Matusetoetusest

Suremine  on osa elust, ehki see kõige viimane osa. Surm on üks elu tähtsamaid sündmusi, kui mitte kõige tähtsam.
Võib-olla oli Platonil õigus, kui ta ütles, et filosoofia pole muud kui ettevalmistus surmaks.

Me ei kuulu mitte ainult ajale vaid igavikule see tekitab õudu ja kurbust.
Seal, kus oleme meie, pole surma, seal kus on surm pole jälle meid!

Mis on elu mõte? Ei tea?
Iga indiviid otsib seda omal tasandil- iseasi, kes leiab. Järglastele me OMA elu mõtte leidmise ülesannet paraku jätta ei saa.

Surma mõte on aga elust vabaneda.
Surm kui MINA olematus võrdsustab kõik -  hea ja kurja, õige ja väära, ilusa ja koleda, rikkuse ja vaesuse. Kui  surm ei tuleks paratamatult ja igavene elu oleks reaalsus - siis ei oleks vahet, mida teed? Sa ju ei suregi ja igaviku ees pole ühelgi su tänasel teol tähendust ega lõplikku väärtust?

Matuste korraldamine võib olla probleem paljudele - see on kurb tõsiasi.
Lein on suur ja sa tead, et aeg pressib peale ja suured rahad peavad kohe võtta olema. Kõik tuleb ju nii ootamatult ja koos suure kurbusega.

Keegi ei tea millal see meiega juhtub ja mis olukorras on siis meie omaksed. Tuleb minna müts käes vallast sotsiaalabi paluma ja hakata tõestama, et sa ikka tõesti ei ole võimeline toetuseta matuseid korraldama. Inimesele, kes pole kunagi laenanud ega abi palunud, on see väga raske, alandav - ja see võimendub kogu selle valuga.

Matusetoetus, mida antakse paljudes valdades sissetulekust mittesõltuva toetusena, oleks ka meie vallas hädavajalik. Ei vajata ju seda igal aastal,vaid üks kord elus. Ja inimene kes abi ei vaja, saab alati loobuda

Audru Vallavolikogu töökord  § 15.  lg 1 p 1 kohaselt (siin )  on volikogu liikmel õigus algatada volikogu õigusaktide eelnõusid.

Oma õigust kasutades koostasin eelnõu "Matusetoetuse maksmine Audru vallas", tegin juurde arvestused ja saatsin eelnõu 01.12.2011 vallavalitsusele tutvumiseks ja volikogule 15.12.2011 istungi päevakorda võtmiseks. Eelnõu siin

Audru valla töökorra § 4 lg 3 kohaselt tuleb ettepanek otsuse eelnõu algatamiseks esitada  14 päeva ennem istungi algust (see nõue  sai täidetud).

Volikogu töökorra § 3 lg 7 ütleb  "Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega"

Eelnõud ei tagastatud, seega puudusi ei avastatud.

Töökorra § 4 lg 2 kohaselt kantakse volikogu päevakorra projekti kõik nõutavas korras ettevalmistatud ja esitatud õigusakti eelnõud ning päevakorrapunktid.

15.12.2011 istungi päevakorra projektis minu poolt esitatud eelnõu ei ole, seda ei ole komisjonides tutvustatud ja keegi ei tea kuhu ja miks eelnõu kadus.

(15.12.2011 istungi päevakorda näed siit )

Kus siis on minu eelnõu?

Kas vastab tõele, et valimisliit on nõus matusetoetust arutama ainult siis kui saab ennast näidata eelnõu esitajana.
Miks üle 10 aasta võimul olnud valimisliit seda siis  varem teinud ei ole  -  see on südametunnistuse küsimus.

Volikogu esimees rikkus järjekordselt töökorda jättes matusetoetuse eelnõu päevakorda võtmata.
Vaatame mis saab edasi!
Häda on vast selles, et  ettepanek on rahva huvides kui see olnuks valimisliidu huvides, olnuks see ka juba päevakorras.
Üleolevatele ilkujatele tuletan meelde, et ka nemad on surelikud.
Jumal ei ole valimisliidust "Audru".

Matusetoetus, kui sissetulekutest sõltumatu toetus, oleks ka ilus vallapoolne viimane austuseavaldus valla kodanikule.

Ei ole riigihange, on riigihange

Täna ma piilusin teiste valdade kodulehtedele ja seda päris pikalt. Käib eelarvete arutamine. See, kuidas volikogud  tööd teevad, kuidas kõik läbi arutatakse, millised vaidlused käivad, kuidas protokollitakse,  paneb imestama.
Meil tuleb iga rea lahtiselgitamise eest võidelda, saata hunnikutes arupärimisi.Volikogus istungil asju arutades on kõigil kiire -  lähme edasi, lähme edasi.

Eelarve ja arengukavaga seotut kajastan pikemalt uuel aastal, siis on plaanis võtta ka suuremad lood käsile  -  maavanema  regivärsid kus eeslaulja on vallavalitsus ja kus  mõnd järelevalvet treitakse juba kolmandat aastat. Ausus, objektiivsus, kompententsus on seal väga amorfsed mõisted.


Kui vallavalitsus plaanib võttab kohustusi pikema aja peale kui jooksev eelarveaasta, peab ta luba küsima volikogult.

Igati vajalik nõue, sest eelarve kinnitab volikogu, kes ei pruugi järgmise aasta seda kinnitada sellisena nagu vallavalitsus plaaninud, siis võib juhtuda, et kohustustel ei ole rahalist katet.

Nii on kirjas ka Audru valla õigusaktides.
Toon  õiguslikud argumendid siinkohal kohe ära, siis ei hakka keegi jalgu trampima, et millimalli valetab ja ei saa asjadest õigesti aru.


Audru Vallavolikogu 13. mai 2010 määrus nr 20 "Vallavara valitsemise korra kehtestamine" siin  kus § 11 lg 2 sätestab, et muude varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu kui varalisi kohustusi võetakse üle 100 000 krooni või kui võetakse varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes.

Seega tingimusi millal tuleb volikogult kohustuste võtmiseks luba küsida on 2

1. kui summa ületab 100 000 kr
2. kui võetakse kohustus pikema aja peale kui jooksev eelarveaasta.

Audru Vallavalitsus ja volikogu ei tea mis on "kohustus", seondades seda vaid laenu või riigihankega.

Üks näide paljudest

Audru vallavalitsus on sõlminud AS ga Mulgi Reisid lepingu ja võtnud omale kohustused 2011/2012 aastaks. Vallavalitsus ei ole kohustuste võtmiseks (üle ühe eelarveaasta) küsinud luba volikogult nagu seda kohustab tegema "Audru vallavara valutsemise kord " § 11 lg 2 p 1. (vt eespool)

Esitan sellekohase arupärimise (siin )
(kopeerin tekst)

Audru vallavalitsus on sõlminud AS ga Mulgi Reisid lepingu ja võtnud omale kohustused 2011/2012 aastaks. Vallavalitsus ei ole kohustuste võtmiseks (üle ühe eelarveaasta)  küsinud luba volikogult nagu seda kohustab tegema Audru valla  põhimääruse   § 11 lg 2 p 1.

Palun selgitage ja põhjendage rikkumist.
 (arupärimises olen ekslikult kirjutanud "põhimääruse" § 11 lg 2 p 1, õige on "Audru vallavara valitsemise kord " § 11 lg 2 p 1)
Tuleb

vastus (kopeerin)
Vastuseks Teie arupärimistele teatame, et Audru Vallavalitsus ei ole nõus Teie väitega.
AS Mulgi Reisidega sõlmitud lepingu aluseks on hange, mis lähtub Audru Vallavolikogu määrusest nr.20,   13 mai 2010     §10 lg2. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et tegemist ei ole Riigihankega.

Ah, et tegemist ei ole  riigihankega!!! (aga kes peale vallavalitsuse muud väitnud on)
Vaatame mis ütleb see volikogu määrus nr 20 (13 mai 2010) § 10 lg 2 millele  vallavalitsus viitas ja millest olevat lepingu sõlmimisel lähtutud siin

(kopeerin)
§10 lg 2  "Riigihanke algatamiseks, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, annab loa volikogu.“

Uskumatu!!!Viidatakse õigusakti sättele, (§ 10 lg 2)  mida kohaldatakse juhul kui tegu on riigihankega ning loa lepingu sõlmimiseks peab andma volikogu aga järgmise lausega juba teatatakse (üllatus üllatus), et tegu polnud riigihankega.

Ma ei ole jurist ja enamus inimesi ei ole juristid aga see jutt on terve mõistuse vastane! 

Ja hakkab pihta, millimalli palub uuesti selgitada. 

Näiline avalik menetlus - nimepanek

Kohanimeseaduse ( siin ) kohaselt määratakse  teele (ka  erateele)  nime.

Nime määramise eelnõu tuleb  avalikustada valla kodulehel  15 päeva enne selle kinnitamist,  et vallarahvas saaks teha oma ettepanekuid  ja esitada  vastuväiteid - kui neid peaks olema.

Kas seda õigust kasutatakse või ei,  pole oluline,  võimalus peab olema antud,  nii on paika pandud Kohanimeseaduse §  6 lg 8 ja Audru valla  08. aprill 2010 määruses  nr 18 “Kohanime määramise korra kehtestamine “ § 4

Eelnevatel aastatel Audru vallas avalikustamise nõudest kinni ei peetud. Vallavalitsus määras teedele, tänavatele, bussijaamadele nimed nii, et vallarahvas ei kuulnud sellest midagi, kaasarääkimise võimaluse andmisest rääkimata.

Aastatagusel volikogu istungil,  kui millimalli  ühele  teele nimepaneku vastu hääletas, kuna  avalikku menetlust ei olnud korraldatud,   tõstis  valimisliit kisa ja praegune volikogu esimees  pritsis sappi , et millimalli olevat isegi teele nime andmise vastu.  

Miks vastu,  sellest valimisliidu käetõstjad ei olnud võimelised aru saama. 
Kas volikogu liige ei peagi tegema tööd, milleks ta valitud  -  kaitsma oma valijate õigusi?

Kui  seadusega  ikka ja jälle lajatada siis avalikustamise hirmus hakkab mõnel ka midagi koitma ja asjad liikuma.

Aga kuidas ja kuhu asjad liiguvad?

Audru Valla kodulehel on avalikustatud vallavalitsuse määruse eelnõu „Liikluspinnale nime määramine“ siin  mis nagu näha, võetakse vastu detsembris. Määruse  § 2 kirjas
"Määrata Audru vallas Aruvälja külas asuva tee nimeks TEETALU tee"

Kodulehel antakse ka teada, et  ettepanekute ja vastuväidete esitamise aeg on kuni  14. detsember  2011.

Kas tõesti ?!   Päris demokraatia moodi kohe.

Tegelikult tehti vallakodanikule jälle tünga.
 Sellele teele on nime „ TEETALU“ ammu pandud ja novembrikuu volikogu istungil kandsime  „Teetalu " nimelise tee  ka kenasti juba valla kohalikku teeregistrisse.

Vaata Audru Vallavolikogu 10. november 2011 otsust nr 67 "Teede kandmine kohalikku teeregistrisse" siin  

punkt 1.8 kohaselt kantakse Audru Valla kohalikku teeregistrisse Aruvälja küla Teetalu tee pikkusega 200 m, registrinumber 1590164 (lisa 8)

Kuidas sai Audru Vallavolikogu kanda juba novembris kohalikku teeregistrisse"Teetalu" tee kui avalik nimepaneku menetlus alles käib.

Näitemäng,"Tagurpidi Teetalu" näitab järjekordselt suhtumist vallarahvasse. Näiline nimepanek, näiline demokraatia.

Tegelikult peaks nii totrat situatsiooni huumoriga võtma - demokraatia võttis

lihtsalt natuke imeliku kuju. 

Ei saa aru, kuhu poole valimisliidu agronoomid liiguvad, kas korra või kaose poole.

 

Audru valda juhitakse töövõtulepingu alusel II

21.11.2011 esitasin vallavanemale arupärimise seoses tema poolt 14.11.2011 sõlmitud töövõtulepinguga millega vallavanem delegeeris eraisikule (hr V. Kobilt) kohaliku omavalitsuse pädevuses olevate ülesannete korraldamise ja nendega seotud küsimuste lahendamise.

Lepingu kohaselt pidi hr Kobolt

Korraldama valla teedega, haljastusega, tänavavalgustusega ja koerte ning kasside seotud küsimusi.

Lühidalt, väitsin argumenteeritult , et töövõtulepingu alusel töötaval töövõtjal ei ole seaduslikku õigust, hakata korraldama KOHALIKU OMAVALITSUSE pädevuses olevaid küsimusi, nende ülesannetega tegelemiseks nähakse vastav ametikoht ette struktuuris.

Vastuskiri siin saabus 05.12.2011 ja seda tahaksin siin nüüd lahata.

Vaatame kuidas Simmu (rasket raha saava „juristi“ käe läbi ) puterdab. Ei saa aru, kas tal nagu Gribojedovil "häda mõistuse pärast" või loodab, et millimalli endale asju piisavalt selgeks ei tee.

Kopeerin vallavanema kirjast

Avaliku teenistuse seaduse § 8 kohaselt võib koosseisuvälise teenistujana määratud ajaks töölepingu alusel teenistusse võtta ametniku niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu  

Ah et siis valla teede, haljastuse, tänavavalgustuse ja koerte ning kassidega seotud küsimused ei olegi alatise iseloomuga. 

Käivad korra üle nagu nohu või rasedus ja läinud nad ongi.

Tuleb mees kui ennemuiste (hr Kobolt) ja lahendab vähem kui kuuga, alatiseks kõik probleemid nii teede, valgustuse, haljastuse kui ka isegi koerte ja kassidega. 

Uskumatu, milliseid etteasteid vallavanem võib teha. (Soovitus Buratinole! Hoia see "jurist" endast ohutus kauguses.)

Veel vallavanema kirjast

„Möönan, et Vahur Kobolt`iga sõlmitud leping on ebaõigesti nimetatud töövõtulepinguks, kuivõrd sisult on tegemist määratud tähtajaks sõlmitud töölepinguga. Võlaõigusseaduse § 29 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel selle tegelikust sisust ning poolte tahtest, mitte aga lepingule ekslikult antud tähistusest“ 

Lepingu oleks võinud nimetada kasvõi „ Püha Sakrament“ aga lähtudes lepingu sisust ei olnud vallavanemal volitusi kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid üldse lepinguga delegeerida.

Vallavanem ületas oma volituse piire, mis on karistatav.