Haldussuutmatust tahetakse varjata ettepanekuga muuta seadust.
Meie ühiskonnas on vastu võetud mitmeid seadusi mis nagu näiliselt annaksid kodanikele mingid õigused ja need oleks justkui tagatud põhiseadusega. Tegelikkus on aga midagi muud. Neid seadusi ei täideta. Inimesi hoitakse teadlikult infosulus, ei ole teadmisi, kompetentsust ei julge ega oskagi midagi millestki arvata ega küsida.
Eesi Vabariik, mida liberid kutsuvad hellitavalt (sõimusõnaga) "õigusriik", kus ei kehti ammu enam põhiseadus, kus põhiseaduse vastaselt korraldatud e- valimiste tulemused tekitab patsiga poiss ja kus kapo korraldab võimuvahetuse, ei olegi tegelikult huvitatud kodanikele mingite õiguste andmisest, see peab nii paistma ainult paberil.
Geenides on orjapõlvest jäänud kalduvus "ülemuslikkusele ja alluvusele", hirm vasturääkivusele ja oma arvamuse avaldamisele, et mitte saada külge halva, urgitseva ja pahatahtliku inimese mainet ja olla väljavisatud mingist "heade inimeste" grupist. Seega mingi osa kodanikest ei olegi huvitatud või ei julge oma õiguste eest seista. Seadusega ei saa neile seda julgust anda.
Ära arva, et selliste "sõnakuulmatute" ja "pahatahtlike" elementide vastu midagi ette ei võeta.
Lühidalt ja kokkuvõtvalt (terviktekstidega saad ise dokumendiregistris tutvuda).
Pärnu linna õigusvaldkonna juht, keegi Kristi Matiisen koostab ja linnapea R. Kosenkranius allkirjastab justiitsministeeriumile kirja (4.3-8/5515)
soovitakse pöörata tähelepanu linna tohutule halduskoormusele seoses ühe oma põhiülesandega (kodanike kirjadele vastamine ). Pärnu linnavalitsus teatab, et olevat 3 aasta jooksul (2018-2020) saanud kokku kodanikelt 240 teabenõuet /selgitustaotlust (mis teeb 6 kirja kuus, teistes omavalitsustes keskmiselt 30 kirja kuus). Vastamisest keeldumiseks puuduvat õiguslik alus aga vastamine olevat koormav.
Linnavalitsus teeb justiitsministeeriumile ettepaneku algatada avaliku teabe seaduse muutmine kirjutades :
1. Pakume lahendusena riigilõivu või teenustasu kehtestamise teabenõuetele, mis ei puuduta teabenõudja subjektiivseid õigusi või kohustusi. Sealjuures peab teabenõudja põhjendama, kuidas taotletav teave tema subjektiivseid õigusi riivab, kusjuures ei piisa üldsõnalisest väitest, et ta vajab teavet oma õiguste kaitseks kohtus.
2. Lisaks oleks õigustatud ka tasu kehtestamine alates kolmandast sama teemat puudutavast teabenõudest, juhul kui teave on varasemalt väljastatud või alternatiivina võimalus korduvale samasisulisele teabenõudele vastamata jätta (ka keelduv vastus AvTS § 23 lg 2 p 1 kohaselt saatmata jätta).
Peab ikka tõesti olema "juriidiline haridus", et midagi nii totrat kirjutada.
Kodanikele Põhiseadusega antud subjektiivsetest põhiõigustest olete naksitrallid, midagi kuulnud või? Või tahtsite Põhiseadust muuta.
Justiitsministeerium vastab Pärnu linnavalitsusele lühidalt (4.3-8/5516/202),
et justiitsministeerium on kaardistamas erinevaid pöördumiste ja vastamistega seotud probleeme, linnavalitsuse kirjeldatu lisatakse neile juurde, kaalutakse erinevaid lahendusi ja analüüsi valmides saadetakse see tutvumiseks ja ettepanekute saamiseks ka Pärnu linnavalitsusele.
Hoopis tõsisema probleemi on tõstatanud aga rahandusministeerium
kes soovib Õiguskantslerilt seisukohta mida teha kui on kahtlus, et pöördumised on saatnud arvutiprogramm või robot, mis on ilma nimeta (anonüümsed) ja millega eeldavalt tahetakse halvata ministeeriumi tööd? Kas need võib jätta dokumendiregistris registreerimata ja neile vastamata.
Toon lühikokkuvõtte Õiguskantsleri ( õiguskantsleri nõunik Kristel Lekko ) vastuskirjast rahandusministeeriumile ( 220589/2202238 ):
-Avalik-õiguslik teave peaks demokraatlikus ühiskonnas olema hõlpsasti kättesaadav, sest see tagab avaliku võimu tegevuse läbipaistvuse ning avalikkuse ühiskonnaelus osalemise. Inimestel on õigus saada teavet avaliku võimu tegevuse kohta ning küsida ka selgitusi. Seadused kohustavad riiki teavet avalikustama ja selgitusi jagama. See on ametiasutuste töö lahutamatu osa.
- Anonüümsuse võimaldamine teatud olukordades võib olla põhjendatud. On olukordi, kus isik soovib juhtida riigi tähelepanu teatud rikkumistele, kuid ei soovi oma nime teada anda, kartes näiteks töökoha kaotust, kolleegide või kaaslaste pahameelt või kiusamist jne.
- Põhiseaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 46 sätestatud põhiõigused – õigus saada asutustelt informatsiooni ning pöörduda asutuste poole märgukirjadega ja avaldustega – on igaühel, st nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel .
- Põhiseaduses sätestatud põhiõiguste kandjad ei ole arvutiprogrammid ega robotid. Sestap, kui on ilmselge, et pöördumise on saatnud arvutiprogramm või robot, ei ole ametiasutusel (õigusaktidest tulenevalt) kohustust sellele reageerida (sh küberrünnakust tingitud masspostitustele).
- MSVS ega AvTS ei ole öeldud, et isik peab märgukirja, selgitustaotluse või teabenõude digitaalselt allkirjastama või nende esitamiseks ilmuma ametiasutusse kohale ja oma isikut tõendama.
-Seega võib isik esitada märgukirja, selgitustaotluse ja teabenõude tema valitud vormis (nt suuliselt telefoni teel või e-posti teel) ja ametiasutus peab pöördumise registreerima dokumendiregistris
-MSVS ei sätesta nõudeid märgukirja ja selgitustaotluse sisule, sh ei nõuta isiku ees- ja perekonnanime esitamist
-Kui isik soovib oma pärisnime mingil põhjusel varjata, võib ta märgukirja ja selgitustaotluse esitada ka anonüümselt ning selline pöördumine tuleb dokumendiregistris registreerida.
- kui asutus teatud alustel vastamisest loobub, tuleb isikule saata selle kohta teade. Teates tuleb ära näidata, millised puudused tuleb isikul kõrvaldada, selleks et asutus saaks talle vastata
Järgmistes postitustes käsitlen Pärnu linnavalitsusega toimunud kirjavahetusi - linna dokumendiregistrit, õigusvastaseid juurdepääsupiiranguid, valetamisi, vassimisi, varjamisi, haldussuutmatust ja ebakompetentsust - seda kõike näidetele ja faktidele tuginedes.
Kommentaarid