järgneb "Miks ka mitte "
Aastaid on ajakirjandusest läbi jooksnud artiklid ja rahva seas jutud, et Häädemeeste vallas on maakorraldaja Helgi Vainula koos oma poegadega erastanud suure osa Lemme suvitusrajoonist.
http://www.parnupostimees.ee/051207/parnuparnumaa/10080640_2.php http://www.parnupostimees.ee/051207/parnuparnumaa/10080640.php
http://www.parnupostimees.ee/051207/parnuparnumaa/10080641.php
No ei uskunud mina seda, kindlasti jälle rahva jutt, mis nipiga siis üks noor äsja kooli lõpetanud noormees peaks saama ligi 20 ha mereäärt erastada. Ka minu abikaasa oli 15 aastat tagasi taotlenud samast kohast oma esivanemate maid tagasi kuid asjata, sest maad olevat vanaisal jäänud maksmata. Ei tekkinud mingit kahtlust, kui ei saanud, siis ei saanud, järelikult polnud õigust saada, kui nii ütleb vald ja paraku ta nii oligi. Valla maakorraldaja, tõesti väga kena ja meeldiv naisterahvas, temast mingit alatust küll ei oota.
Möödunud aastal jälle keegi nähvas abikaasale, et no sina ka ei saanud oma maid tagasi nüüd need kõik maakorraldaja ja tema poegade käes.
Hakkas juba närvidele ja tekitas huvi, mis siis neist maadest nüüdseks on saanud.
Möödunud aasta lõpus otsustasin asjasse selgust tuua ja vaadata, kuhu kelle omandusse ja millisel seaduslikul alusel läksid Häädemeeste valla parimad, mereäärsed maad, mida taotlejatele ei tagastatud ja millede kohta on olnud nii palju kõmu. See kurikuulus Merelaane maaüksus, otse vastu merd ja ilusa männimetsaga, kokku 15 ha.
Seadsin siis sammud jälle Pärnu Maavalitsusse, et tutvuda nende maade erastamise toimikutega. Varem käis asi maavalitsuses lihtsalt- ütled oma nime, siis mis kausta soovid ja kogu protseduur. Seekord oli kõik teisiti, olin ju äsja selle Ääremetsa lauda skandaali põhjustanud (kes mäletab Pealtnägijas) . Kuuldes minu nime, kadus naisterahvas tükiks ajaks toast. Tagasi tulles teatas, et pean kirjutama teabenõude ja 5 päeva pärast saan tutvuda soovitud kaustadega. Viis päeva möödas ja mina krapsti kohal - oi imestust, sain suure au osaliseks. Maaosakonna juhataja hr Klaassen isiklikult istub tooliga lausa minu kõrvale. Minul kahju härra ajast, teatasin, et aitähh, nüüd ma saan ise hakkama aga härra passib ikka kui kass augu juures. Või anti härrasmehel käsk mind jälgida? Milline eriline tähelepanu, tegelikult see isegi sobis, küsida oli tõesti palju. Ei hakka siin pikalt kirjutama kuidas mind lolliks püüti teha, milliseid totraid vaidlusi maha tuli pidada ainult sellepärast, et mitte lasta ennast nurka suruda. Laus lollusi võis nn asjatundja suust kuulda, või oli sõna maareform selles asutuses esmakordselt kasutuses. Maade erastamistoimikud, Pärnu maavalitsuses , on kui hunnik pahna. See, millistest dokumentidest kaustad olid kokkupandud, oli lausa šokk. Sisukorrad ei klappinud absoluutselt kaustades olevate dokumentidega. Ka täiesti võhik võis koheselt taibata, et dokumendid kaustades olid vahetatud, kuid sisukord jäetud samaks. Oli täiesti ilmne, et maade erstamine ei käinud nii, nagu pidanuks.
Õnnetu hr Klaassen minu kõrval pühkis aina higi ja korrutas enda lohutuseks, et tema allkirju siin ei ole, need on ammused asjad ja nii palju tööd oli.
Ei hakka kogu pikka lugu uuesti ümber kirjutama, teen siia Copy Paste lühendatud kirjast mis läks aasta alguses Maaametisse (vastus saamata) ja mis on saadetud ka Pärnu maavalitsusse hr Toomas Kivimäele.
Maaametist vastus saamata aga mis "vaimukused "Pärnu maavalitsus koos Häädemeeste vallajuhtidega selle asja varjamiseks ja "parandamiseks" välja mõtles, kirjutan edaspidi.
1990 aastal Tihemetsa lõpetanud maakorraldaja poeg Mihkel, ei osanud vast arvatagi, et ta vallajuhtide poolt maade ärastamisvankri ette rakendatakse, ja et kümneid miljoneid suvitusrajooni, mereäärsete maade müügist asjaosaliste taskutesse kukkuma hakkavad.
Kas uskuda, et poisile kingiti 53 117 ( EVP) eest 18,6 ha mereäärset liivaranna ja männimetsaga maad niisama - tore poiss, et võttis vaevaks need 18, 6 ha endale võtta .
Asjade lühike käik paberite järgi (tegelik on midagi muud)
01.06.1994 antakse M. Vainulale väidetavalt ehitusluba maja ehitamiseks Orajõe metskonna ja Leetsaare A-523 maale. (Jäta meelde Leetsaare A-523 maale on esitatud avaldus selle tagastamise kohta) Nimetatud maaüksused asuvad Majaka külas, Häädemeeste vallas.
12.11.1997. a kirjutab Mihkel Vainule maa ostueesõigusega erastamise avalduse Majaka külas asuva oma väidetavalt poolelioleva maja juurde. (Tegelikult mingit maja ei olnud ja ei saanud ka kunagi olema.)
Maakorraldaja H. Vainula sõnade kohaselt olevat olemas olnud projekt ja ehitusluba ja mingi osa vundamendist (kuigi seda ei ole nähtud). Maja olevat projekti järgi planeeritud natuke Orajõe metskonna maale (0,16 ha ) ja pooleldi Leetsaare A-523 maale, siis ostueesõigusega taheti erastada see natuke Orajõe metskonna maast, kogu mereääres asuv Leetsaare A-523 maa 12,7 ha, kuna ka seda ei olnud piisavalt, siis veel kõrvalolevast , Merelaane kinnistust 3,14 ha. Kokku ligikaudu 16 ha mereäärset maad.
04 12. 1997 annab Häädemeeste Vallavalitsus korralduse kus nõustub maakorraldaja pojale Mihkel Vainulale ligikaudu 16 ha maa erastamisega pooleliolevate hoonete juurde mis asuvad Orajõe metskonna ja Leetsaare A- 523 maal. (loe korraldust siit
ja maavanema korraldus siin
07.06.1999 sõlmitakse M. Vainula ja Pärnu mavanema Toomas Kivimäe vahel maa ostumüügileping kus lepingu esemeks on märgitud ostueesõugusega erastamisele kuuluv 18, 6 ha suurune Mihkli maaüksus. (vaata o-m lepingut siit LK 1
Ja hopsti, pani maavanem oma korraldusega 2,6 ha juurde, kust see tuli, millisest maatükist veel 2,6 ha anti. Mitte ükski dokument ei kajasta seda. Kuidas sai Häädemeeste vallavalitsuse korraldusel olevast 16 hektarist äkki maavanema ostumüügilepingul 18,6 hektarit. (vallavanem selgitanud, et võibolla meri taganes, mõõna olevat ennegi olnud)
No miks ka mitte, poolteist aastat maavanema ja vallavanema korralduse vahel on piisavalt pikk aeg, et meri just seal 2,6 hektarit taganeda võiks . Ja kuna Hr Kivimäe silm selle mõõna kohe täpselt fikseeris, pani ta ostu-müügi lepingule selle juurdetekkinud maa (2,6 ha) ka kohe kirja .
Maja, mille ehitamiseks olevat välja antud ehitusluba ei hakatud iial ehitama, sest seda ei olnud plaaniski. Mereäärne maa oli vaja pettusega kätte saada ja kähku müüki – mida ka tehti. Ja selles paadis ei sõitnud õnnelik maasaaja üksi.
Kui 1999.a juunis maa ostu müügileping sõlmitud, siis 2000 a algul (märtsis) teeb M.Vainula juba avalduse vallavalitsusele maa jagamise kohta kruntideks: Karumere, Remmelga, Lea, Sireli, Männi Mihkli katastriüksusteks ja müük läheb lahti. (vaata dokumenti siit
Dokumentidest nähtub, et 1998.a aprillis maamõõtja poolt koostatud Mihkli katastriüksuse plaanil oli see jaotus tegelikult juba tehtud. (vaata siit )
Igaüks teab mis maa hind mereääres!!! Mitte see, mis paberitel kirjas.
2000.a detsembris mõõdistatakse juba järgmised uued katastriüksused (pöörake tähelepanu nimedele) Kullasoone, Kullaliiva, Kullatüki, Kullaaugu, Väike – Mihkli, Küllise. Maad lähevad müüki ja müügilepingutel seisab, müüja kinnitab, et kinnistud on hoonestamata. Kus siis jäi see maja mis pidi pooleli olema (Küllise maatükk)???
Äri käib ja praegu Mihkli kinnistul uued detailplaneeringud, jälle kruntideks ja müüki. Milline iroonia. Kas pole põhjust, et vallarahva õiglustunnet on karmilt riivatud. Avalik rand on maha parseldatud – kelle huvides. Kus oli volikogu ja maavalitsus – kas ka isiklikud huvid, nii võib põhjendatult arvata rahvas .
Järgneb
Kuidas, millal tegelik erastamine toimus ja mis maavalitsuse ja omavalitsuse vassima ja õhku ahmima pani - kirjutan edaspidi.
Kommentaarid