Kolmas raund
Suvi on läbi ja sügis käes, hakka aga jälle ennast riidesse toppima. Sügis värvub fantastiliselt kaunilt. Värvidemäng - kollane, roheline, oranzist karmiinpunaseni. Taevas on salapärane oma tähtede ja tundmatusega. Segadusse ajab, et taevas pole näha enam Linnuteed??? Suurt Vankrit tunnen juba lapsepõlvest ja see on meie laiuskraadil näha aastaringselt kogu öö. Väike Vanker on tuntud temasse kuuluva kõige heledama tähe Põhjanaela tõttu. Vaatad pimedal sügisööl taevasse ja unistad ......... ei, tegelikult ei unista - noored unistavad, vanad nostalgitsevad, Suurtel hingedel on tahe, väikestel soovid. Me kõik elame ühe ja sama taeva all, kuid mitte kõigil pole üks ja sama silmapiir.“ Igaüks näeb seda mille nägemiseks ta on ette valmistunud. Nii ütles vist Konrad Adenauer, aga ma võin eksida. Sügise lõpp on trööstitu, päike näitan ennast üha harvemine - pimedus, ligane pori, loigud, märjad varbad. Talve eelmäng - üks suur suremine, kuni lume tulek...