnud) osas tõendid kriminaalasjas jätnud kogumata, siis tuleb tal seda teha uuendatud menetluse ajal.
3.4.2 Riigiprokurör selgitab, et senise menetluse käigus on vanemuurija koos abiprokuröriga lähtunud Reet Heldja tegevust ja eelkõige tema tegevuses tahtlust hinnates tema ütlustes kirjeldatud asjaoludest ilma nende osas täiendavat kontrolli teostamata. Riigiprokurör peab sellist menetluse toimetamist pealiskaudseks ja ebaobjektiivseks. Lisaks peab riigiprokurör siinkohal vajalikuks märkida, et kui kriminaalmenetluse raames esitatakse isikule küsimusi või sunnitakse teda vastama küsimusetel, millised võiksid teda süüstada kuriteo toimepanemises, mis on olnud antud asjas Reet Heldja küsitlemise mõtteks, siis tuleb sellele isikule tagada kahtlustatava õigused. Seega on antud kriminaalasjas Reet Heldja suhtes läbi viidud ülekuulamine olnud ebaseaduslik. Samas on riigiprokurör seisukohal, et Reet Heldja senised tunnistajana antud ütlused ei võimaldanud ka välistada tema süüd dokumendi võltsimises ja sellise dokumendi kasutamises. Reet Heldja märkis, et „…eksimus tuli välja siis, kui Andmekaitse Inspektsioon küsis linnavalitsuselt selgitusi ja dokumente selle kohta, miks ei ole linnavalitsus Arne Seimarile vastanud. Siis vaatasin kirja üle ja sealt nägingi, et olgugi, et 11.01.2019 saadetud kiri oli saadetud arneseimar@gmail.com aadressile, olin kirja päisesse kirjutanud Anne Seimari nime. Peale selle teadasaamist saatsime Arne Seimarile kirja, kus tunnistasime linnavalitsuse poolset eksimust adressaadi osas ja saatsin ka Andmekaitse Inspektsioonile edasi kirja, mille olin 11.01.2019 Arne Seimarile edasi saatnud, kuid saatsin selle kirja ilma digitaalallkirja konteinerita, mistõttu saatsin sinna juba kirja parandatud variandi ehk siis selle sama kirja, kuid olin seal adressaadi ära parandanud – Anne asemel oli seal kirjas Arne Seimar. Selle paranduse olin teinud peale seda kui Andmekaitse Inspektsioon oli selle kirja kohta küsinud ja olin näinud enda tehtud eksimust adressaadi real. Kuna ma olen kõik Arne ja Anne Seimari kirjad enda töö hõlbustamiseks pannud ühtsesse mustandite kausta, siis saatsin Andmekaitse Inspektsioonile juba selle parandatud versiooni. Seega olen algusest peale, kui vea kirja adressaadi real avastasin, seda tunnistanud ja kirjutasime selle kohta kirja ka Arne Seimarile. Küll aga ei jäänud Arne Seimarile, vaatamata kirja päises olevale Anne Seimari nimele, saamata kirja sisu ehk siis vastus tema 04.01.2019 saadetud teabenõudele, lisaks olen dokumendihaldusprogrammi logidele tuginedes veendunud, et Arne Seimar on korduvalt seda kirja avanud ja temani pidi jõudma info, et tema teabenõude vastamise tähtaega pikendatakse. Lisan siia veel seda, et kuigi see ei tulene minu tööülesannetest, koostasin 11.01.2019 vastuskirja mina, kuna selliseid lihtsamaid kirju, mis ei nõua vastava valdkonna spetsialisti arvamust, olen ühekordse tööülesandena koostanud varemgi.“ Ütlustest nähtuvalt on Reet Heldja tunnistanud, et ta on võtnud Anne Seimarile saadetud kirja põhja, vahetanud sellel ära nimed ja meiliaadressid ning on saatnud sellise kirja ka Andmekaitse Inspektsioonile. Selle tegevuse juures ei ole ta olnud segaduses või eksimuses, vaid on konkreetset viga nähes, asunud seda parandama ja parandatud variandi edastanud Andmekaitse Inspektsioonile, näidates selliselt, et Pärnu Linnavalitsus on teabenõude esitajat teavitanud viivitusest tema nõudele vastamisel. Reet Heldja ütlused avastatud vea järgselt Anne Seimarile saadetud dokumendi parandamisest selgitavad otseselt dokumendi võltsimise fakti ja selle eesmärki esitada see Andmekaitse Inspektsioonile tõendamaks Pärnu Linnavalitsuse korrektset käitumist Arne Seimari teabenõudele vastamisel, niisamuti ka Reet Heldja poolt võltsitud dokumendi kasutamist Andmekaitse Inspektsioonile esitamisel eesmärgiga tõendada selliselt, et Pärnu Linnavalitsus on Arne Seimarit teavitanud teabenõudele vastamise tähtaja pikendamiseks. Samas aga nähtuvalt Arne Seimari kaebusest (ütlusi ei ole menetlus käigus vaevutud võtma) ei ole tema Pärnu Linnavalitsuselt peale Andmekaitse Inspektsiooni pöördumist vabanduskirja või teabenõude vastamise tähtaja pikendamise teatist saanud (nagu väidab Reet Heldja oma ütlustes). Ta sai sellisest faktist teada Andmekaitse Inspektsiooni vahendusel. Pärnu Linnavalitsus on aga keeldunud talle selle fakti kohta Andmekaitse Inspektsioonile saadetud kirja esitamast, väites, et seda nende andmebaasis ei ole.

3.5 Riigiprokurör ei nõustu vanemuurija määruse esitatud väidetega, et antud kaasuse asjaolud ei võimalda tuvastada Reet Heldja kui Pärnu Linnavalitsuse info peaspetsialistis Arne Seimari nime ja meiliaadressiga muudetud 11.01.2019 Pärnu Linnavalitsuse nimel väljastatud kirja koostamisel ja selle Andmekaitse Inspektsioonile väljastamisel ametiisiku tunnuseid, samuti, et sellise tegevuse aluseks olev dokument pole käsitletav dokumendina, sest temaga ei ole võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest või, et tegemist pole dokumendiga, sest seda polnud asjakohaselt allkirjastatud. Riigiprokurör märgib, et kõik kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses esitatud seisukohad eelnevalt nimetatud faktide kohta ei ole asjakohased. 
3.5.1 Kõigepealt märgitakse lõpetamise määruses, et Reet Heldjat ei ole võimalik tema ametikoha ja tööülesannete vahendusel – Pärnu Linnavalitsuse info peaspetsialistina määratleda ametiisikuna KarS § 288 mõttes. Selle tegevuse juures tugineb vanemuurija küll õigesti hetkel kehtiva karistusseadustiku sättele, kuid selgitab selle sisu lahti Riigikohtu 2005 lahendiga nr 3-11-68-05, milline oma olemuselt aga alates 01.01.2015 ei haaku ametiisiku mõiste määratlemisega kehtivas õiguses. KarS § 288 kohaselt on ametiisikuks füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Alates 01.01.2015 tuleb isikut ametiisikuna määratleda tema poolt täidetava avaliku ülesande vahendusel ja millised on selle isiku volitused avaliku ülesande täitmisel otsustusprotsessis osaleda, on igakordselt fakti küsimus. Antud kriminaalasjas on piirdutud selles küsimuses Reet Heldja ametijuhendi uurimise ning Tiina Rohu ja Reet Heldja ütluste hindamisega. Neist saadavatest andmetest aga ei piisa. Reet Heldja ametiisikuna tegutsemist ehk tuvastamaks tema volitused teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsustuste kujundamise protsessis, on võimalik hinnata läbi otsuste, milliseid ta on Pärnu Linnavalitsuse info peaspetsialistina teinud või milliste otsuste kujundamisel osalenud. Kuivõrd antud kriminaalasja ei ole aga Reet Heldja igapäevast tegevust läbi eelpooltoodud kriteeriumite uuritud, siis on olnud ka seisukoht, et teda ei ole võimalik määratleda antud asjas märgitud kuriteo tehiolude kontekstis ametiisikuna KarS §  288 mõttes, ennatlik. 
3.5.2 Järgnevalt selgitab riigiprokurör, et kriminaalasja materjalidest nähtuvad asjaolud võimaldavad sedastada Pärnu Linnavalitsuses info peaspetsialist Reet Heldja poolt 11.01.2019 Anne Seimarile adresseeritud kirjas andmete muutmise ja sellise muudetud dokumendi edastamises KarS § 344 ja § 345 koosseisude olulist tunnust – neis kirjeldatud tegevuse eesmärki. Nimelt nähtub Reet Heldja ütlustest, et selleks, et näidata Andmekaitse Inspektsioonile, et 11.01.2019 oli saadetud Arne Seimarile Pärnu Linnavalitsuse poolt teade tema 04.01.2019 teabenõudele vastamise pikendamise kohta, muutis ta Anne Seimarile saadetud kirjas ära nime ja meiliaadressi ning saatis sellise kirja inspektsioonile. Sellise tegevusega tõestas Pärnu Linnavalitsus järelevalvemenetluses, et ta on Arne Seimari teabenõuet täitnud seadusega kooskõlas ja omandas õiguse mitte vastata sellele Avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 kohaselt 5 päeva jooksul ning vabanes kohustusest Arne Seimari õiguste rikkumise eest vastutust kanda.
3.5.3 Riigiprokurör ei nõustu vanemuurija mõttekäiguga ka selles, et Reet Heldja poolt koostatud ja Andmekaitse Inspektsioonile saadetud dokumenti ei saa pidada dokumendiks KarS § 299 ega ka KarS § 344 ja § 345 mõttes, kuivõrd see ei olnud pädeva ametniku poolt allkirjastatud ehk selliselt ei täitnud dokumendile omistatavat tagatisfunktsiooni, selle abil ei olnud võimalik jõuda isikuni, kellelt mõtteväljendus pärineb, kes on mõtteväljenduse ja tõendi garant. Kõigepealt märgib riigiprokurör, et kriminaalasja materjalides puuduvad Reet Heldja kasutusel olevast arvutist pärinevad tõendid selle kohta, millisel moel ta saatis Andmekaitse Inspektsioonile tema poolt muudetud andmetega teate Arne Seimari teabenõudele vastamise pikendamise kohta. Ütluste kohaselt on võimalikud kaks versiooni: esiteks, Reet Heldjal on mustandite kaust, kus on kõikide tema poolt koostatud kirjade põhjad ja sealt võttis ta Anne Seimarile mõeldud kirja ning muutis selles andmed või, et ta võttis Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemist Arne Seimari e-posti aadressile saadetud digiallkirjastatud Anne Seimarile mõeldud kirja digikonteinerist välja, muutis sellel andmed ja saatis muudetud kirja inspektsioonile. Samas oli ütlustest nähtuvalt Reet Heldja Arne Seimari vaide tõttu vastamas e-posti teel Pärnu Linnavalitsuse nimelt Andmekaitse Inspektsiooni päringule. Tema poolt saadetud dokumenti, olgugi ilma digiallkirja kinnitusleheta, inspektsioon aktsepteeris, kui Pärnu Linnavalitsuse dokumendiregistrist laekunud dokumenti, mille sisule saab toetuda vaide lahendamisel, mistõttu väide, et Reet Heldja poolt muudetud ja saadetud dokument ei täitnud tagatisfunktsiooni, ei ole õige. Samas isegi, kui sellist olukorda jaatada, siis ei ole ikkagi võimalik Reet Heldjat kriminaalvastusest vabastada. Sellisel juhul tuleks kaalumisele Reet Heldja kriminaalvastutusele võtmine kõlbmatut süüteokatse toimepanemise eest ehk, et isik võltsib enda ettekujutuses dokumendi, mida karistusõigus küll dokumendina ei aktsepteeri, ja kasutab seda eesmärgipäraselt mingi asjaolu tõendamiseks ning omandab seeläbi õigusi ja vabaneb kohustusest. Riigiprokurör märgib, et eelpoolnimetatud juriidilised nüansid võivad tulla aga vaagimisele üksnes seejärel, kui kriminaalasjas on kogutud kõik kuriteosündmuse asjaolusid puudutavad tõendid. 

3.6 Eelnevate asjaolude kokkuvõttes märgib riigiprokurör, et antud kriminaalasjas tuleb täiendava menetluse käigus läbi viia kuriteofaktidest lähtuv menetlus ja senisest kriminaaltoimikust välja sorteerida kuriteosündmuste asjaoludesse mittepuutuv materjal. See tähendab, et kriminaalasja materjalide juurde võetakse eelpoolmainitud Reet Heldja tegevust näitavad materjalid, s.t 
-  Andmekaitse Inspektsioonist Pärnu Linnavalitsusele seoses Arne Seimari vaidega esitatud päring ja sellele saadetud vastus. Neid andmeid küsitakse nii Pärnu Linnavalitsuse kui ka Andmekaitse Inspektsiooni poolt, sest saadud vastused peaksid kriminaalasjas nähtuva Pärnu Linnavalitsuse selgituse läbi Arne Seimarile olema erinevad (Pärnu Linnavalitsusel ei ole kirja, mille saatis Reet Heldja tema nimel Andmekaitse Inspektsioonile); 
- Andmekaitse Inspektsioonist Arne Seimarile saadetud vastus tema vaidele koos Pärnu Linnavalitsusest saadud kirjaga;
 - Reet Heldja kasutusel olevast arvutist vaadeldakse ja võetakse kriminaalasja materjalide juurde vaidlusaluse dokumendi koostamise ja Andmekaitse Inspektsioonile saatmise faktid;
 - kriminaalasjas kuulatakse üle kannatanu Arne Seimar; 
- kriminaalasjas kuulatakse üle kahtlustatav Reet Heldja 
- ja eelnevatest toimingutest saadud informatsioonist lähtuvalt kavandatakse vajadusel täiendavaid menetlustoiminguid.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 207 lg 4 ja § 213 lg 1 p 6 riigiprokurör
 määras:
1. Rahuldada Arne Seimari kaebus.
2. Tühistada kriminaalasjas nr 19267000333 13.11.2019 (põhistused 19.02.2020) PPA Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna vanemuurija Marian Muuga poolt prokuratuuri loal (14.11.2019 kinnitas Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Teeli Mägi) koostatud lõpetamise määrus.
 3. Uuendada kriminaalasjas nr 19267000333 menetlus.
 4. Määruse koopia saata kaebuse esitaja Arne Seimari e-posti aadressile arneseimar@gmail.com.
 5. Määruse koopia saata teadmiseks Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Teeli Mägile. 

(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Väling

Au Riigiprokuratuurile  - profesionaalsus, sõltumatus. 
Pärnu prokuratuur (Teeli Mägi) ja politseivanemuurija (Marian Muuga) -  teadlik valetamine, vassimine, ebaprofesionaalsus,  natuke vahtu ja õhku  - miks mitte minna Maksimarketisse kärusid lükkama.


 Näis mis edasi saama hakkab
(Määruse terviktekst   siin )