1.11.16

JÄTKAN EELMIST POSTITUST: KAS PÄRNU MAAVALITSUS VALETAB .......


24.10.2016 kirjaga soovin teada, et kellele siis valetati ja miks. Muidugi on raske valetamist põhjendada. On ilmselge, et  juhendit ei tahetud/viitsitud  väljastada ja nii lihtne see ongi. 
Nüüd tuleb Pärnu maavalitsusel uus vale välja mõelda.  See ei ole mingi probleem. Kui vale välja võtta mis siis Pärnu maavalitsusest üldse järgi jääb? 
 Vastuskirjaga 27.10.2016 nr 2-3/16/1872-6  (koostajad Tiiu Pärn ja Tiia Born) teatab Pärnu maavalitsus, et jah maavalitsuse planeeringuspetsialistid töötasid juhendi koos kohalike omavalitsuste spetsialistidega küll välja kuid see ei tähenda, et maavalitsus juhendi ka endale jättis.  
Kirja lõpus rõhutatakse nagu alati, et Pärnu maavalitsus lähtus teabenõude täitmisel avaliku teabe seadusest. 

Haa.. haaa.. haaa. 
Küll ajab pada!!! Aga miks ka mitte? Tänu viletsale riigijutimisele on see saanud normiks - riigikogu valetab, valitsus valetab, kohtud valetavad -eeskuju milline!
Maavalitsus teostab järelevalvet kohalike omavalitsuste planeeringute üle ....  aga endale juhendit ei jätagi (  ei olegi juhendit vaja, järelevalved on nagunii 0 kvaliteediga) !!!!! 
   
Eriti ilus on see koht kus Pärnu maavalitsus väidab, et teabenõude menetlemisel lähtuti avaliku teabe seadusest - mis on järjekordne vale.

Avaliku teabe seadus § 21 lg 1 sätestab: Kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem 
kui viie tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale.
Mis andis Pärnu maavalitsusel õiguse eirata AvTS § 21 lg 1 ? Miks Pärnu maavalitsus, kes menetlevat teabenõudeid kooskõlas avaliku teabe seadusega, ei edastanud teabenõuet AVTS § 21 lg 1 ettenähtud korras kui ise palutud juhendit ei vallanud. 
Millise uue vale valetamisspetsialistid nüüd välja mõtlevad. 
Teadlased väidavad, et täis põiega olevat kergem valetada. Hoidke põied täis.

Jätkan 
Pärnu maavalitsus (koostaja Tiiu Pärn) ei suuda välja mõelda usutavat valet   miks ei edastatud  teabenõuet avaliku teabe seaduse § 21 lg 1 ettenähtud korras vastamiseks kohalikule omavalitsusele kes juhendit maavalitsuse  väitel  valdas. Armetu ja halenaljaka  vassimisega püütakse selgituste andmisest pääseda.

28.10.2016 kirjas teatab  Pärnu maavalitsus (Tiiu Pärn), et käsitleb selgitustaotlusi hoopis mittetähtaegselt esitatud vaidena mitte  märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) alusel esitatatud  selgitustaotlustena.

(Loll jutt suhu tagasi, maavalitsusel ei oleks isegi mitte pädevust teostada teabenõuete üle vaidemenetlust, see kuulub Andmekaitse Inspektsiooni ja halduskohtu pädevusse).    

Maavalitsuse ülbelt rumalad  professionaalid unustavad pisiasja kuid olulise detaili - riigikohtu halduskolleegium on korduvalt  andnud seisukoha, et  avalduse või muu tahteavalduse vaideks  kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku  tegeliku tahtega.
Kui isik on soovinud saada selgitusi ja esitand selgitustaotluse ei saa haldusorgan seda omatahtsi vaideks klassifitseerida. Asjaolu, et isik ei ole toimingut vaidlustanud, ei tähenda, et tal ei saaks esineda soovi või vajadust taotleda selle kohta täiendavaid selgitusi (lisateavet) või tuleks selline võimalus mingil muul põhjusel välistada.

04.11.2016 edastan täiendava selgitustaotluse kus väljendan oma selget tahet saada selgitusi (kopeerin):

Kahjuks järeldate valesti. Nii 24.10.2016 selgitustaotlus millele vastasite kirjaga 27.10.2016 nr 2-3/16/1872-6 ning andsite oma poolikud selgitused kui ka täiendav 28.10.2016 selgitustaotlus , millele te mingil põhjusel enam vastata ei taha ja soovite seda iga hinna eest klassifitseerida vaidena,  on siiski selgitustaotlused. Allakirjutanu tahe on saada Pärnu maavalitsuselt selgitusi mitte esitada vaiet.

 Mis toimub edasi!! Kes tahab näha  kui kaugele EV riigiasutused häbenematult ja karistamatult oma labaste valedega lähevad, tulege mõne aja pärast selle postituse juurde tagasi.