Kas tõesti väidab Pärnu linnasekretär, et linnavalitsuses töötavad isikud kes ei tea mida ja miks nad teevad ja kas see mis nad teevad on õige või vale.?

Kohati on väga raske leida Pärnu linna dokumendiregistrist üles oma saadetud kirja, kuigi see peaks nõuetekohase dokumentide registreerimise korral olema väga lihtne.

Otsisin oma kirja, mis pidanuks olema registreeritud sama teemaga kirjade hulka, kirjaviidaga 4.3-7/ ja numbriga 805, nagu algatuskiri ja järgkirjad (4.3-7/805, 4.3-7/805-1, 4.3-7/805-2 jne).

Otsin ja otsin – ei leia. Kas kiri jäeti registreerimata? Selgub hoopis, et kiri registreeriti teise viida ja numbriga 4.3-7/3939. Huvitav, miks? Tean, et kui küsin, siis normaalset vastust sealt ei tule, aga proovin ikka. 

Palun linnavalitsust selgitada mis põhjusel registreeriti kiri teise kirjaviidaga. Kas kirja registreerija eksis või oli selleks mingi muu vajadus või põhjus?

Ärge arvake, et Pärnu linnavalitsus laseb ennast alandada ja hakkab selgitama, miks midagi just nii registreeriti, nagu registreeriti.

Vastuskirjas (kirja koostajad Teele Kurm ja Mairi Õismets) vastatakse küsitust mööda ja teatatakse lakooniliselt : "Sama teemat korduvalt käsitlevate kirjade registreerimine sama viidaga ei ole õigusaktidest tulenev kohustus."

Ei olnud küsitud kas on kohustus või mitte vaid põhjust- kas eksiti või oli selleks muu põhjus- siis milline.

Pealegi, muidugi on kohustus registreerida järgkirjad sama viidaga. Kohustus tuleneb Pärnu Linnavalitsuse teabehalduse korrast, lisa 2 punktist 4: „Sama teemat korduvalt käsitleva kirja registreerimisel (algatuskiri, vastuskiri ja sellega seotud järgnev kirjavahetus) kasutatakse sama viita ning sellele lisatakse dokumendi individualiseeriv number.“

Oma sisemisi õigusakte ja kordasid peaks ikka teadma ja täitma, need ei ole toiduretseptid "soovi korral võid lisada ......."

Teatan, et ma ei soovinud teada, kas on lubatud või mitte  vaid põhjust - miks registreeriti järgkiri teise viidaga - kas registreerija lihtsalt eksis või oli selleks mõni muu põhjus, siis milline.

Linnasekretär teatab, et keeldub selgitustaotlusele AvTS § 35 lg 2 p 1 alusel vastamast kuna on juba vastanud. "Teie pöördumisest ei nähtu põhjendatud vajadust saada teavet teist korda. Selgitame, et põhjendatud vajadus saab olla siiski objektiivne asjaolu, mis teabenõude teistkordse esitamise tingib, mitte aga Teie kirjadest nähtuvad subjektiivsed selgitused."

Tule taevas appi,  Kas linnasekretär tõesti ei tea, et selgitustaotlusele vastamist reguleerib MSVS (märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus)  AvTS reguleerib teabenõudele vastamist. Või et linnasekretär keeldub selgitusi andmast AvTS  alusel. Vot see on tõesti tase. Mingid algteadmised peaks linnasekretäril AvTS ja MSVS seoses olema omandatud. Kui linnasekretär ei tee teabenõude ja selgitustaotluse vahet siis tuleks ennast seadustega kurssi viia või istekohta vahetada. Selline ebakompetentsus on linnasekretäri puhul lubamatu.

Nii me siis jätkame- mina küsin põhjust aga linnasekretär -  olema juba vastanud, et see ei ole keelatud ja et rohkem ei vasta. 

Kuni lõpuks teatab linnasekretär T. Käärid : 

Vastus: Oleme Teie küsimusele järgkirjade registreerimise osas juba selgituse andnud. Linnavalitsus ei oska vastata, miks dokumendi registreerija registreeris Teie selgitustaotluse uue numbriga, mitte 4.3-7/805 järjekirjana.

Kui linnasekretär ei tea siis tuleks lähtuda uurimisprintsiibist ja küsida seda dokumendi registreerija enda käest otse, kas ta eksis või oli mingi konkreetne põhjus - siis milline.

Kogemuslikult tean, et linnasekretäri T. Käärid juttu eriti tõsiselt võtta ei saa, küsiksin põhjust otse dokumendi registreerijalt ja seepärast palun teatada dokumendi registreerija nime.  

Vastus selline (väljavõte kirjast)  

 

Ma ju ei küsinud  linnasekretäri arvamust mis on tema arvates vajalik ja põhjendatud. Mis mulle on vajalik ja põhjendatud otsustan ise, mitte linnasekretär. 

Nagu näha pani linnasekretär dokumendi registreerijale diagnoosi - ta ei tea miks ta seda tegi ja kas see mis ta tegi oli õige või vale. 

Töötaja, kes ei tea, miks ta midagi tegi ega tea, kas see oli õige või vale mis ta tegi, ei tohiks käsitleda dokumente.

Sellest tulenevalt on põhjendatud arvamus, et linnasekretäri arvates võib olla tegemist ebaadekvaatse töötajaga või lihtsalt kellegagi, kes eksis kontoriuksel ja jäi kogemata tööle?

Kui see aga on “okei”, siis järgmine loogiline samm oleks.
Arst: Ma amputeerisin teie jala aga ma ei tea miks, ma ei tea isegi kas see oli õige või vale.
Kirurg: “Ma ei tea, miks ma lõikasin vasaku neeru. Võib-olla eksisin. Võib-olla mitte.”

Raamatupidaja: Raha kadus, ma ei tea  miks, ma ei tea isegi seda kas see on õige või vale, et kadus. 

Linnapea: Ei tea mille ja miks ma allkirjastasin ega tea ka seda kas see oli õige või vale. 

Täpselt sama stsenaarium mängib välja Pärnus linnavalitsuses
Kodanik küsib:
“Miks mu järgkiri ei saanud sama viidet nagu eelnevad?”
Ja sekretär vastab ausalt ja lakooniliselt: “Ei tea. Ei mäleta. Võib-olla eksis. Võib-olla mitte.”
“Pole teada ka see, kas see mis tehti, oli õige või vale.”

Et selline kolleegi alandamine ei jõuaks dokumendi registreerijani, keeldus linnasekretär nimetamast dokumendi registreerija nime. 

Umbes nii :  “Me ei ütle, kas ja kes vea tegi või eksis, sest siis keegi võiks teada, kes vea tegi või eksis.

Mis edasi toimuma hakkab ja kuidas Andmekaitse Inspektsioon oma tõelise olemuse, mõttetuse  ja ebausaldusväärsuse paljastab, kuidas asi kohtusse jõuab ja palju muud  saad teada edaspidistest postitustest - kui tuled siia tagasi.