25.6.18

Halduskohtu abiga Pärnu linnavolikogult vastust nõudma!

Tõeline EV.
Õigusriik, demokraatia,  rahvavõim ... , hea halduse tava ......mida veel?


03.05.2018 edastasin Pärnu linnavolikogule pöördumise (koopia saatsin teadmiseks revisjonikomisjonile).

Kopeerin pöördumise sisu

Selgitustaotlus/märgukiri

Kirjutama ajendas Pärnu linnavalitsuse liikme, ablinnapea Siim Suursilla, keeldumine vastamast volikogu liikmete (EKRE) arupärimistele. Valijana olen huvitatud, et minu poolt valitud volikogu liige saaks piisava kindlusega kaitsta oma valijate huve, saada selleks seaduse ja õgusaktidega ettenähtud korras vastuseid oma küsimustele nii linnapealt, linnavalitsuselt kui ka linnavalitsuse liikmetelt. Selline olukord, kus linnavalitsuse liige, abilinnapea, keeldub vastamast volikogu liikme arupärimisele on enneolematu ja õgusvastane.

Palun selgitusi seoses Pärnu linnavolikogu töökorraga, volikogu liikmete õiguste ja kohustustega Pärnu linnavolikogus, linnapea ja linnavalitsuse liikmete kohustustega, volikogu liikmete ees.

Istungi videosalvestust vaadates jäi mulle arusaamatuks ja tekitas küsimusi abilinnapea Siim Suursilla hämamine, justkui annaks KOKS § 26 lg 2 mingil kummalisel koosmõjul § -ga 1 ja 41 õiguse temal, kui linnavalitsuse liikmel, keelduda volikogu liikmete arupärimistele vastamast, ja et arupärimise, lähtuvalt KOKS §-st 26 lg 2, saavat esitada ainult linnavalitsusele (mitte linnavalitsuse liikmetele) kui kollegiaalorganile, mis on pehmelt öeldes halenaljakas ja tõsiselt mittevõetav.

Endine õguskantsler, Indrek Teder,  on andnud oma seisukohad samas küimuses (KOKS § 26 lg 2 arupärimistele vastamine) Audru vallavolikogule (volikogu esimees Siim Suursild) juba 2011 aastal, andes sellised seisukohad :
" Tulenevalt sõnastuslikest sarnasustest töökorra ja KOKS § 26 lg 2 vahel järeldan esialgu, et töökorra mõiste "kirjalik arupärimine" on samatähenduslik KOKS § 26 lg 2 mõistega "kirjalik küsimus", s.t töökorra vastavate sätete eesmärk on täpsustada KOKS § 26 lg 2 regulatsiooni rakendamist ja mitte luua iseseisvat regulatsiooni (märgin ühtlasi, et kui töökorra nimetatud sätete eesmärgiks oleks luua iseseisev regulatsioon, siis puuduks töökorrast regulatsioon, mis täpsustaks just KOKS § 26 lg 2 regulatsiooni rakendamist).

Sissejuhatuseks selgitan kõigepealt küsimuse olulisust. Põhimõtteliselt oodatakse vallavolikogult kui kõige olulisemalt kohaliku omavalitsuse üksuse organilt vallavalitsuse (laiemas tähenduses, s.t nii vallavanema, vallavalitsuse liikmete kui ka valla ametiasutuste) üle Riigikogu rollist tuleneva parlamentaarse kontrolliga sarnase järele valve teostamist. Muuhulgas on järelevalve teostamine oluline õigus riigi ülesehitamise seisu kohalt. Seda silmas pidades on oluline tagada volikogu liikmele ka kompetents, mille kaudu kontrolli teostada. Sellest tulenevalt on seadusandja muuhulgas andnud volikogu liikmele KOKS § 26 lõikest 2 tuleneva õiguse saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt (kitsamas tähenduses, s.t vallavanemalt ja vallavalitsuse liikmetelt ) ning valla ametiasutuselt.
Siinkohal tuleb aga arvestada, et kirjaliku küsimuse esitamine peaks võimaldama volikogu liikmel teostada Riigikogu rollist tuleneva parlamentaarse kontrolliga sarnast järelevalvet ning omab seega seoseid ka vallavalitsuse liikmele (hilisema) umbusalduse avaldamise võimalusega.Siin on kohane tõmmata paralleel PS § 74 lõikega 1 ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-dega 139 ja 140, mille kohaselt sõnaselgelt võib Riigikogu liige adresseerida vastavalt arupärimise või kirjaliku küsimuse konkreetsele Vabariigi Valitsuse liikmele, kes peab ka vastama. Seega oleks KOKS § 26 lõiget 2 ilmselt kohane tõlgendada selliselt, et kui volikogu liikme kirjalik küsimus on adresseeritud konkreetsele vallavalitsuse liikmele, peab ka vastama vastav vallavalitsuse liige (mitte vallavalitsus tervikuna või vallavanem vallavalitsuse esindajana). Niisiis minu hinnangul ei ole KOKS § 26 lg 2 vastuolus põhiseadusega, kuna ta ei võta volikogu liikmelt võimalust saada vastust kirjalikule küsimusele vallavalitsuse liikmetelt, sh vallavanemalt.

Seega minu küsimused
Milline on Pärnu Linnavolikogu sh volikogu esimehe seisukoht (lähtudes KOKS § 26 lg 2 ja Pärnu linna põhimääruse § st 35)

1. Kas abilinnapea Siim Suursilla keeldumine, volikogu liikmete arupärimisele vastamisest, oli seaduse ja Pärnu linna põhimääruse ja muude õigusaktidega kooskõlas? Juhul kui vastus on jaatav, palun seda seisukohta põhjendada, viidates seejuures õiguslikule alusele , mis sellist seisukohta toetab. Juhul kui vasus on eitav siis kuidas plaanib volikogu esimees selle olukorra lahendada ja mida ette võtta, et volikogu liikmed saaksid oma arupärimistele seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud korras vastused.

2.Kas Pärnu linnavolikogu ( volikogu esimees) plaanib võtta tarvidusele mingeid meetmeid, et selline olukord ei korduks? Kui jah siis milliseid, kui ei siis miks?

3.Kas Pärnu Linnavolikogu esimehel on teada mõni seadus, õigusakt vm dokument mis sätestab, et abilinnapea (linnavalitsuse liige või linnapea) võib keelduda vastamast volikogu liikme arupärimistele mis puudutavad tema varasemat tegevust vallavanemana ja volikogu esimehena. Kui selline dokument on volikogu esimehel teada siis palun sellele viidata ja osutada täpsele asukohale dokumendis kust võiksin sellekohase teabe leida.

Lugupidamisega
Anne Seimar

Kuna pöördumisele vastamise tähtaeg on vastavalt MSVS 30 päeva siis oleks vastus pidanud olema juba ammu minuni jõudnud - aga ei ole. Volikogu esimees A. Metsoja ei kavatsegi vabatahtlikult vastata.
Seega kasutan sunnimeetodit.
17.06.2018 esitan kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale ja palun kohustada volikogu mulle vastama.

18.06.2018 annab Tallinna Halduskohus määruse kaebuse menetlusse võtmise kohta.






Ja nii hakkabki olema kui tähtaegselt ei vasta - läheb kaebus kohtusse. Tahad teada mis edasi toimuma hakkab ja millised vastused ja kohtulahendid saan, hoia sellel postitusel silma peal.

No comments: