Kevad on imeilus ja on tunne, et kohe midagi juhtub....
Suvi on käes. Saab lõpuks aknad valla lükata, rohelisel murul istuda ja sooja päikest ja päikeseloojangut nautida - lihtsalt olla. Õhtul võib ka pikemalt akent lahti hoida, tuba ei lähe kohe külmaks vaid hoopis mõnusalt kevadiseks ja värskeks. Linnud on juba laulmise lõpetanud ning õhtune jahedus pressib end praokil aknast tuppa, pannes kardinad liikuma. Näen, kuidas pimedus külale langeb enne veel, kui taevas tumeneb. Kevad on imeilus, on tunne, et kohe midagi juhtub … aga tegelikult ei juhtu midagi. Misasi see juhtuma , tulema või ilmuma peaks ei teagi, aga see on nii ebaõiglane, et seda ei juhtu. Hommikul õue, õhtul tuppa ja aina üks ennustamine - milline ilm homme tuleb. Tulgu või vihma aga tuult ei taha. Kõige hullem on põhjatuul. Põhjatuul on alati külm, puhugu ta või lõunast. Suve tulekuga läheb jalg gaasipedaalil raskemaks, vihastad kui keegi 70 ga su ees pargib ja tahaks kohe halvasti öelda. Krt suvel tuleb kiiremini sõita. Aga kui ise valgusfoori taga mõttesse ja kohmitsema j...