MILLIMALLI

  Tutvu EV kohtute tööga 2019 a. Tsiviilkohtumenetluses lahendati 2019. aastal istungimenetluses 14% kohtuasjadest Halduskohtumenetluses lahendati 2019. aastal istungimenetluses 10% kohtuasjadest  Kriminaalkohtumenetluses lahendati 2019. aastal istungimenetluses 41% kohtuasjadest. 2019. aastal oli maakohtutes kriminaalmenetluses kokku kuulutatud 261 resolutiivosa, mis hiljem asendati tervikotsusega (vt tabel 4). See tähendab, et kohtud peavad ca 5% lahendeid uuesti avalikustama Arvudes kajastatuna on 2019. aastal avalikustatud jõustunud kohtulahendeid kokku 24775. Tegemist on nii kohtumääruste kui kohtuotsustega. Tsiviilkohtumenetluses tehti 2019. aastal I ja II astme kohtutes kokku 33874 lahendit, neist avalikustati 12127 (vt tabel 5). Esimese astme kohtu lahendeid oli 31114. Kui edaspidi avalikustada ka tühistatud lahendid, siis suureneb tsiviilasjades avalikustamisele kuuluvate lahendite arv 1,1% võrra, so 311 lahendit. Halduskohtumenetluses tehti 2019. aastal I ja II astme...

Eelmises postituses toodud kirjas (26.11.2020 nr 4.3-7/9046-20) väitis Pärnu linnavalitsuse (Tiina Roht), et juba varasemalt olevat kõigile minu 25.10.2020 pöördumises esitatud küsimustele vastatud ja selgitused antud. Või et enne kui olen küsinud on linnavalitsus juba vastanud. Kas mitte ei olnud need jumala sõnad:" Olen vastanud juba enne küsimist". Iga väide vajab tõestust! Tõestamiseks aga sobivad faktid. Ja jälle teabenõue Pärnu linnavalitsusele . 27.11.2020 Jätsite vastuskirjaga 26.11.2020 nr 4.3-7/9046-20 minu 25.10.2020 pöördumises esitatud küsimustele sisuliselt vastamata ja teatasite, et olete neile juba vastanud ja oma selgitused andnud. See ei ole tõene. Kuidas saate olla juba varasemalt vastanud küsimustele mida ma ei olnud varasemalt veel esitanudki. 1.Palun edastage väljavõte ( või eristage muul moel ) mõne varasema kirja vastavast kohast kus olen teie väitel esitanud sama küsimuse mis 25.10.2020 pöördumise punktis 5.1 : 5.1 Mis takistab/on takistanud siiani,...

järg postitusele Seotud isikud hindavad linnavalitsuse eest mida aastaaruandes tuleb kajastama - kurdab Pärnu linnavalitsus Nagu oligi arvata ei julge linnasekretär  Tiina Roht, kes on ennast linnavalitsuse liikmeks dituleerinud ja vastab pädevust ületades kõigile linnavalitsusele suunatud pöördumistel, enam lollide ja läbinähtavate valedega  lagedale tulla. Kindlam on jah jätta kõigile küsimustele lihtsalt sisuliselt vastamata.  Et siis kiri ja all vastuskiri Pärnu linnavalitsus 25.10.2020 Selgitustaotlus seoses vastuskirjaga 21.10.2020 nr 9046-17 millega jätsite sisuliselt vastamata 21.09.2020 kirjas esitatud käsimustele. Ennekõike tuletan linnavalitsusele meelde MSVS §2 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatut: (2) Selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik: 1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist; 2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist...

  Aruanne ise siin  Riigikontrolli hinnangul peaks sedavõrd suuremahulise projekti aruanne andma sisukama ülevaate projekti hetkeseisust, selle kulgemisest ja riskidest. Aruandes on üsna põhjalikult käsitletud 2019. aasta tegevusi ning 2020. aastal käivitatavaid töid, kuid otsustajate ja avalikkuse jaoks on oluline saada aruandest infot ka projekti üldise seisundi kohta. Riigikontrolli hinnangul on vajalik, et aruandes oleks kajastatud muu hulgas järgmine info: 1. Projekti üldine seis, sealhulgas info ja hinnang projekti ajakavas ning eelarves püsimise kohta. 2 . Elluviidud tegevused, sealhulgas info selle kohta, kas need on ellu viidud kokkulepitud ajakava ja eelarve järgi ning kokku lepitud mahus. Aruandes on projekti kulutuste kohta välja toodud, et senine investeeringute ja kulude maht on olnud 38 miljonit eurot ja on esitatud info selle kohta, kui palju on eri aastatel raha kasutatud. Aruandes puudub aga info selle kohta, millised tegevused (kas või üldistatult) on ellu...

Platon “Pidusöök”. Ta ütleb, et algselt oli 3 sugu, peale mehe ja naise veel kolmas sugu mis ühendas endas nii mees kui naisalgeid ja neid nimetati ANDROGÜÜN.   Sel ajal oli kõigi inimeste välimus ümargune, igal neli kätt ja samapalju jalgu, ümmarguse kaela otsas kaks täiesti ümmargust nägu ja neil vastassuunda vaatavatel nägudel oli üks pea. Kolm sugu oli sellepärast, et algselt põlvnes meessugu päikesest, naissugu maast ja neid mõlemaid hõlmav kuust. Nad tahtsid taevasse pääsuks teed rajada ja jumalaid rünnata. Siis pidasid Zeus ja teised jumalad nõu ja tulid otsusele, et poolitavad inimese. Nii ka tehti ja nüüdsest otsib iga pool oma teist poolt taga. Ka Egiptuse vaarao Ehnaton oli androgüün. Yale`i ülikooli teadlane Irwin Braveman analüüsis mitmeid Ehnatoni kujutavaid reljeefe ja kujusid. Lisaks pakkus talle huvi, miks seda vaaraod on alati kujutatud munakujulise peaga. «Arvan, et see vaarao kannatas geneetilise haiguse käes, mille tõttu ta keha tootis rohkem naissuguh...

Riigi raamatupidamise üldeeskirja järgi tuleb kohalikul omavalitsusel  tehingud seotud osapoolega tuvastada juba tehingu tegemise aja l  ja hinnata kas see on tehtud tavatingimustel või mitte.    Kes siis veel peale kohaliku omavalitsuse oskaks täpselt määratleda millised on tema tavatingimustele  vastavad tehingud.    Täpselt nii hindab ja määratleb  ka Pärnu linnavalitsuse finantstöötaja tehingud seotud isikutega ja nii tegi seda finantstöötaja ka 2018 a  majandusaasta aruandes.   Nüüd on Pärnu linnavalitsus aga hädas. Saadetud  (vale)dokumentide kohta ei mõista linnavalitsus  selgitusi anda ega põhjendada miks ja millises osas  iga toetuse andmine või tehtud tehing ei vasta tavatingimustele (turutingimustele)  ja miks seda ei saanud teha tavatingimustel.  Kõigepealt proovis linnavalitsus (allkirjastaja Tiina Roht)  ühte halenaljakat valet ja väitis, et nemad ei tea midagi -  seotud isikud ...

 No nii. Alati kui Pärnu linnavalitsus on oma valede ja võltsimistega nurka aetud ujub lagedale mõni kinnimakstu, kes ennast austavalt ajakirjanikuks nimetab ja asub kindla eesmärgiga  musta valgeks või valget mustaks rääkima.  Aga ei ühtegi fakti, millega fakte ümber lükata,  tühipaljas sõnade mulin.   06.11.2020 ilmus Pärnu Postimehes artikkel milles Pärnu linnavalitsuse palgal unelev endine Pärnu Postimehe ajakirjanik Teet Roosaar lubab: "Räägime asjast.."  aga  asjani ei jõuagi. Asjast saab rääkida ikka ainult see kes asjast ka midagi teab. Kui asjast kohe midagi ei jaga siis on tobe isegi kaasa rääkida.   Oma artiklis T, Roosaar valetab nagu oleks  probleem tekkinud sellest, et volikogu liikmed tegid  seotud isikutena tehinguid Pärnu linnavalitsusega.  Volikogu liikmel (seotud isikul ) ei ole keelatud  saada toetusi ja  teha tehinguid  linnavalitsusega tavatingimustel nagu kõigil teistel...