31.12.17

Aasta viimaste tundide mõtisklused


Hetk iseendaga.
Ja tiksubki juba aasta viimane päev, isegi viimased tunnid.

Mõtled mida oled aastaga korda saatnud, millest oled ilma jäänud, milliseid valikuid teinud ja kes on olnud sinu kõrval. Uude aastasse võtan kaasa ainult ilusad hetked ja inimesed nendes - kellega on hea, turvaline ja lõbus ja võid rääkida ööd hommikuteks.

Mälestustele me toetume, neid ei saa keegi ära võtta, neid ei saa muuta. Tuleb unustada minevikus saadud haavad ja elada tulevikus, ei tohi meenutada halbu asju kogu aeg.

Teen otsuse, et uuel aastal ei võta südamesse enam kõigi probleeme ega kinnista neid oma ajus, muidu lõpetan nagu Nietzsche kes kõik ajastu probleemid enda omaks tegi, kannatas seeläbi peavalude ja nägemishäirete all, kaotas ajurabanduse tagajärjel mõistuse ning veetis eluõhtu hullumeelsena.

„ Mina olen mina! Mina olen vaba!“ - ei mingit teesklust, meeldida tahtmist. Tuleb loobuda inimeste loodud seadustest ja tulla tagasi loodusseaduste juurde.Külva seeme ja see idaneb.

Veel paar tundi ja elangi 2018 aastas – kui elan? Ootan aastavahetuse ära ja siis sukeldun oma raamatusse. Und niikuinii ei tule. Viimasel ajal on mul unega pidevalt tüli majas – õhtul ei taha tulla ja hommikul ei taha ära minna.

Raamatud on siis head seltsilised. Praegu käsil usuteema ja päris põnev on. Mulle meeldivad erinevad, ilusad ja huvitavad teooriad. Üks neist ütleb, et Jeesus ei surnudki 33-aastasena ristipuul, vaid loomulikku, vanadussurma umbes 80-aastasena. Ka Buddha suri 80-aastaselt, kuigi mitte loomulikku surma, vaid seenemürgitusse. Muhamed lahkus 62. eluaastal haiguse tõttu. Hoopis rohkem eluaastaid jagas oma prohvetitele Vana Testament: Mooses oli surres 120-aastane ja esimene heebrealane Abraham, kes on oluline tegelane kõigis kolmes judaistlikus religioonis, elanud koguni 175-aastaseks.

Soovin, et 2018 aasta tuleks kõigile minu blogi lugejatele õnnelik, palju kordaminekuid, tervist ja armastust. Olge mõusad.

HEAD VANA AASTA LÕPPU JA VEEL PAREMAT UUT AASTAT.