Sotsiaalministeerium küsimusele ei vastanud.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus annab võimaluse küsida valitsusasutustelt selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta.
Nagu selgub on kohalikele omavalitsustele erinevatel aastatel eraldatud vahendeid ka sotsiaalteenuste arendamiseks ning sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (viimased on sisuliselt administreerimise kulud).
Küsin teiste kohalike omavalitsuste arvamust. Ollakse imestunud, et selline küsimus võib üldse päevakorda kerkida - toimetulekutoetuse ülejäägist vallale buss! - ja soovitatakse teha maavanemale ettepanek järelevalve algatamiseks.
Aga miks sotsiaalministeerium küsimusele ikkagi vastust ei andnud.
Lähen uuele ringile.
19.07.2012 esitan sotsiaalministeeriumile täiendav selgitustaotluse saamaks oma küsimusele konkreetse vastuse. Palun viidata ka seadusesättele millest sotsiaalministeerium lähtus kui saatis minule suunatud kirja Audru vallavalitsusele tutvumiseks. Mis on Audru Vallavalitsusel pistmist sotsiaalministeeriumi ja eraisiku vahelise kirjavahetusega? Kas sotsiaalministeerium saadab kõigi kodanike kirjavahetuse tutvumiseks kodaniku elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
Viitan, põhiseaduses toodud perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigusele posti (sh e- posti) või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.
Kas vastus tuleb selge ja konkreetne või hakatakse vassima, selgub augustis.
27.06.2012 edastasin eraisikuna Sotsiaalministeeriumile selgitustaotluse.
Selgitustaotlus (siin downloadi )
seoses SHS § 42 lg 4 sättega.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 3 kohaselt annab valitsusasutus tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lg 4 sätestab „ Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vahendite ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.“
Mida on seaduseandja selle sätte all silmas pidanud? Kas kohalik omavalitsus võib soetada toimetulekutoetusteks eraldatud vahendite ülejäägi arvelt omale põhivara, näiteks väikebussi millega muuhulgas osutatakse ka sotsuiaalteenuseid abivajajatele?
(Ülla, ülla..... eraisikuna saadetud selgitustaotluse vastuskirja saadab sotsiaalministeerium tutvumiseks Audru vallavalitsusele kes nagu selgub, kontrollib eraisikute kirjavahetust!?)
Kirjas selgitatakse, et toimetulekutoetuse vahendite ülejäävast osast võib maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras.
Jagatakse täielikult minu seisukohta.
Veel selgitatakse, et toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi korral on võimalus paindlikumalt reageerida toimetulekuraskustes olevate isikute vajadustele; pere konkreetsete probleemide lahendamisele, näiteks võib omavalitsus katta täiendavalt suurperede laste suve- ja spordilaagrite, pikapäevarühma, transpordi või muud kulud, osutada abivajavatele isikutele sotsiaalnõustamist või maksta sotsiaaltoetusi majanduslikult kehval järjel olevatele peredele.
Nagu selgub on kohalikele omavalitsustele erinevatel aastatel eraldatud vahendeid ka sotsiaalteenuste arendamiseks ning sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (viimased on sisuliselt administreerimise kulud).
Selgitatakse mida mõista nende sotsiaalteenuste arendamise kulutuste all. Need on näiteks puudega inimeste elukoha kohandamine ja neile abivahendite soetamise toetamine, paljulapseliste peredele õppevahendite kindlustamine juhul kui nimetatud meetmed täidavad eelpool nimetatud eesmärki. Sotsiaaltoetuste või –teenuste osutamise kulud on sisuliselt administreerimiskulutused, mis kaasnevad toimetulekutoetusega seotud sotsiaaltoetuste või –teenuste osutamisega.
Kenasti pikalt ja laialt selgitatud kuid vastamata jäetud selgitustaotluses esitatud küsimusele.
"Kas kohalik omavalitsus võib soetada toimetulekutoetusteks eraldatud vahendite ülejäägi arvelt omale põhivara, näiteks väikebussi millega muuhulgas osutatakse ka sotsuiaalteenuseid abivajajatele"
Loen seadusest ja sotsiaalministeeriumi kirjast välja „ ei või“. Aga praktikas nagu mõni vald võib.
Miks sotsiaalministeerium jättis esitatud küsimusele vastamata? Kas ta on oma seisukoha andmisel sõltuv järelevalve otsusest mille Pärnu maavalitsuse spetsialistid üllitasid?
Küsin teiste kohalike omavalitsuste arvamust. Ollakse imestunud, et selline küsimus võib üldse päevakorda kerkida - toimetulekutoetuse ülejäägist vallale buss! - ja soovitatakse teha maavanemale ettepanek järelevalve algatamiseks.
Jätan ütlemata, et tegelikult on maavanem juba järelevalvet teostanud.
Aga miks sotsiaalministeerium küsimusele ikkagi vastust ei andnud.
Lähen uuele ringile.
19.07.2012 esitan sotsiaalministeeriumile täiendav selgitustaotluse saamaks oma küsimusele konkreetse vastuse. Palun viidata ka seadusesättele millest sotsiaalministeerium lähtus kui saatis minule suunatud kirja Audru vallavalitsusele tutvumiseks. Mis on Audru Vallavalitsusel pistmist sotsiaalministeeriumi ja eraisiku vahelise kirjavahetusega? Kas sotsiaalministeerium saadab kõigi kodanike kirjavahetuse tutvumiseks kodaniku elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
Viitan, põhiseaduses toodud perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigusele posti (sh e- posti) või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.
Kas vastus tuleb selge ja konkreetne või hakatakse vassima, selgub augustis.
Maavanema, kui järelevalve teostaja sõnal puudub usaldusväärsus.
Sotsiaalministeeriumi „tõehetk". Laskem sellel paista, kogu selle EV sotsiaalvaldkonna häda ja viletsuse valguses.
Kommentaarid