23.08.20

3 Pärnu linnavalitsus varjab tehinguid seotud isikutega.........

 Järg kahele eelmisele postitusele

Pärnu linnavalitsus ei tahtnud täita Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsust- ettekirjutust ega avalikustada 2018 aastal mittetavapärastel tingimustel tehtud tehinguid ja antud toetusi seotud isikutele vaid esitas detsembris 2019 kaebuse Tallinna Halduskohtule, Andmekaitse Inspektsiooni otsuste- ettekirjutuste tühistamiseks.


Oh püha müristus! Annab imestada, millise uskumatult jabura kaebuse Pärnu linnavalitsuse juristid, (sisekontlorörid) valmis treisid.
Ei hakka Pärnu linnavalitsuse kaebust siinkohal kopeerima ega väljavõtteid tegema.Igaljuhul jättis Tallinna halduskohus Pärnu linnavalitsuse kaebus rahuldamata ja AKI vaideotsuse - ettekirjutuse jõusse.

Väljavõte Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 otsusest

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja    koht

09.04.2020, Tallinn

Haldusasja number

2287

Haldusasi

Pärnu linna kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 05.11.2019 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse avaliku teabe asjas nr 
2.1-3/19/3462 ja 22.11.2019 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse avaliku teabe asjas nr 2.1-3/19/3533 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Pärnu linn , seaduslik esindaja Tiina Roht Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Raavo Palu


Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu linna kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.05.2020 (HKMS § 181 lg 1).

 



Teen väljavõtte ka kohtu põhjendustest

KOHTU PÕHJENDUSED


Vastuses AKI järelepärimisele on Pärnu Linnavalitsus selgitanud, et linnavalitsus ei jaota dokumente selliste hinnanguliste kriteeriumite alusel nagu “riigihangete seadusest kinnipidamisel küsitavusi tekitanud hankelepingud” või tavatehingutest erinev dokument”. Samas on Pärnu Linnavalitsus majandusaasta aruandes ise märkinud, et selliseid tehinguid on toimunud lisas 23 kajastatud ulatuses. Seega on vastustaja ise hinnanud osa lepinguid ja dokumente tavapärasest erinevaks, mille alusel on vastavad summad ka majandusaasta aruandes kajastatud, mistõttu peab linnavalitsusele olema teada ja arusaadav, milliseid dokumente kolmandad isikud soovisid.

Kohus nõustub AKI-ga, et Pärnu Linnavalitus kui teabevaldaja ei saa kellegagi kokku leppida mingi teabe konfidentsiaalsuses, vaid saab oma valduses olevale teabele kehtestada juurdepääsupiirangu üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus.

19.1. Määrus nr 105 ei reguleeri isikuandme avaldamise küsimust. Määrus nr 105 ei välista isikustatud kujul andmete kogumist seotud isikutega tehtud tehingute kohta ega ka aruannete koostamise alusdokumentide väljastamist teabenõude vormis. Õige on ka AKI tähelepanek, et määrusega ei ole võimalik kehtestada teabele juurdepääsu piiramise aluseid, vaid seda tuleks teha seadusega.

19.2. Nõustuda tuleb AKI-ga ka selles, et vastavaid piiranguid ei tulene ka isikuandmete kaitse üldmäärusest. AKI on asjakohaselt viidanud, et ametlikele dokumentidele juurdepääsu võimaldab määruse art 86 ja selle artikliga seotud põhjenduspunkt 154. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 reguleerib isikuandmete töötlemise aluseid. Üheks õiguslikuks aluseks on ka isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (art 6 lg 1 punkt e). Sellega on seotud määruse põhjenduspunkt 45, mille kohaselt see töötlemise alus peaks olema sätestatud EL või liikmesriigi õiguses. AvTS-st tuleneb teabevaldajale avalik ülesanne vastata teabenõuetele. Kohtu arvates ei ole kaebaja viide üldmääruse põhjenduspunktile 50 asjakohane, kuna teabenõude täitmise näol ei ole tegemist „isikuandmete töötlemisega muul eesmärgil kui need, milleks isikuandmed algselt koguti“. Algselt koguti andmeid majandusaasta aruande koostamise tarbeks. Teabenõude täitmine ei ole mingi uus ja iseseisev alus andmete töötlemiseks. Tegemist on seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmisega.

19.3. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 12 kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks igasuguse teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, tuleneb AvTS § 3 lg-st 2 ja § 4 lg-st 3 kohustus ka eraldi kehtestatud juurdepääsupiiranguta teabele juurdepääsu võimaldamisel tagada isiku eraelu puutumatus (mh olukorras, kus vastava teabe suhtes on näiteks ekslikult jäetud AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiirang kehtestamata). Teabevaldajal on õigus ja kohustus igal üksikjuhtumil hinnata, kas kaalukamaks tuleb pidada teabenõudja õigust saada juurdepääs avalikule teabele (PS § 44 lg 2) või andmesubjekti õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Juhul, kui huvi taotletud teabele juurdepääsu saamiseks on kaalukam andmesubjekti huvist eraelu puutumatuse kaitsele, ei ole teabe väljastamiseks andmesubjekti nõusolek vajalik, sest teabele juurdepääsu võimaldamine toimub seaduse alusel. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 2 p 3 näeb ette, et isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui kolmas isik taotleb avalikku teavet ja taotletav teave ei sisalda delikaatseid isikuandmeid ning sellele ei ole muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. IKS § 6 p-des 2 ja 4 sätestatud üldised isikuandmete töötlemise eesmärgikohasuse ja kasutuse piiramise põhimõtted ei võimalda samuti keelduda juurdepääsu võimaldamisest isikuandmeid sisaldavale avalikule teabele, kui see toimub seaduse alusel. (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas 3-17-701, p 12).

19.4. Kohtule ei nähtu, milles seisnevad nõutud teabe väljastamisel seotud isikute õiguste rikkumised, mida kaebaja soovib teabenõude täitmisest keeldumisega kaitsta. Sõlmitud lepingutest jm dokumentidest nähtub, kui palju ja millistel tingimustel on saanud erinevad juriidilised või füüsilised isikud oma kasutusse avalikke vahendeid. Tegemist ei saa olla sellise teabega, mis nõuaks oma olemusest lähtuvalt kaitsmist. Kaebaja väitel on valdavalt tegemist erinevatele juriidilistele isikutele eraldatud vahenditega. Juriidilistel isikutel pole eraelu ega isikuandmeid, mida kaitsta. Ka selliste juriidiliste isikute juhtorganite liikmete nimede avaldamine ei ole lubamatu isikuandmete avaldamine. Vastav info on kättesaadav ka äriregistrist. Avalike vahendite saamine ei ole „eraeluline majandustegevus“, nagu kaebaja viitab. Isikud, kes saavad enda kasutusse kohaliku omavalitsuse eelarvevahendeid, peavad arvestama sellega kaasneva aruandluse ning (avalikkuse) kontrolliga. AvTS § 1 järgi on selle seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kohtule jääb ebaselgeks, millist kahju andmete avaldamine seotud isikutele põhjustaks.


Pärnu linnavalitsus ei suvatse ka peale kohtuotsuse saamist Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsust - ettekirjutust (sh kohtuotsust) täita.
Andmekaitse Inspektsioon aga oma ettekirjutuse täitmist ei kontrollinud  - pole kellegi asi. 

25.05.2020 edastasin AKI le  alltoodud pöördumise. 

Kirjaga 18.11.2019 nr 2.1-3/19/3462 pikendas Andmekaitse Inspektsioon vastavalt Pärnu Linnavalitsuse taotlusele (tulenevalt HMS § 33 lg 5 ja 6) Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsus jõustus 13.05.2020 kuid Pärnu linnavalitsus ei ole ettekirjutust täitma asunud ja Andmekaitse Inspektsioon ei ole sellele ka kuidagi reageerinud. Kummaline, sest Andmekaitse Inspektsiooni kohustus on jälgida, et tema ettekirjutused saaksid tähtaegselt täidetud. Soovin teada miks ei ole Andmekaitse Inspektsioon kohustanud Pärnu Linnavalitsus oma ettekirjutust täitma ja millal plaanite seda teha?


Nüüd hakkas linnavalitsus liigutama kuid ...... 
keeldus  kirjaga  27.05.2020  teabenõude täitmisest kuna ei leidvat dokumente üles ja viitas seejuures täiesti asjakohatule seadusesättele AvTS § 23 lg  1 p 2 


Väljavõte kirjast

Selle üllitise on loomulikult allkirjastanud linnasekretär Tiina Roht kellel paistab tervisega viimasel ajal probleeme olevat. AvTS ei anna võimalust keelduda teabenõude täitmisest kui mõni lohakas või valelik teabevaldaja ei leia dokumente üles. 

Loodeti ehk jään seda jama uskuma - aga ei.

28.05.2020 edastasin Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse Pärnu linnavalitsuse poolt  teabenõude täitmata jätmisega seoses.  Dokumentide leidmise/otsimise protseduur seondub asutuse asjaajamise korra ja raamatupidamise korraldamisega ja sellele AvTS juurdepääsupiirangud ei kohaldu, viitamine asjakohatule sättele AvTS § 23 lg 1 p 2 on halenaljakas.


06.07.2020 kirjaga teatas AKI Pärnu linnavalitsusele, et teabenõude täitmisest keeldumine, kuna dokumendid ei ole leitavad, ei ole õiguspärane ja andis  linnavalitsusele  täiendava tähtaja  teabenõudes soovitud teabe välja selgitamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse ( teabenõude)  täimiseks hiljemalt 24. juuliks 2020.

Selle kirjaga andis Andmekaitse Inspektsioon ka Pärnu linnavalitsuse tegevusele (seoses dokumentide varjamisega, teadliku hävitamise ja valetamistega)hävitava hinnangu. 

Teen väljavõtted sellest AKI 06.07.2020 kirjast (lõpuosast) 

Juhud, millal teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda on ära toodud AvTS §-s 23. Eeltoodud sättest ei tulene, et teabenõude täitmisest saaks keelduda põhjusel, et teabevaldaja ei leia teabenõudja poolt soovitud dokumente üles. Sellisel juhul saab asuda seisukohale, et asutuse asjaajamine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna teabevaldaja seadusest tulenev kohustus on muuhulgas ka teabenõuetele vastamine ning teabenõude täitmisest saab keelduda ainult juhul kui selleks on seadusest tulenev alus

Andmekaitse Inspektsioon küsis ka Pärnu Linnavalitsuselt täiendavaid selgitus, sh ka logisid, millest nähtuks, millal seotud isikute deklaratsioonid, mis sisaldasid teavet tavapärasest erinevate lepingute ja tehingute kohta, on hävitatud. Edastatud vastusest nähtub, et seotud isikute deklaratsioonid, mis sisaldasid teavet, mille kaudu soovitud dokumendid oleksid leitavad on hävitatud/kustutatud dokumendiregistrist 08.11.2019, s.o 3 päeva peale ettekirjutuse tegemist, millal tekkis linnale kohustus teabenõudes soovitud dokumendid väljastada. Ettekirjutuse saamisega pidi linnavalitsusel tekkima arusaam, et kui deklaratsioonid sisaldavad teavet, mille kaudu on teabenõudes soovitud dokumendid leitavad, siis deklaratsioonide hävitamisega on ettekirjutuse täitmine raskendatud. Seega saab sellist tegevust pidada teadlikuks ja tahtlikus tegevuseks, et keelduda teabe väljastamisest.   

Veelgi enam 6 päeva peale deklaratsioonide hävitamist taotles linnavalitsus inspektsioonilt ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist, kuigi teadis, et ettekirjutuse täitmine on muutunud raskendatuks kui mitte võimatuks, kuid ei pidanud vajalikuks sellest inspektsiooni teavitada. Ka kohtumenetluse käigus ei ole kohtule peetud vajalikuks teatada, et linnavalitsuse hinnangul ei ole neil võimalik enam ettekirjutust täita. Tõsi, Pärnu Linnavalitsus on 18.10.2019 vastuses inspektsiooni järelepärimisele ajas nr 2.1-3/19/3533 selgitanud, et linnavalitus on tänaseks otsustanud, et seotud osapoolte poolt Pärnu Linnavalitsusele 2018. aasta majandusaasta aruande koostamiseks edastatud teave kuulub hävitamisele pärast volikogu poolt aastaaruande kinnitamist. Seotud osapooltega ühenduses olevaid alusdokumente on võimalik kindlaks teha vaid omades seotud isikute käest saadud teavet

Eeltoodust võib küll aru saada, et edaspidi on otsustatud deklaratsioonid peale majandusaastaaruande kinnitamist kustutada, kui sellest vastusest ei saa üheselt järeldada, et deklaratsioonid olid hävitatud, kuna sellest ei nähtu kas ja millal seda tehakse või on tehtud. Samuti ei vasta eeltoodu ka täielikult tõele kuna edastatud logidest nähtub, et dokumendiregistrist kustutati deklaratsioonid alles 08.11.2019, mis tähendab et selle ajani oli linnavalitsusel võimalik seotud isikute deklaratsioonide alusel tuvastada vaide esitaja poolt soovitud dokumendid, mida vaide esitaja soovis ning ettekirjutus täita. Seega ei saa nõustuda linnavalitsusega, et ta ei ole varjanud, et dokumendid on hävitatud. Isegi kui asuda seisukohale, et 18.10.2019 vastusest oleks inspektsioon pidanud aru saama, et linnavalitsus on deklaratsioonid hävitanud, siis juhin linnavalitsuse tähelepanu sellele, et käesolevas menetluses sellist teavet inspektsioonile edastatud ei ole ning tegemist on kahe erineva menetlusega.

Seega paludes Andmekaitse Inspektsioonil ettekirjutuse täitmise tähtaega pikenda ja keeldudes peale kohtuotsuse jõustumist selle täitmisest on Pärnu Linnavalitsus edastanud Andmekaitse Inspektsioonile pikenduse palumisel kontrollimata ja eksitavat teavet

Samuti ei saa Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerida sellist tegevust, et ettekirjutuse täitmisest keeldumiseks annab võimaluse dokumentide teadlik ja tahtlik hävitamine. Seda enam, et antud juhul ei soovinud vaide esitaja mitte deklaratsioonides sisalduvaid kellegi eraelu puudutavaid andmeid, vaid linnaga sõlmitud lepinguid ja ostuarveid, mis ei sisalda kellegi eraelu puudutavat teavet. Selliste dokumentide väljastamisest keeldumine äratab kahtlust, et linnavalitsus soovib varjata lepinguid ja ostuarveid, mis võivad olla tavapärasest erinevad. Kui neis ei ole midagi õigusvastast siis pole ka põhjust neid varjata.

Eeltoodust tulenevalt leiab Andmekaitse Inspektsioon, et Pärnu Linnavalitsuse poolt 27.05.2020 teabenõude täitmisest keeldumine põhjusel, et kuna deklaratsioonid on kustutatud siis ei ole soovitud dokumendid leitavad, ei ole õiguspärane (seadus ei anna sellisel alusel võimalust teabenõude täitmisest keeldumiseks) ega seadusega kooskõlas, mistõttu on ettekirjutus nõuetekohaselt täitmata

Terviktekst siin  

HÄBI, PÄRNU LINNAVALITSUS


Kuna ettekirjutuse (teabenõude) täitmise tähtaeg oli 24.07.2020 siis esitas Pärnu linnavalitsus juba 22.07.2020 Andmekaitse Inspektsioonile uue taotluse pikenduse saamiseks nüüd siis juba 2 kuud pikendust  so kuni 24 septembrini 2020 kuna olevat ju suvepuhkused!


24.07.2020 kirjaga pikendabki  Andmekaitse Inspektsioon jälle  ettekirjutuse (teabenõude) täitmise tähtaega aga  0 7. septembrini 2020.

No varsti on ka 07 september 2020 käes, vaatame mida valetajad järgmisena välja mõtlevad.

Selline siis see Hr Kosenkraniuse poolt juhitav "aus" Pärnu linnavalitsus. Võltsime ja fabritseerime just sellise dokumendi mida vaja või kaotame ja varjame just sellist dokumenti mida varjata vaja.


04.08.20

2 Pärnu linnavalitsus varjab tehinguid seotud isikutega .............

Järg eelmisele postitusele. 

Nagu arvata oligi ei edastanud Pärnu Linnavalitsus seotud isikutega tehtud tehingute kohta palutud 
dokumente. Põhjendades, et minul puudub neile juurdepääsuõigus. 
 
Väljavõte linnavalitsuse vastuskirjast kus toodud keeldumine .


Põhjendavas osas selgitas linnavalitsus mulle isikuandmete mõistet, isikuandmetega seotud tegevusi, viitas ühele ja teisele asjakohatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele, üldmäärusele, artiklitele ja väitis halenaljakalt, et palutud dokumentide edastamisel oleks tegemist isikuandmete töötlemisega mis olevat keelatud ja üldse olevat minu poolt palutud teave konfidensiaalne. Samas aga teatas linnavalitsus, et kõik minu poolt palutud dokumendid (tehingud seotud isikutega) olevat juba dokumendiregistris avalikustatud ja neile ei olevat paigaldatud isegi mitte juurdepääsupiirangut aga minul ei olevat lihtsalt õigust teada milline neist tehingutest ja kellega seotud isikutest on teostatud mittetavapärastel tingimustel.
Ühesõnaga selline kamarajura, et lase aga olla. Eks arvati, et mida rohkem § ja Euroopa Liitu, seda mõjuvam ja hirmutavam ja seda peaks uskuma.  Kogu seda jama ma läbi lugeda ei viitsinud, lasin silmad diagonaalis üle ja veendusin - täielik ebaprofesionaalsus, seebiooper (sisekontroll T. Mölder ja linnasekretär T. Roht). Eestis kehtib avaliku teabe seadus (AvTS) mis kohustab väljastama avaliku teabe kui ei ole seatud juurdepääsupiiranguid. Hämada isikuandmete töötlemisest ja mingist Euroopa määrusest on ikka pehmelt öeldes jabur. Isegi võhik teab, et määrus ei saa olla piirangu aluseks vaid ikka ainult seadus

Mõttetut vaidlust Pärnu linnavalitsusega pidama ei hakanud, nugade peale ei läinud vaid esitasin 26.09.2019 vaide Andmekaitse Inspektsioonile.  

Vaides tõin oma seisukohad: 
-2018 a majandusaasta aruandes on toodud, et tehingud on tehtud ja hankelepingud sõlmitud juriidiliste isikutega aga juriidilistel isikutele ei kohaldu AvTS kuna juriidilisel isikul ja asutusel endal ei ole eraelu.

-AvTS § 36 lg 1 p 9 ei luba tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta.

-Varasematel aastatel toodi seotud isikutega tehtud tehingud majandusaasta aruannetes välja lausa seotud isikute lõikes ja isikute nimed ei olnud salastatud kuid käesoleval ajal ei ole see majandusaasta aruandes enam nõutud mis ei tähenda, et sellist teavet ei saaks küsida ja sellist teavet ei peaks väljastama, teabenõude korras.

Vaide lõpus palun Andmekaitse Inspektsioonil:
-vaie lahendada sisuliselt ja vaide lahendamisel kontrollida kas Pärnu linnavalitsus on õiguspäraselt keeldunud 18.09.2019 teabenõude täitmisest ja põhjendanud keeldumist nõuetekohaselt.
-kohustada Pärnu linnavalitsust väljastama 18.09.2019 teabenõudes palutud teave.

05.11.2019 tuleb Andmekaitse Inspektsiooni vastus (vaideotsus). 
Väljavõte Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsusest (resolutiivosast) millega rahuldatakse minu vaie ja kohustatakse Pärnu linnavalitsust  väljastama teabenõudega palutud dokumendid (kuna dokumentidel puudub juurdepääsupiirang). 





Toon allpool väljavõtte ka  Andmekaitse Inspektsiooni (AKI põhjendustest. Pane tähele kuidas Pärnu linnavalitsus on vaidemenetluses AKI  järelepärimistele vastates asunud keerutama ja katsetanud uut päästvat valet nagu ei oleks linnavalitsusel teada algandmeid, millised tehingud on tehtud seotud isikutega mittetavapärastel tingimustel.

Naeruväärne ja uskumatu. Või et Pärnu linnavalitsus tegi 2018 a majandusaasta aruande valmis, sai summad seotud isikutega tehtud tehingute kohta kokku ja siis viskas algdokumendid, kui mittevajaliku pahna, lihtsalt minema.  

Haaa..haa..haaaaa...on ikka tase!  Kroona viirus pähe löönud või? 
Kas Pärnu linnavalitsus tellib oma raamatupidamise teenuse kohalikult lasteaialt?   

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED : (copy/paste)
Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on loodud või saadud avalikke ülesandeid täites. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt saab avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud korras. 
Seega ei saa Pärnu Linnavalitus kui teabevaldaja kellegagi kokku leppida mingi teabe konfidentsiaalsuses, vaid saab oma valduses olevale teabele kehtestada juurdepääsupiirangu üksnes juhul,kui selleks on seadusest tulenev alus. 

Juurdepääsupiirangu alused on ära toodud AvTS §-s 35 ja valdkondade eriseadustes. 

Antud juhul puudub vaidlus selles, et vaide esitaja soovitud hankelepingute ja ostuarvete puhul on tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse mõistes
Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-11-2172 märkinud järgmist: „Riigikohus on asjas nr 3-4-1-17-08 nentinud: „Kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse läbipaistvuse nõue lähtub põhimõttest, et avaliku võimu allikas ja kõrgema võimu kandja on rahvas, kes soovib saada ülevaadet võimuorganite tegevusest.“ See tähendab, et kohalik omavalitsus peab ja tohib hoida teavet salajas või konfidentsiaalsena (tunnistada piiratud juurdepääsuga teabeks) üksnes erandlikel, seaduses täpselt sätestatud juhtudel

Vastuses Andmekaitse Inspektsiooni järelepärimisele on Pärnu Linnavalitsus selgitanud,et isikuandmetega seotud piiranguid nimetatud dokumentides endis ei ole. 
Teabe väljastamisest keelduti põhjusel, et vaide esitajal puudus juurdepääsuõigus seotud osapoolte esitatud teabele. 

Andmekaitse Inspektsioon Pärnu Linnavalitsuse eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Avalikule teabele on üldjuhul juurdepääs vaba, kui teabele eiole kehtestatud juurdepääsupiirangutKa ei pea vaide esitaja teabenõude korral põhjendama, miks ta konkreetset teavet soovib, v.a. juhul kui soovitakse piiranguga isikuandmeid.

Antud juhul on Pärnu Linnavalitsus kinnitanud, et soovitud teabele piirangut kehtestatud ei ole. Samas Pärnu Linnavalitsuse vastusest ei nähtu, millest tulenevalt leidis linnavalitsus, et vaide esitajal puudub juurdepääs teabenõudes küsitud teabele, kui soovitud teabele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut

Siinkohal pean vajalikuks veelkord rõhutada, et avaliku sektori asutus ei saa kellegagi kokku leppida teabe konfidentsiaalsuses ja saab oma valduses oleva teabe väljastamisest keelduda üksnes siis,kui selleks on seadusest tulenev alus. 

Teabenõude täitmisest keeldumine 18.09.2019 teabenõude esimeses punktis on vaide esitaja soovinud loetelu hangetest, mille puhul esines küsitavusi riigihangete seadusest kinnipidamisel ning hankelepinguid ja tingimustele vastavaid pakkumusi. Teabenõude teises punktis soovis vaide esitaja teada, kellelt ja milliseid teenuseid osteti (10,54 tuhande euro eest), mis erinesid tavatehingutest ning vaide esitaja palus väljastada ostudokumendid (ostuarved vm). Seega sisaldas vaide esitaja 18.09.2019 pöördumine nii teabenõuet kui selgitustaotlust. Kuna Andmekaitse Inspektsioonil puudub selgitustaotlustele vastamise üle järelevalvepädevus, siis selles osas Andmekaitse Inspektsioon hinnangut ei anna. 
Pärnu Linnavalitsus on vastanud vaide esitaja 18.09.2019 pöördumisele 25.09.2019 kirjaga nr 4.3-7/9046-1, milles keeldus teabenõude punktide 1 ja 2 täitmisest AvTS § 23 lg 1 punkti 1 alusel põhjusel, et vaide esitajal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Samas ei ole märgitud, mille alusel on soovitud teabele juurdepääsupiirang kehtestatud. 

Järgnevalt on pikalt selgitatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatut ning leitud, et seotud osapoolte andmete kogumise eesmärk oli 2018 aastaaruande vastava osa koostamine. Juhul kui edastaksime Teile mistahes teavet, mis võimaldaks asjaomaseid isikuid identifitseerida, oleks tegemist isikuandmete töötlemisega ja sel juhul eksiksime üldmääruse eelpool osundatud põhimõtte vastu, mis lubab isikuandmete töötlemist üksnes juhul, kui töötlemine on kooskõlas eesmärkidega, mille jaoks isikuandmeid algselt koguti. 

Siinkohal pean Pärnu Linnavalitsusele vajalikuks selgitada, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab küll isikuandmete töötlemise üldised nõuded, kuid kui eriseaduses on isikuandmete töötlemisele ettenähtud erikord, siis tuleb lähtuda eriseadusest. Avaliku sektori valduses oleva teabe, sh isikuandmete osas on selleks avaliku teabe seadus, mis lubab isikuandmetele kehtestada juurdepääsupiirangu, kui selliste andmete avalikustamine kahjustaks oluliselt isiku eraelu puutumatust. Pärnu Linnavalitsus on mitmel korral kinnitanud, et vaide esitaja soovitud lepingutele ja ostuarvetele juurdepääsupiirangut kehtestatud ei ole.
See, et lepingu osapooleks on seotud isik, ei ole iseenesest alus dokumendi väljastamata jätmiseks,kui dokumendile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Ka nähtub seotud osapoolte deklaratsioonidest, kas ja mille alusel on neile kehtestatud juurdepääsupiirang.
Seega ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse alusel teabe väljastamisest keeldumine. Seda enam ,kui soovitud lepingud on Pärnu Linnavalitsuse selgituse kohaselt ka dokumendiregistris avalikud. Nõustun Pärnu Linnavalitsusega selles, et majandusaasta aruande lisa ei sisalda andmeid, mille alusel saaks soovitud lepinguid tuvastada.
Samas ei saa ma aga Pärnu Linnavalitsusega nõustuda selles, et linnavalitsus ise ei saa tuvastada, milliste lepingute andmetest majandusaastaaruande lisa 23 koosneb ning millised lepingud ja ostuarved on tunnistatud tavapärasest erinevaks.
Et see on võimalik ,tuleneb ka Pärnu linnavalitsuse vastusest, milles linnavalitsus selgitas, et juhul kui meie selgitused ei ole olnud piisavad, oleme valmis välja otsima lepingud ja dokumendid, mille kohta seotud isikud on linnavalitsusele info esitanud. Eeltoodust tulenevalt on linnavalitsusel vaide esitaja soovitud teave olemas ja ka arusaadav, milliseid dokumente vaide esitaja soovib.
Täiesti arusaamatuks jääb Pärnu Linnavalitsuse seisukoht , nagu peaks vaide esitaja teadma,millised hanked või tehingud on linnavalitsus tunnistanud tavapärasest erinevaks kas siis lepingupartnerilt saadud info põhjal või oma algatuslikult. 

Juhul,kui kõik majandusaasta aruande lisas 23 tehingud ei ole tunnistatud tavapärasest erinevaks, siis tuleks seda ka vaide esitajale selgitada ja väljastada ainult need lepingud, ostuarved, mis on tunnistatud tavapärasest erinevaks. 

Arusaamatuks jääb ka Pärnu Linnavalitsuse väide, nagu linnavalitsus ei pea arvestust seotud osapooltega tehtud tehingute üle. Nimelt sätestab Rahandusministeeriumi 11.12.2003 määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend“ § 491 lg 1, et aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta,mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et eelnimetatud paragrahvi lõike 1 alusel avaldamisele kuuluvate tehingutega seotud raamatupidamise algdokumentide menetlemisel esitavad dokumentide koostajad, kooskõlastajad ja kinnitajad vastavalt neile teadaolevatele andmetele dokumentidel vastavasisulise kommentaari.
Isegi juhul kui linnavalitsus eeltoodud nõuet täitnud ei ole, on linnavalitsus oma selgitustes märkinud, et vastava teabe on esitanud neile seotud isikud.

Seega saab asuda seisukohale, et Pärnu Linnavalitsusel on arusaadav, milliseid dokumente on vaide esitaja soovinud ja võimalik need väljastada. Kui Pärnu Linnavalitsus on seisukohal, et vaide esitajal puudub juurdepääsuõigus seotud osapoolte esitatud teabele, milles nad on märkinud mingid tehingud tavapärasest erinevaks, siis tuleb teabe väljastamisest keeldumisel viidata piirangu alusele ja põhjendada keeldumist. Siinkohal juhin linnavalitsuse tähelepanu sellele, et piirangu alus saab tulla seadusest, mitte määrusest. Lisaks märgin, et eeltoodud määruse § 491 sätestab seotud isikutega tehtud tehingute kajastamise nõuded aastaaruandega seonduvalt, kuid ei sätesta, et mingid andmed oleksid piiranguga. Ka see, et eelnimetatud määrus ei kohusta aastaaruandes kajastama seotud osapooltega tehtud tehinguid personaalselt, ei tähenda seda, et vastavad andmed on piiranguga. Seda enam, et edastatud deklaratsioonidest võib aru saada, et seotud osapoolteks on volikogu liikmed, kelle andmed ei ole piiranguga. Samuti ei saa piiranguga olla teave tehingute kohta,mis on seotud avaliku raha kasutamisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Linnavalitsusel vaide esitaja 18.09.2019 esitatud teabenõue uuesti läbi vaadata ja väljastada vaide esitajale soovitud dokumendid,kui puudub alus teabele juurdepääsu piirata. Kui Pärnu Linnavalitsus keeldub teabenõude täitmisest, siis viidata konkreetsele piirangu alusele ja põhjendada keeldumist. 


Läks pikale. Jätkan homme. 
Tule siia tagasi kui soovid lugeda kuidas Pärnu linnavalitsus esitas AKI vaideotsuse peale  kaebuse halduskohtule kuna ei ole nõus avaldama mulle teavet seotud isikutega tehtud tehingute kohta mittetavapärastel tingimustel.