26.7.12

Audru vald on "abivajav isik"

Seadus paneb maavanemale kohustuse teostada järelevalvet kohalike omavalitsuste otsuste, korralduste, halduslepingute ja veel palju muu üle. Tegelikult seisab see institutsioon ammu põhi taevapoole. Järelevalve teostajana on maavanema institutsioon kaotanud oma mõtte ega jaga usaldust. Maavanem plõkisib täpselt nii nagu kästakse, et ise võimul püsida. Mitte haldusreform vaid riigireform ja maavanema institutsiooni likvideerimine on see, mis tuleks kiiresti läbi viia  (mitte, et ma Pärnu maavanema isiku vastu  mingit vimma tunneksin).
Hea õigusloome tava, millest palju räägitakse - see ei ole eestis kedagi sügavalt huvitanud.

Eesti, see on Tallinn.
Kõik on IN mis Savisaare pihta tulistatakse. Jälgitakse pingsalt mitmekordset veetsupaberit Edgar kasutab - kas sõrmed saavad kakiseks või raiskab hoopis liialt paksule paberile maksumaksja raha.
Valdades toimuvad sigadused, riigiraha mittesihtotstarbepärane kulutamine, volikogu otsuste ja lepingute võltsimine vallavalitsuse poolt ja maavanema heakskiidul, valla ja eurorahade ebaseaduslik kantimine volikogu liikmetega seotud MTÜ-dele kohaliku tegevusgrupi PLP abil, on ainult taustamuusika.

Üks kõrgem riigimees noomis : „kuule mida sa siis tahad, kas sa arvad, et maavanem saab või tohib järelevalves näidata milliseid lollusi tehakse ja milliseid haigeid haldusakte välja antakse. Tule mõistusele, maavanem näeb küll aga tal ei ole võimalik seda avalikult tunnistada. Rahvale tuleb sisendada, et kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud õigusaktid on õiguspärased, et ei tekiks kahtlusi riigi alustalas. See tuleneb õiguskindluse põhimõttest, avalikkus ei tohi teada, et riigis on nii palju korralagedust , seaduste rikkumist ja valskust. Rahvas peab uskuma, et õigusaktid on seadustega kooskõlas ja need jäävad sellistena kehtima. Ära loodagi, et järelevalves vigu tunnistatakse.“
Seni arvasin, et õiguskindluse põhimõte tuleneb põhiseaduse §-st 10 ega ole seotud valetamsi ja vassimisega - aga näe - eksisin.

Tulen maavanema järelevalvete juurde tagasi mille pinnalt selgub, et riigimehe jutus on rohkem kui iva.

Eespool on toodud postitus kus Audru vald soetas riigi poolt abivajajatele eraldatud toimetulekutoetuse raha ülejäägi arvelt bussi (siin).

Esitasin sotsiaalministeeriumile taotlus järelevalve teostamiseks. Sotsiaalministeerium teatas, et järelevalve teostamine kuulub Pärnu maavanema pädevusse ja taotlus suunati Pärnu maavańemale.
Seega on sotsiaalministeerium vähemalt teadlik, et Audru vallas selline rikkumine aset leidis. On põhjendatud arvamus, et sotsiaaalministeerium on huvitatud asja avalikuks mittetulemisest (miks nii arvan, selgub lõpus)

Maavanem algatas järelevale ( kus tulemus „OK“ oli ette antud)
18.06.2012 kirjaga nr 21.3-10/1670 annab Audru vallavalitsuse maavanemale selgitusi ( siin ) Siimu „tõde ja õigus“, sotsiaaltöö vanemspetsialisti sule läbi. Aga.....
Miks maavanem küsib selgitusi vallavalitsuselt? Bussi ostu otsustas ju volikogu (siin), vallavalitsusel ei olnud sellega midagi pistmist, selgitusi pidanuks andma volikogu. Volikogu teostab kontrolli vallavalitsuse tegevuse üle, mitte vastupidi.
Kas muidu taibukas vallaametnik, sotsiaaltöö spetsialist, ei märganud nii olulist asja ja asus volikogu eest maavanemale selgitusi andma. Ei usu, pigem oli käsk - „lõuad pidada ja kirjutada“.

Vallavanem Suursild ei tea ikka veel millisel toolil istub ja arvab ikka, et Audru vald = Suursild. Miks ka mitte, teine tool on ju faktiliselt vaba, sellele lükatu arvab jälle , et volikogu = rukis, mida rohkem s---a viskad, seda võimsam pea.

Maavanemal aga savi kes ja milliseid selgitusi annab, sest järelevalve otsus ei sõltu niikuinii mingitest selgitustest, see on ainult formaalsus, otsus tuleb selline nagu kästud.
26.juuni 2012.a üllitabki Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaalhoolekande peaspetsialist Kaja Rebane järelevalve tulemuse, mis saadetakse Audru vallavalitsusele kuid peale märgitakse juurdepääsu piirang (siin) viidates avaliku teabe seaduse ( AvTS) §-le 35 lg1 p12 mis käsitleb isikuandmete ja pereelu puutumatust (siin) . Kelle eraelu siis järelevalve otsuses lahatakse või kelle delikaatseid isikuandmeid see sisaldab? Mis võiks olla tegelikuks põhjuseks, et üllitist ei taheta avalikkusele näidata  -avalikkuse pahameel ja häbi äkki.

Riputan järelevalve otsuse ülesse (siin) ja kommenteerin kirjutatut
-Kõigepealt järelevalve otsus tulnuks vormistada asutuse dokumendiplangetile mitte tavalisel valgele paberil (vt asjaajamiskorra ühtsed alused)
-korrati vallavalitsuse selgituses toodud ilusat valet kuidas bussi suuresti abivajajate tarbeks kasutatavat (ka see ei muudaks ostu seaduslikuks)
-kirja pannakse arvandmed: kui palju vallale raha toimetulekutoetuseks eraldati, kui paljudele peredele toetust maksti ja muu asjasse mittepuutuv. 
- kopeerin järelevalvest. Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni poolt 20.09.2005 allkirjastatud kokkuleppes fikseeriti, et toimetulekutoetuse jaotusmehhanismi väljatöötamisel võetakse arvesse kohalike omavalitsuste poolt tehtud kulutused täiendavate sotsiaaltoetuste ning sotsiaalteenuste osutamiseks, sh administreerimise kuludeks.
Niisiis, lepitakse kokku raha jaotamisel võtta arvesse tehtud täiendavaid kulutusi sotsiaaltoetuste,sotsiaalteenuste ja administreerimiskludeks - mis on sellel seost bussi (põhivara) soetamisega. Kas bussi ost on järelevalve teostaja arvates sotsiaaltoetus, sotsiaaalteenus või hoopis administreerimiskulu (pliiatsid , paberid, ajalehed, ja muu pudi padi administreerimiseks vajalik?)
- ja ikka rõhutatakse „Audru vallavalitsuse arvamuse kohaselt“.
Pole oluline vallavalitsuse arvamus, kus on bussi soetamise otsustanud volikogu arvamus mis tugineks ka seadusele, kus on järelevalve teostaja põhjendatud seisukohad, mis tugineksid seadustele. Ei ole ühtegi. Miks? 
-Mainiti põgusalt ka sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lg 4. See § sätestab toimetulekutoetuse ülejäägi kasutamise ja sellest tulnuks järelevalvet teostades lähtuda. Aga miks seda SHS sätet (§ 42 lg 4) ei tahetud eriti puutuda. Selgitan miks.
Sotsiaalhoolekande seaduse (siin ) § 42 lg 4sätestas, et toimetulekutoetuseks eraldatud raha ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

abivajajatele isikutele - kas Audru vald on „abivajav isik“ ( abistas ennast ise bussi ostuga )
sotsiaaltoetus - ei ole põhivara (bussi) soetamine vallale!
sotsiaalteenus  - ei ole põhivara soetamine vallale!
omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras -  (sellist kord Audru vallal NETU)

Vaata kuidas kõik teised vallad on toimetulekutoetuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise korrad kehtestanud. Viitan mõnele juhuslikult valitule netis.
(Halinga valla toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi väljamaksmise kord siin , Lavassaare vald siin, Vändra (siin )Kadrina vald siin, Põlva vald siin, Kanepi vald siin,  Aegviidu vald siin, Sillamäe siin ), Palupera (siin ),

Audru valla õigusaktides (siin tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ) sellist korda ei ole. Leidub küll sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord samuti riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kautamise tingimused ja kord aga mitte toimetulekutoetuse ülejäägi kasutamise korda.   Igaksjuhuks küsin teabenõude korras vastavat korda ka vallavalitsuselt ja maavalitsuselt . Läbi pingutuste ollakse sunnitud tunnistama, et ei ole jah sellist korda kehtestatud. (Teabenõuded leiad dok registris)
Riigikontroll on pidevalt rõhutanud, kui seadus on ette näinud, et tuleb kehtestada vastav „kord „ siis see kord tuleb kohalikul omavalitsusel ka kehtestada, ilma selleta ei ole rahade eraldamine lubatud.

Õiguskantsleri poolt öeldu siin"Kuid rõhutan seejuures, et seaduse alusel kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras makstava sotsiaaltoetuse eesmärk peab ikkagi olema ainult reaalselt abivajava isiku toimetuleku soodustamine. Riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendite ülejäägist sotsiaaltoetuste maksmine muudel eesmärkidel ei ole lubatud.
Halloo Pärnu maavanem, järelevalve teostaja ..............
Järelevalve tulemustes toodi, et bussi ost on õiguspärane, aga et tegelikult pole vallal kehtestatud isegi mitte vastavat korda, mis seda ülejääki üldse kasutada lubaks, jäi nagu kahe silma vahele või.
Viimane aeg välja kuulutada Eestimaa umbluu maavalitsus.
Selline järelevalve otsus tekitab pahameelt mitte ainult millimallis . Sõbraliku valla, sõbralik ametnik on kibestunud, et viimane usk maavanema järelevalvetesse on kadunud ja nüüd soetavat ka nemad oma vallale toimetulekutoetuse ülejäägi arvelt bussi. Mis maavanem ja sotsiaalministeerium selle peale kostavad.
Otsustame “ läbi katsuda“ ka sotsiaalministeeriumi, oleme veendunud, et sotsiaalministeeriumil oli sellise järelevalvetulemuse üllitamisel oma osa.
Eraisikuna kirjutan sotsiaalministeeriumile selgitustaotluse viidates märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § -le 3

homme jätkan




2 comments:

Anonymous said...

Millimalli see järlevalvete värk on ju puha lollidele peab olema tõeline puupea kui ssedagi ei haduta, et toimetulekutoetuse eest vallale bussi ostmine on kuritegu.

Anonymous said...

Kui asjad niimoodi siis otsustasime oma vallale ka toimetuleku toetuse eest bussi muretseda