15.02.18

Pärnu Postimehe artiklid - üks suur küsimärk?

Loen tänast Pärnu Postimeest ja jälle veendun kui kallutatud võib üks leht olla, seepärast ma seda jama ei telligi.

Ajakirjanik peaks sündmusi kajastama adekvaatselt, püüdma olla õiglane ja vastutustundlik, vältima subjektiivseid eelistusi. Olemas on meediaeetika reeglid, millest ajakirjanik peaks lähtuma. Kas mõned Pärnu Postimehe ajakirjanikud pole sellest midagi kuulnud?


Teet Roosaar väidab, et Anne Seimari päästis kriminaalasjast küsimärk, järjekordne Roosaare vale. Ma saan aru kui suur pettumus see kriminaalasja lõpetamine Siimule ja tema käepikendustele oli aga terve mõistus võitis. 
Ainult piiratu mõistusega inimene võib arvata, et õigustatud küsimuse püstitamisel võiks inimest ohustada mingi kriminaalasi. 
Mul pole isegi mitte kordagi pähe tulnud, et sellest hirmutamisest  võinuks midagi välja tulla. Peale EV õiglaste kohtute on ka Euroopa inimõiguste kohus mis eeldavalt lähtub ka tervest mõistusest.

Kriminaalasja lõpetamise määruses on toodud kriminaalasja lõpetamise alusena KrMS § 199 lg 1 p 1

Kopeerin KrMS §199 lõige 1 punkt 1


§ 199. Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud(1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui
1) puudub kriminaalmenetluse alus

Seega, puudus üldse mingigi alus kriminaalasja alustada. Seda Pärnu Postimees (T. Roosaar) mingil põhjusel avaldada ei tahtnud, hämades mingist küsimärgist. 

No mis sa Roosaarest ja tema artiklitest muud oskadki tahta.

Tagasiside postitustele ja Pärnu Postimehes ilmunule on olnud selline.
Ära põe. On ju tõestatud, et esmaspäeval sularaha toetuste maksmiseks vaja ei läinud, miks siis oli vaja sõita pühapäeva õhtul linna sularaha automaadist välja võtma?

Restoranis ei saa kaardiga maksta jääb jälg, seepärast on vaja sularaha.

Paljud teavad, milline seltskond ja kus istus aga ei saa avaldada, sest ei julge ega saa tõestada. 
Tahaks teada kas Siimul häbi pole kõik ju teavad?


Nii et ei maksa arvata, inimesed ei ole lollid ja igasugu jama ei usu.