Kas suur osa Audru Vallavalitsuse haldusakte on tühised ja maareform õigusvastaselt läbi viidud?

Mitmed järgnevad postitused seonduvad just siintoodu teemaga, seepärast  on oluline, et lugeja mõtleks kaasa.

Millal on küsimuse otsustamine ja haldusakti andmine vallavalitsuse pädevuses ja millal volikogu pädevuses ?

 Postituse lõpus veendud, et 70% Audru vallavalitsuse poolt antud  haldusaktidest on õigustühised,  vallavalitsus on teinud otsuseid  milleks tal  puudus õigus e pädevus.

Kui  keegi midagi väidab peab ta seda ka tõestama.  Hakkan pihta, teen puust ja punaseks.

Volikogu ja vallavalitsus on omavalitsusorganid kellel kummalgi on oma pädevus. Juuras on pädevusel teistsugune mõiste kui tavakeeles.  

Pädevus on õigus midagi teha. Pädevusnorm on õigusakti selline norm, mis ütleb, millisel organil, või (volitatud)  isikul on õigus teha mingit toimingut (st teha mingit otsust, teostada kontrolli, anda korraldusi vms) 

Kui seaduses on sõnaselgelt öeldud, et selle küsimuse otsustab  vallavalitsus siis volikogul ei ole õigust (e pädevust)  seda küsimust ise  otsustada. Otsustab vallavalitsus ja annab sellekohase korralduse (vallavalitsus annab korraldusi volikogu võtab vastu  otsusi  -   haldusaktid)

Näiteks:

Maareformi seaduse 23⁴  lg 4 sätestab „Vallavalitsus koostab vaba metsamaa erastamise taotlejate nimekirja“.

Seega on nimekirja koostamine vallavalitsuse pädevuses ja volikogul ei ole seda õigus otsustada. 

Kui seaduses on öeldud, et selle või tolle küsimuse otsustab volikogu, võib seda otsustada  ainult volikogu (mitte vallavalitsus)

Näiteks:  Maareformi seaduse 23⁴  lg 5 sätestab   „Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Huvitatud isikute kaebused lahendab vallavolikogu .“ siin   

Mis juhtub  aga siis kui seda pädevust ületatakse ja üks organ  otsustab teise eest (vallavalitsus volikogu eest või vastupidi).

Seda reguleerib Haldusmenetlus seadus (edaspidi HMS siin )

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt ............

Kui haldusakt  ei ole antud pädeva haldusorgani poolt (pidi otsustama volikogu aga otsustas vallavalitsus või vastupidi)  siis .............

Haldusmenetluse seadus ( HMS) § 63 lg 2 p 3  (siin )

§ 63 Tühine haldusakt

 (1) Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale.
 (2) Haldusakt on tühine, kui:
 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan;
 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;
 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

Seega on pädevust ületades antud haldusakt tühine.

Edasi läheb asi pisut keerulisemaks.

Audru kohaliku omavalitsuse jaoks päädis seaduse mittetundmine sellega , et dokumendiregister on täis õigusvastaseid (tühiseid )  haldusakte ja ka  maareform on läbi viidud õigusvastaselt.  

 Enamustes   seadustes  ja õigusaktides ei sõnastata  üheselt kes peab küsimuse otsustama ja haldusakti andma  kas volikogu või vallavalitsus vaid kasutatakse  nimetusi „ kohalik omavalitsus“, kohalik omavalitsusorgan“ "kohalik omavalitsusüksus“

Mõned näited:

1.Maareformiseadus § 7 lg 5 sätestab: 

"Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab  vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata (siin )

Kes  on kohalik omavalitsus,  kes määrab maa suuruse ja piirid -  kas vallavalitsus või volikogu? 

2.Maakatastriseadus  § 5 lg 2 (siin)  sätestab:

Kohalik omavalitsusorgan esitab katastripidajale andmed tema poolt kinnitatud katastriüksuse sihtotstarbe, üldplaneeringu, detailplaneeringu ja maakorralduskava....... 

Kes on omavalitsusorgan kes esitab andmed -  kas volikogu või vallavalitsus?

 3.Kinnisasja sundvõõrandamise seadus § 2 lg 2 sätestab;

 Kinnisasja sundvõõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus. Seaduses sätestatud juhtudel võivad sundvõõrandamise otsustada teised riigiasutused või kohalik omavalitsusüksus

Kes on omavalitsusüksus kes võib sundvõõrandamist otsustada - kas volikogu või vallavalitsus?

Seega,  kes otsustab küsimuse ja annab sellekohase haldusakti kui seaduses (enamikes seadustes) ei ole üeldud otseselt, kelle pädevuses on otsustamine vaid mainitakse kohalikku omavalitsust, kohaliku omavalitsusorganit või kohaliku omavalitsuseüksust.

Audru vallavolikogu ja valitsuse „igavesed istujad“  teadsid  täpselt „kes mida“ ja  kõik küsimused mis seadusega oli antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusorgani või kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse  otsustas  vallavalitsus oma korraldustega - volikogu vaatas nina nokitsedes, suu lahti pealt,  kui vallavalitsus tegutses. 

 

Aga mida ütleb seadus - KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS  (KOKS)

KOKS § 22 Volikogu pädevus

§ 22 lg 2 (kopeerin) 

Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (siin)

Audru vallavolikogu ei olnud delegeerinud  seadustega  kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse ega kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste lahendamist vallavalitsusele. (HMS § 63 lg 2 p3 kohaselt on pädevust ületades antud haldusakt tühine  )

Tule homme tagasi kui tahad lugeda kuidas pudru keema läks kui  millimalli selle avastusega lagedale tuli,  kuidas ja miks Simmu  nüüd  millimalli eelnõu „varastas „ millega homsel volikogul lagedale tuleb.   

järgneb

08.01.2012 postitatud

Mõned näited kuidas teised volikogud delegeerisid 

Tallinna L Volikogu delegeerib maakatastriseaduse § 18 ülesanded vallavalitsusele siin

Lihula vallavolikogu delegeerib maareformi seadusest tulenevaid ülesandeid vallavalitsusele siin

Pärsti vallavolikogu delegeerib maakorralduseseaduses kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesandeid Pärsti Vallavalitsusele siin

Tallinna Linnavolikogu delegeeris maareformi seaduse § 25 lg 3 linnavalitsusele siin

Halinga Vallavolikogu delegeerib koolipidaja korraldusi vallavalitsusele siin

Tallinna linnavolikogu on delegeerinud linnavalitsusele maakatastriseadusest tulenevad ülesanded siin

Iisaku vallavolikogu delegeerimine siin

Volikogu poolt vallavalitsusele delegeeritud ülesanna peab sisalduma ka vallavalitsuse korralduses .

Näiteks nii: Tallinna Linnavalitsus on andnud välja korralduse maaüksuse jagamise ja sihtotstarvete määramise kohta siin . Korralduse preambulas on toodud kenasti korralduse andmise õiguslik alus "Tallinna Linnavolikogu 06 oktoober 2003 määruse nr 50 maakatastriseaduse § 18 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud katastriüksuste sihtotstarvete määramise delegeerimine Tallinna Linnavalitsusele"

 Ehmatusega tõdesin, et mõni vallajuht kuulis sõna delegeerimine esimest korda.  

Kui viga näed laita siis tule ja aita.  Algas lõputu kirjavahetus, mõttetu vaidlemine.  Volikogu kelle eest vallavalitsus aastaid kõik otsused vastu võttis  ennast asjasse ei pühendanud.

Tühikargamine !

Sellega tahaksin öelda, et igal kestal olgu ikka sisu sees kasvõi mõru.

Ma ei eeldanud ju, et nad peaksid teadma miks lumehelves on just kuuekandiline, mida ei tea isegi teadlased  vaid  öökapil olev lektüür tulnuks  selle 10 aasta jooksul kasvõi korraks mõne seadusega asendada.

Esitan teabenõude  siin paludes saata dokumendid milledega on volikogu delegeerinud vallavalitsusele kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise/otsustamise ( siin  )

Vastuskirjas kopeerib vallavalitsus lõike avaliku teabe seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) ja isegi põhimäärusest väites, et sellised dokumendid on juba avalikustatud  Audru valla dokumendiregistris (kiri siin ). Ühelegi dokumendile konkreetselt aga ei viidata.  

Luban saata kõik need sajad vallavalitsuse poolt pädevust ületades antud korraldused maavanemale järelevalveks kuigi tean kui tulutu ja mõttetu  see on. Maavanem ei ole kunagi  kontrollinud kas haldusakti on välja andnud selleks pädev organ või mitte.    

Valin  mõned mitteolulised  korraldused  kus vallavalitsus on volikogu eest väljastanud parkimispileteid ilma, et volikogu oleks seda ülesannet talle delegeerinud.

(olin kuulnud, et invaliididele mõeldud parkimispileteid on  nähtud autodel kus need ei oleks tohtinud olla.)

Liiklusseadus § 167 lg 4 siin ütleb: Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus.

Seega pidanuks seda tegema volikogu.

Teen avalduse ja jään ootama millise üllatusega järelevalve teostaja (maavanem) välja tuleb  siin

 

Inimesed on ikka paganama erinevad ja imelikud. Võinuks kohe  tunnistada,  jah oli valesti, aga nüüd lähme edasi õigesti. Aga ei!

Tekitame tõkkeid ja hakkame neid ületama.

 

Maavanem algatab küll järelevalve kuid varsti teatab, et peatab selle,  sest Audru Vallavalitsus on talle teatanud, et plaanib esitada volikogule eelnõu millega delegeeritakse parkimiskaartide väljaandmine  vallavalitsusele ja siis viib vallavalitsus ise oma korraldused õigusaktidega kooskõlla (ei kujuta ette kuidas saab tagantjärele delegeerida? ) Maavanema kõrgem pilotaaz.

Peab jälle parafraseerima Ansipit : "tule taevas appi!"

 

Aga see kõik on köki- möki, võrreldes järelevalve otsustega mis nüüd lõpuks maade ärastamiste kohta tehti.  (ilma naljata -  maavalitsuse maaosakonna ulme  teadur ärastamisasjades  Klaassen peaks puhkuse välja võtma, sest tema seisund on kriitiline. Punnitas mis ta punnitas, ligi 4 aastat, aga puhitustest lahti ei saanudki.)

Audru Vallavolikogu aga üllitas   lõpuks 13.oktoober 2011 otsuse  (siin) millega delegeeriti ( ülla , ülla) ühe määrusega kõik volikogu  ülesanded vallavalitsusele.  

Kopeerin

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel ja lähtudes Audru Vallavalitsuse ettepanekust.

§ 1. Delegeerida seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste otsustamine Audru vallas Audru Vallavalitsusele, välja arvatud küsimused, mis tulenevad Audru Vallavolikogu õigusaktidest

 Volikogu võiks nüüd nagu laiali minna, kõik volikogu pädevuses olevad ülesanded delegeeriti korraga vallavalitsusele!!!

 

Selliselt delegeerida ei tohi ja sellise rumaluse peale pole tulnud ükski vald. Iga ülesanne tuleb delegeerida eraldi ja volikogu peab otsustama igal konkreetsel juhul eraldi milline ülesanne delegeerida ja milline mitte. Tõin eespool ka näiteid teistest valdadest  (siin , siin, jne)

Jälle meeletud vaidlused ja kirjavahetus. Ei midagi. Volikogu vaikis kui kala, suur osa vallavalitsuse ametnikest sai aru, et jälle pandi mööda ainult Suursild ajas joru ja püüdis  ebaõnnestunult kahtlase väärtusega juristi abiga millimallit lolliks teha.

Maavanem seisukohta ei võtnud vaid andis mõista, et kui ei meeldi eks siis kaeba õiguskantslerile.

järgneb