29.06.09

Järgneb: Mereranna ärastamine Häädemeestel ehk Mis siis pani ärastajad jooksma ja õhku ahmima??

Väga pikk ja palju seaduse § -e, ei soovita lugeda!!!

Ostueesõigusega erastamise korra punkt 11 sätestab, et maa ostueesõigusega erastamise avaldusele lisatakse ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid ning maakasutusõigust tõendavad dokumendid. Mihkli katastriüksuse toimik neid dokumente ei sisaldanud.
Ja ei saanudki sisaldada, kuna neid lihtsalt polnud, ei saanudki olla. Pärnu maavalitsuse poolt mingt kontrolli ei toimu, seal omad poisid, kes asjaga kursis ja kelle teadmisel, heakskiidul ja eeldavalt juhtimisel asi toimus.
Kuna ehitusluba näha ei õnnestunud siis jäi selguseta, kes küll võis olla see naljavend, kes, mis tingimustel ja millise seaduse alusel M. Vainulale 1994 a selle väidetava „ehitusloa“ väljastas. Omavalitsust ei paistnud häirivat, et ehitusluba ei saa taevasse ehitamiseks anda, ikka vaja omada õigust maale, seaduslikku maakasutust kuhu ehitada, see oleks pidanud olemas olema enne 1991 aastat, enne Maareformi Seaduse jõustumist.

Asjaosalistel jäi suures saamaõhinas tähelepanuta , et Leetsaare A- 523 maa, kuhu „ehitusluba“ anti oli tagastamistaotlusega, kuid otsust tagastamise või mittetagastamise kohta polnud veel tehtud. ÕVVTK komisjoni otsus tehti alles 1995 a. Seega anti „ehitusluba“ tagastamisitaotlusega maale, mis oli seadusega rangelt keelatud.

Kui olin alljärgnevad §-d neile ette ladunud oli segadus suur, see pani maade ärastajad ja maavalitsuse jooksma ja õhku ahmima

( riigikohtu lahenditest).
Ülemnõukogu 17.oktoobri 1991.a otsuse «Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta» punkti 9 kohaselt oli keelatud ehituslubade andmine õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud tagastamise taotlus, kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni.

Isikul, kes esitas seadusega ja selle alusel ettenähtud korra kohaselt avalduse vara tagastamiseks ja kelle avaldus menetlusse võeti, on juba menetluse algusest alates alus eeldada ja õigus nõuda, et tema avaldust menetletakse seadusega kooskõlas ning menetluse üheski staadiumis ei võetaks vastu õigusvastaseid haldusakte, mis raskendaksid või muudaksid võimatuks tema avalduse rahuldamise. Et omandireformi reguleerivad õigusaktid kaitsevad vara tagastamise avalduse esitanud isiku õigusi ka enne subjektiotsuse tegemist, tuleneb ka ORAS §-st 18.

Alates 2.märtsist 1997 kehtib ORAS §18 lg1 järgmises redaktsioonis: «Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.

1.septembril 1994 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §66 lg3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale. Sama seaduse §66 lg4 kohaselt ei pea tühist tehingut täitma. Sellest tulenevalt on ORAS §18 lg-s 1 sätestatud keeldu rikkuv tehing kehtetu algusest peale. Selline tehing ei vaja kohtu korras kehtetuks tunnistamist.

Nagu mainisin oli korraldusel, et M. Vainula hooned pidid hakkama paiknema kahel maal, Leetsaare maal ja Orajõe metskonna maal.
Ka riigimaale oli keelatud ehituslubade andmine. M. Vainula ei käinud mingite erandite alla (tundus, kui vaja tehakse 20 aastasest poisist kasvõi talunik kes mererannas, suvitusrajoonis juba 10 aastat talu peab,).

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17.juuli 1990.a otsuse «Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest» punktis1 sätestati: «Peatada ajutiselt kuni omandi privatiseerimist reguleerivate Eesti Vabariigi normatiivaktide vastuvõtmiseni riigi omanduses olevate ettevõtete ja muude organisatsioonide põhikirjafondi varaga kõik tehingud, mis põhjustavad selle vara omandivormi muutmise, välja arvatud käesoleva otsuse punktis 3.2 ettenähtud juhud, samuti ka vara üleandmine kehtestatud korras sovhoosidelt kolhoosidele.»
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20.juuni 1991.a otsuse «Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta» p9 esialgse redaktsiooni kohaselt loeti kehtetuks kõik tehingud, mis rikuvad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990.a 17.juuli otsust

Kui ilmnes, et asi on rohkem kui hull, palusin ka kinnitatud koopiad kaustast, nii et kogu minu uurimus (mis siin väga lühidalt toodud) tugineb kinnnitatud koopiatel ja ORAS, MRS, MKS jt seadustele, tol ajal kehtinud redaktsioonis.
See tegi asja hullemaks, sest praktikas on nähtud, et vormistatakse kõik järgi või ette ja just nii nagu vaja, nüüd võtsin selle võimaluse.

Teine oluline punkt

Projekti ja väidetava valmisehitatud vundamendiga oleks M.Vainula saanud erastada ainult hoonete aluse maa ja natuke veel st hoonete teenindamiseks vajaliku maa. Pandi ikka täiega. Egas nii tillukese lapi pärast võetud ette nii suurt pettust. Maad erastati nagu valmis maja juurde
Mis ütleb selle kohta MRS ja katkendid riigikohtu lahenditest.
Kuigi MRS §6 lg32 jõustus alles 16.juulil 2000, ei võrdsustanud ka maareformi seaduse varasem redaktsioon ehitusluba elamuga. Ehitusloa suhtes sai maa ostueesõigusega erastamisel kohaldada vaid üldiselt hoonete kohta sätestatut (MRS §9 lg1 ja §221 lg1), mitte aga erisätteid elamu kohta (MRS §221 lg2). Kitsam erastamisõigus on ehitusloa andmise korral põhjendatud, sest ehitusloa andmine toob kaasa vajaduse tagada tulevikus ehitise sihtotstarbeline kasutamine, kuid ta ei õigusta ulatuslikumat maa ostueesõigusega erastamist samadel alustel seniste elamuomanikega.
Planeerimis- ja ehitusseaduse § 38 lg 1 sätestas, et ehitis on hoone või rajatis. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on hoone maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis.

Nii suureulatuslikku pettust ja ärastamist ei saanud läbi viia ainult maakorraldaja ja vallavanem. Oleks naiivne arvata, et Häädemeeste vald kinkis vast kooli lõpetanud poisile 18,6 ha suvitusrajooni, maamüügi tehinguteks mitmekümmne miljoni ulatuses.

Idee oli hea ja kõik oleks jäänud nii, kui nüüd poleks kuuldud, et olen avastanud nende Achilleuse kanna, mida on varjatud kui Püha Graali ja võtmed peidetud Pärnu Maavalitsusse, see pani tegutsema, sest müümata on (9,07+ 0,6223 ha = 9,6923 ha, 1m2 =100kr, müügikuulutus netis EKV ID: 97236 ) veel ligi 10 milli eest rannaala. Kuulutus kogu Mihkli ja Väike- Mihkli maamüügi kohta läks kohe netti ülesse. Nüüd on vaja kähku leida müümata osale heauskne ostja. Karta pole aga midagi, raha ei haise ja nimed mis tehingute juures läbi jooksevad, lasevad aimata, et seljatagune on kindlustatud riigi kõrgemal tasemel. Minu järelpärimistele vastamise aega pikendatakse maavalitsuse poolt pidevalt selgitusega, et „raske kooslus“ suusõnaliselt antakse mõista, et maareform selles osas tuleks tõesti tagasi pöörata. Kuuldavalt palgatakse "parimad juristid" aga midagi tarka välja ei mõelda.
Järelpärimistele vastamiseks tehakse copy paste maareformi seaduse suvalise koha pealt, ilma mingite selgituste ja vastusteta. Kuna vallavalitsuse korraldusel oli must valgel kirjas, et hooned paiknevad kahel maal (Orajõe metskonna maal ja Leetsaare maal) siis seda ei olnud kuidagi võimalik varjata. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Pidasid siis kolm põhjamaa tarka nõu ja kirjutasid 15 a taguse korralduse süübimatult lihtsalt ümber, märkides, et hooned paiknevad ainult Orajõe metskonna maal. Seda oli ju väga lihtne teha, sest hooneid ei olnud seal kunagi olnud ega saanud ka olema, see oli ainult väljamõeldud skeem 18,6 ha suvitusrajooni ärastamiseks „seaduslike varaste“ poolt (nagu kirjas - muutsime korralduse priambulat).

See oli selle valla „seaduslike varaste skeem“ kuid Audru vallas on hoopis teine, kümnete aastate jooksul läbiproovitud ja laitmatult töötanud skeem. Kus on mängus juba sajad miljonid riigi raha.

Kuid enne
Pettused, võltsimised, varjamised Audru Kalakasvatuse detailplaneeringu ümber - mis tegelikult teoksil, Kivimägi ja Joonas vaikivad - Fjordfresh Holding ostnud detailplaneeringu piirkonnas veel ligi 100 ha maad juurde - kes on üks investoritest ( üllatus) - kas volikogu teab, kes otsustab, kui volikogu otsustab - et siis RISTIISA istub Pärnus, Akademia tänava majas.

Päikest kõikile kes siin ekslevad. Ärge pahandage, kõigile ei suuda vastata.