Aasta viimaste tundide mõtisklused
Hetk iseendaga. Ja tiksubki juba aasta viimane päev, isegi viimased tunnid. Mõtled mida oled aastaga korda saatnud, millest oled ilma jäänud, milliseid valikuid teinud ja kes on olnud sinu kõrval. Uude aastasse võtan kaasa ainult ilusad hetked ja inimesed nendes - kellega on hea, turvaline ja lõbus ja võid rääkida ööd hommikuteks. Mälestustele me toetume, neid ei saa keegi ära võtta, neid ei saa muuta. Tuleb unustada minevikus saadud haavad ja elada tulevikus, ei tohi meenutada halbu asju kogu aeg. Teen otsuse, et uuel aastal ei võta südamesse enam kõigi probleeme ega kinnista neid oma ajus, muidu lõpetan nagu Nietzsche kes kõik ajastu probleemid enda omaks tegi, kannatas seeläbi peavalude ja nägemishäirete all, kaotas ajurabanduse tagajärjel mõistuse ning veetis eluõhtu hullumeelsena. „ Mina olen mina! Mina olen vaba!“ - ei mingit teesklust, meeldida tahtmist. Tuleb loobuda inimeste loodud seadustest ja tulla tagasi loodusseaduste juurde.Külva seeme ja see idaneb. Veel paar tundi ja...