Kuidas Häädemeeste vallajuhid notarit petsid ja Villut panid
aga Pärnu Maavalitsus, kelle kohustus järelvalveks, kontroll maa toimikute üle, oli jälle puu otsas......või laksu all !!!!
Tegelikult algab see kurb lugu nii:
Pärnumaal, Häädemeeste vallas, Orajõe külas elas üks perekond. Keegi ei tundnud neid õige nime all, ikka öeldi Ruuganinad. See, on talukoha nimetus. Saatus oli sellel perekonnal karm, sest perepojad Arvo ja Vello olid mõlemad vaimse puudega. Tütar ei olnud ametlikult rumalaks tunnistatud kuid kes teda tundsid teadsid rääkisid, et ta oli ka, imelik. Võib-olla oli mingi geeni viga perekonnas kes seda teadis. Perekonnal oli oma maja ja ümber selle hunnik põllumaad ( ~9,8 ha) mis nagu kõigil 1940 ndatel natsionaliseeriti. Tütar Laine elanud suureks saades Pärnu linnas kellegi juures. Edasi läks lugu nagu ikka. Vanemad surid. Häädemeeste Vallavalitsus paigutas rumalad poisid Koluvere Hooldekodusse.
Maja läks testamendi järgselt jagamisele, millest Pärnu linnas elav, rumalate vendade õde Laine, päris 1/3 ja kogu nõudeõiguse maale. Nagu ikka võttis maade tagastamine aega ja Laine suri enne kui maad tagastati.
Nüüd oleksid pidanud olema pärijad rumalad vennad, sest ka rumalad pärivad (eestkoste on siin märksõna, mille oleks pidanud korraldama vald). "Õnneks" ei jaga rumalad rahast, varast, aususest, ahnusest ega selle ühiskonna jälkusest midagi. Läheb veel aasta ja sureb hooldekodus ka viimane vendadest.
Nüüd on pärijad surnud ja täitmatud vallasulid liigutavad ajusid. Kas nüüd Aava üksi aga - üks pea on hea, kaks pead aga juba .... inetu.
PärS §-de 18 ja 168 järgi kui pärijad puuduvad pärib vara kohalik omavalitsus kus pärand avaneb (st vald või linn kus on inimese viimane elupaik) Laine viimane elupaik oli juba mitukümmend aastat Pärnu linn ja tema surmatunnistusel seisab - surnud Pärnu linnas, surma põhjus, aju verejooks.
Seega oleks olnud pärija Pärnu linn.
Aga ei - tõde väärib ausust, kuid vale on lõbusam.
Kohaliku omavalitsuse kompententsi kuulub ka sisse- välja registrerimine, elukohatõendite väljaandmine. Seega asi õige lihtne - kes ikka kassi juurest hiire pesa tuleb otsima. Vormistatigi Laine männiku elukohaks Häädemeeste vald. Polnud lugu, et inimesest pole vallas enam aastakümneid lõhnagi.
Häbenemata pettust astub Häädemeeste vallavalitsus üles Laine Männiku pärijana esitades notarile tahtlikult vale andmetega elukohatõendi, nagu elanuks Laine Männik ikka Häädemeeeste vallas, Ruuganina talus.
Aga notar - kas ta ei näinud, et surmatunnistusel oli elukohaks Pärnu linn. On põhjendatud kartus, et kasutati ka ebaausa notari teenuseid. Ikka rohkem ja rohkem on juhuseid kus ilmselgelt võib leida ka notarite poolseid pettusi.
Seega päris Häädemeeste vald, pettuse abil, kogu surnud Laine Männiku vara (1/3 maja ja kogu maa).
Majaosa müüs vald maja kaasomanikule, kes raha autos vallavanem Aavale sulas pihku andis. Miks ka mitte!!!!
Kuid maaga olid teised plaanid.
Mida ikka teha põllumaaga, kui ihaldusobjekt on hoopis mereäär, kus mitu suurt maalahmakat, vastu mereranda vabad. Need tuli kuidagi vahetada päritud Ruuganina maadega. Appi võeti Maakorraldusseadus ja nimelt ümberkruntimine ( loe ümberkantimine)
Selle seaduse mõte ühe lausega on .
Maakorraldustoiming, ümberkruntimine, toimub mitme isikute vahel, et nad saaksid otstarbekamalt oma maad kasutada, et ei tekiks siile, kraave vahele jne. Ümberkruntimine võib toimuda muidugi ainult rangel maavanema, volikogu jne loal, korraldusel.
See, kuidas seda „ kruntimst” läbi viidi, selgus maavalitsuses olevast kaustast.
Et maavalitsus on tühikoht kontrolli seisukohalt olen ennegi mitmel korral tõdenud, see on lausa kuritahtlik, laiskusest, lohakusest ja mugavusest tingitud seaduse rikkumine.( Edaspidiselt selgub ka, et üks kõige korrupeerunum asutus.)
Kaustas ei olnud ühtegi dokumenti millest oleks võinud järeldada, et tegemist kruntimisega. Sisukord ja kausts olevad dokumendid ei ühti. Maade pärimise dokument ei kajastu üldse sisukorras.
Polnud kaasatud ühtegi maaomanikku, isegi mitte riigipoolset isikut kuigi „krunditi” ka riigi maid. Puudusid kõik maavanema ja vallavolikogu korraldused, otsused ja kooskõlastused. Mitte ükski dokument kaustas ei ole ei maavanema ega vallavoligogu poolt väljaantud ega kinnitatud nagu seadus ette näeb. Vald andis ise korralduse ise kinnitas oma korralduse. Ise teen, ise kinnitan. Valla tark põhjendus oli, et õigused delegeeriti vallale. Peab ikka tõsiselt haige olema, et nii lolli juttu ajada.
Väheusutav, et maavanem ja volikogu polnud sellisest tegevusest teadlikud. Vaikiv aktsepteerimine. Kuidas toimik maavalitsuses vastu võeti ja kontrolliti, on selgusetu? Klaassen oli vägagi teadlik, tema pidi kontrollima maade toimikuid.
Maakorraldusseadus § 3 lg 2 sätestab, riiklikku järelevalvet maakorralduse seaduslikkuse üle teostab maavanem.
Niisiis, kausta mõned joonised, mõned mitteolulised paberid ja ongi "ümberkruntimine" tehtud. Vald annab korralduse, et tagastada Häädemeeste vallale Merelaane (vastu merd), Looderanna (vastu merd) ja Lemmeristi maaüksused. Saadi lahti mittevajalikust Ruuganina põllumaast ja vastu saadi mereäärsed maatükid. Mereäärsed maad lähevad kohe letti. Merelaane tuntud kinnisvarafirmale ja Looderanna Riigi Metsamajandamise Keskuse asjamehele (vist oli finantsdirektor), kuna müüa ei saa, siis esialgu hoonestamisõigus 50 aastaks ja siis asjaõigusleping.
Miks ka mitte vahetada pettusega päritud põllumaad mereääres asuvate riigimaade vastu (ümberkruntimise nime all). Nii lihtne see ongi siin sulide paradiisis, kus käsi peseb kätt ja hunt hunti ei murra. Kas see polnud mitte Villu skeem. Täieline Eesti Vabariik.
Tegelikult algab see kurb lugu nii:
Pärnumaal, Häädemeeste vallas, Orajõe külas elas üks perekond. Keegi ei tundnud neid õige nime all, ikka öeldi Ruuganinad. See, on talukoha nimetus. Saatus oli sellel perekonnal karm, sest perepojad Arvo ja Vello olid mõlemad vaimse puudega. Tütar ei olnud ametlikult rumalaks tunnistatud kuid kes teda tundsid teadsid rääkisid, et ta oli ka, imelik. Võib-olla oli mingi geeni viga perekonnas kes seda teadis. Perekonnal oli oma maja ja ümber selle hunnik põllumaad ( ~9,8 ha) mis nagu kõigil 1940 ndatel natsionaliseeriti. Tütar Laine elanud suureks saades Pärnu linnas kellegi juures. Edasi läks lugu nagu ikka. Vanemad surid. Häädemeeste Vallavalitsus paigutas rumalad poisid Koluvere Hooldekodusse.
Maja läks testamendi järgselt jagamisele, millest Pärnu linnas elav, rumalate vendade õde Laine, päris 1/3 ja kogu nõudeõiguse maale. Nagu ikka võttis maade tagastamine aega ja Laine suri enne kui maad tagastati.
Nüüd oleksid pidanud olema pärijad rumalad vennad, sest ka rumalad pärivad (eestkoste on siin märksõna, mille oleks pidanud korraldama vald). "Õnneks" ei jaga rumalad rahast, varast, aususest, ahnusest ega selle ühiskonna jälkusest midagi. Läheb veel aasta ja sureb hooldekodus ka viimane vendadest.
Nüüd on pärijad surnud ja täitmatud vallasulid liigutavad ajusid. Kas nüüd Aava üksi aga - üks pea on hea, kaks pead aga juba .... inetu.
PärS §-de 18 ja 168 järgi kui pärijad puuduvad pärib vara kohalik omavalitsus kus pärand avaneb (st vald või linn kus on inimese viimane elupaik) Laine viimane elupaik oli juba mitukümmend aastat Pärnu linn ja tema surmatunnistusel seisab - surnud Pärnu linnas, surma põhjus, aju verejooks.
Seega oleks olnud pärija Pärnu linn.
Aga ei - tõde väärib ausust, kuid vale on lõbusam.
Kohaliku omavalitsuse kompententsi kuulub ka sisse- välja registrerimine, elukohatõendite väljaandmine. Seega asi õige lihtne - kes ikka kassi juurest hiire pesa tuleb otsima. Vormistatigi Laine männiku elukohaks Häädemeeste vald. Polnud lugu, et inimesest pole vallas enam aastakümneid lõhnagi.
Häbenemata pettust astub Häädemeeste vallavalitsus üles Laine Männiku pärijana esitades notarile tahtlikult vale andmetega elukohatõendi, nagu elanuks Laine Männik ikka Häädemeeeste vallas, Ruuganina talus.
Aga notar - kas ta ei näinud, et surmatunnistusel oli elukohaks Pärnu linn. On põhjendatud kartus, et kasutati ka ebaausa notari teenuseid. Ikka rohkem ja rohkem on juhuseid kus ilmselgelt võib leida ka notarite poolseid pettusi.
Seega päris Häädemeeste vald, pettuse abil, kogu surnud Laine Männiku vara (1/3 maja ja kogu maa).
Majaosa müüs vald maja kaasomanikule, kes raha autos vallavanem Aavale sulas pihku andis. Miks ka mitte!!!!
Kuid maaga olid teised plaanid.
Mida ikka teha põllumaaga, kui ihaldusobjekt on hoopis mereäär, kus mitu suurt maalahmakat, vastu mereranda vabad. Need tuli kuidagi vahetada päritud Ruuganina maadega. Appi võeti Maakorraldusseadus ja nimelt ümberkruntimine ( loe ümberkantimine)
Selle seaduse mõte ühe lausega on .
Maakorraldustoiming, ümberkruntimine, toimub mitme isikute vahel, et nad saaksid otstarbekamalt oma maad kasutada, et ei tekiks siile, kraave vahele jne. Ümberkruntimine võib toimuda muidugi ainult rangel maavanema, volikogu jne loal, korraldusel.
See, kuidas seda „ kruntimst” läbi viidi, selgus maavalitsuses olevast kaustast.
Et maavalitsus on tühikoht kontrolli seisukohalt olen ennegi mitmel korral tõdenud, see on lausa kuritahtlik, laiskusest, lohakusest ja mugavusest tingitud seaduse rikkumine.( Edaspidiselt selgub ka, et üks kõige korrupeerunum asutus.)
Kaustas ei olnud ühtegi dokumenti millest oleks võinud järeldada, et tegemist kruntimisega. Sisukord ja kausts olevad dokumendid ei ühti. Maade pärimise dokument ei kajastu üldse sisukorras.
Polnud kaasatud ühtegi maaomanikku, isegi mitte riigipoolset isikut kuigi „krunditi” ka riigi maid. Puudusid kõik maavanema ja vallavolikogu korraldused, otsused ja kooskõlastused. Mitte ükski dokument kaustas ei ole ei maavanema ega vallavoligogu poolt väljaantud ega kinnitatud nagu seadus ette näeb. Vald andis ise korralduse ise kinnitas oma korralduse. Ise teen, ise kinnitan. Valla tark põhjendus oli, et õigused delegeeriti vallale. Peab ikka tõsiselt haige olema, et nii lolli juttu ajada.
Väheusutav, et maavanem ja volikogu polnud sellisest tegevusest teadlikud. Vaikiv aktsepteerimine. Kuidas toimik maavalitsuses vastu võeti ja kontrolliti, on selgusetu? Klaassen oli vägagi teadlik, tema pidi kontrollima maade toimikuid.
Maakorraldusseadus § 3 lg 2 sätestab, riiklikku järelevalvet maakorralduse seaduslikkuse üle teostab maavanem.
Niisiis, kausta mõned joonised, mõned mitteolulised paberid ja ongi "ümberkruntimine" tehtud. Vald annab korralduse, et tagastada Häädemeeste vallale Merelaane (vastu merd), Looderanna (vastu merd) ja Lemmeristi maaüksused. Saadi lahti mittevajalikust Ruuganina põllumaast ja vastu saadi mereäärsed maatükid. Mereäärsed maad lähevad kohe letti. Merelaane tuntud kinnisvarafirmale ja Looderanna Riigi Metsamajandamise Keskuse asjamehele (vist oli finantsdirektor), kuna müüa ei saa, siis esialgu hoonestamisõigus 50 aastaks ja siis asjaõigusleping.
Miks ka mitte vahetada pettusega päritud põllumaad mereääres asuvate riigimaade vastu (ümberkruntimise nime all). Nii lihtne see ongi siin sulide paradiisis, kus käsi peseb kätt ja hunt hunti ei murra. Kas see polnud mitte Villu skeem. Täieline Eesti Vabariik.
Kommentaarid