4.7.17

Kolm küsimust kolm vastust!

Ise küsin ise vastan!

Kas millimalli väitis (kinnitas), et vallavanem Suursild käib vallarahaga kasiinos? 
Ei ole väitnud vaid püstitas õigustatud küsimuse - kas ..... ?
Rahvas, tehke ometi vahet mis on väide ja mis küsimus. Veelkord, midagi ei väidetud vaid püstitatud oli küsimus.

Kas vallavanem on võimuesindaja karistusseadustiku  §275 tähenduses?
Ei ole!
Puust ja punaseks.
1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 275 lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda. Huvitav kuidas Siim avalikku korda tagas kas seisis pühapäeva õhtul politsei vormis rahaautomaadi juures kus millimalli teda laimamas käis. Vallavanem ei taga mingit avalikku korda punnitage kuidas tahate. 

Loe miks prokuratuur keeldus linnapea Eenmaa laimanisega seoses kriminaalasja algatamast  

Siin   "
Prokuratuur keeldus Eenmaa soovitud kriminaalmenetlusi algatamast" 

Kopeerin: 

"Lõuna ringkonnaprokurör Ainar Koigi sõnul ei saa karistusseadustiku võimuesindaja laimamise ja solvamise paragrahvi järgi menetlust alustada sellepärast, et kriminaalõiguslikus mõttes pole linnapea avalikku korda kaitsev võimuesindaja. 

Aga Pärnu prokuratuur saab,  ah  ..... Õigusriik missugune  ja sõltumatud õiguskaitseorganid  onju. 

Õiguskantsler  on andnud enda seisukohad (siin) kes on võimuesindaja kellele kohaldub KarS § 275. 
Punktis 8 on õiguskantsler toonud  KarS § 275 tähenduses võimuesindajad kirjutades: "siin on sätestatud süüteod politseiametnike, abipolitseinike, piirivalveametnike, kohtutäiturite, vanglaametnike ja kriminaalhooldajate suhtes. Tegu on otseselt täitevvõimu teostavate isikute vastu suunatud süütegudega ja kõnealuste paragrahvide üks ülesanne on sätestada vastutus süütegude toimepanemise eest korra kaitsmisega tegelevate isikute suhtes seoses nende teenistuskohustuste täitmisega. Juhin Teie tähelepanu sellele, et KarS § 275 ütleb selgelt, et avaliku võimu kandjaid kaitstakse laimamise või solvamise eest nende ametikohustuste täitmisel. Olukorras, kus avaliku võimu kandjad ei täida ametikohustusi (nt politseiametnikul on puhkepäev), siis käituvad nad tavaisikutena ega ole kaitstud KarS §-ga 275.       
9. Eeltoodust selgub, et KarS § 275 kaitseb laimamise või solvamise eest avaliku võimu kandjaid, kellel on oma ülesannetest lähtuvalt suurenenud oht sattuda rünnaku ohvriks. Need on isikud, kes peavad neile antud volituste alusel või nende ametikohustustest tulenevalt kaitsma avalikku korda ja tõkestama reaalselt asetleidvaid avaliku korra rikkumisi. 

Kas võimuesindaja laimamine KarS § 275 tähenduses on kuritegu või väärtegu?
Muidugi väärtegu, mitte kuritegu.
(Kõik üleastumised ehk süüteod jagunevad raskemateks süütegudeks e kuriteod ja kergemateks süütegudeks e väärteod
Kuritegu menetletakse kriminaalmenetluses aga väärtegu väärteomenetluses.)

Vaatame mis ütleb seaduseandja.

"Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri" (siin)
Kopeerin:
KarS § 275 koosseisus nimetatud isikute laimamise ja solvamise ebaõigussisu ei vasta kuriteo tasemele, mistõttu on otstarbekas muuta see väärteoks
Kustutatud on tunnus avalikku korda kaitsev muu isik kui sisustamata õigusmõiste, mis ei võimalda piisava täpsusega määratleda kaitstavate isikute ringi. Kui § 274 kaitseb kõiki võimuesindajaid, siis § 275 üksnes selliseid, kes kaitsevad avalikku korda. 

Kui viitsid loe ka kohtuotsust 3-1-1-31-16  13. aprill 2016
Kopeerin olulise lause sellest;  "1. jaanuaril 2015. a jõustunud redaktsiooni kohaselt muudeti KarS §-s 275 kirjeldatud süütegu väärteoks"
     
Aga Pärnu prokuratuur algatas  kriminaalmenetluse (mitte väärteomenetluse) väites (eksitades isegi meediat), et tegu on kriminaalkorras karistatava kuriteoga.  

Miks prokuratuur algatas kriminaalasja kuigi teadis, et KarS § 275 kvalifitseerub väärteoks aga mitte kuriteoks? On põhjendatud arvamus, et millimalli juures taheti lihtsalt läbi viia ebaseaduslikku  läbiotsimist. Seega läbiotsimine, telefoni ja arvutite kaasa võtmine oli antud juhul õigusvastane samuti ka ülekuulamine kriminaalmenetluses.  Nii palju tahtlikke ja teadlikke möödalaskmisi ei ole juhus, vaatame mis toimuma hakkab.   Võimalik, et nüüd näidatakse lihtsalt roppu jõudu, sest kuningas on alasti. 

..ja kuhu jääb süütuse presumptsioon  - kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Pole veel süüdistustki esitatud aga läbiotsimisprotokollis nimetati millimallit juba, kuriteo toime pannuks. 
 Jäme põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 2 rikkumine. 

Ja siis pasundatakse mingist õigusriigist.