Elagu EV koonduslaagrid
Üks rääkimata lugu Mõne jutu saab avaldada alles siis kui peategelane meie hulgast juba lahkunud. Enne jõule külastasin järjekordselt vanadekodu. Pakkisin kaasa natuke külakosti - pisut puuvilju, mahla, midagi soolast ja midagi magusat. Väike armas majake. Jõulude ajal jättis see eriti sügava mulje. Hoovis puust tahutud päkapikud ja pikas koridoris toolil konutamas tähtsal moel jõuluvana. Mõisaküla hooldekodu, kui piltpostkaart aga .............. Tuba, kus 4 vanakest oma viimaseid elupäevi veetsid, oli järjekordselt väljastpoolt lukus. Sellepärast siis ei olegi koridoris ühtegi asukat kohanud. Toauksed on lukus ja vanakesed istuvad kui surmamõistetud vangid oma pissihaisuses kongis. Miks on vanainimesed lukustatud uste taga? Kas personalil on nii lihtsam, ei ole vaja jälgida, äkki mõni tahab kõndima minna. Aga elu on neil hea. 89 aastane tädike, keda mina seal külastan, kiidab vanadekodu elu maast taevani. Pakin k...