Kui Andmekaitse Inspektsioon teatab, et ta ei vasta, ei tähenda see, et ta ei vasta.

Enne kui lähen ühe suurema teema juurde.

Pikka aega on Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel olnud üleval teave, mida seal sellisel kujul olla ei tohiks. Ja mitte niisama asutuse kodulehel, vaid riiklikku järelevalvet teostava asutuse omal. Jah, selle sama, kes näitab teistele näpuga ja ütleb: „Nii ei tohi.“

Minu 25.01.2025 kirjast väljavõte AKI-le.

Teie automaatvastuses pöördumistele on märgitud: „Kui olete meie poole pöördunud märgukirjaga ehk teavitate inspektsiooni võimalikust rikkumisest, mis ei ole otseselt seotud Teie enda õigustega, siis ei pruugi me Teile peale käesoleva teate eraldi vastust saata.“ 

Selline väide on otseses vastuolus Põhiseaduse ja MSVS-ga. Märgukirjale vastata tuleb igal juhul, olenemata sellest, kas AKI märgukirjas viidatud rikkumise osas otsustab sekkuda või mitte.MSVS § 6 sätestab üheselt, et märgukirjale vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest, ja MSVS § 5 lg 8 kohaselt tuleb märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel vastuses selgitada arvestamata jätmise põhjus.

Kas Andmekaitse Inspektsioon ei tunne kehtivat seadust või eiratakse seda teadlikult, edastades kodanikele teadlikult vastupidist ja eksitavat informatsiooni?

Kodulehel toodu kohaselt ei oleks mul nagu mõtet oma kirjale vastust oodata, aga ennäe – halastasid ja vastasid.

Täna õhtul kella 20 paiku sain AKI-lt siis ilma kirjanumbrita e-kirja, kus seisis:

Tere

„Vastuseks Teie päringule selgitame, et märge automaatvastuses, et me ei pruugi vastata märgukirjale, ei anna alust automaatselt eeldada, et me praktikas seda ei tee. Muuhulgas tuleb seda mõista selliselt, et juhul, kui see tõesti juhtub, siis on märgukiri siiski kätte saadud. Kuivõrd märgukiri on MSVSi kohaselt selgelt defineeritud termin, siis võime kinnitada, et enamus sedasorti pöördumisi meile on vihjed, mitte märgukirjad.

Täname Teid ettepaneku eest meie automaatvastust muuta. Võtame kindlasti selle kaalumisele.“

Tobedamat vastust oleks raskem välja mõelda – ja see ei ole emotsionaalne liialdus, vaid sisuliselt põhjendatud kriitika.  Tekib küsimus kas AKI- s mõni päris jurist ka töötab. Ma mõtlen Tartu Ülikooli, mitte Luua kooli. 

Riigiasutuse ametlik vastus peaks olema arusaadav ja loogiline – antud juhul polnud kumbagi. Tekst oli sisuliselt arusaamatu: kirjutatud stiilis, kus lause justkui algab mõttega, aga lõpetab vabandusega, miks seda mõtet ei pea tõsiselt võtma.

Vastus ei olnud mitte ainult õigusvastane, vaid ka hämmastavalt rumal. Sama tõsine probleem oli selle keeleline ja loogiline tase. See meenutas 5.b klassi kirjandit teemal „Miks ma arvan, et ma vastasin, kuigi võib-olla ei vastanud“. 

MSVS ei tunne mõistet "vihje"- võiks teada ja arvestada

Selline kodanike eksitamine seadusevastase selgitusega ei ole lubatav. Riigiasutusel ei ole õigust kujundada ega edastada praktikat, mis jätab mulje, et seadusest tulenev vastamiskohustus on tingimuslik, valikuline.  Õigusvastast ja eksitavat teavet sisaldav automaatvastus tuleb viia kooskõlla kehtiva õigusega või see kodulehelt ja ametlikust suhtlusest eemaldada.