Millimalli

Mitmed järgnevad postitused seonduvad just siintoodu teemaga, seepärast   on oluline, et lugeja mõtleks kaasa. Millal on küsimuse otsustamine ja haldusakti andmine vallavalitsuse pädevuses ja millal volikogu pädevuses ?   Postituse lõpus veendud, et 70% Audru vallavalitsuse poolt antud   haldusaktidest on õigustühised,   vallavalitsus on teinud otsuseid   milleks tal   puudus õigus e pädevus. Kui   keegi midagi väidab peab ta seda ka tõestama.   Hakkan pihta, teen puust ja punaseks. Volikogu ja vallavalitsus on omavalitsusorganid kellel kummalgi on oma pädevus. Juuras on pädevusel teistsugune mõiste kui tavakeeles .    Pädevus on õigus midagi teha. Pädevusnorm on õigusakti selline norm, mis ütleb, millisel organil, või (volitatud)   isikul on õigus teha mingit toimingut (st teha mingit otsust, teostada kontrolli, anda korraldusi vms)   Kui seaduses on sõnaselgelt öeldud, et selle küsimuse otsustab   vallavalitsus siis volikogul ei ole õigust (e pädevus

10.10.2012 on täiendatud postitust "Sotsiaalministeerium tegi vale kande ja ei saa enam bilanssi kokku" siin

Oma pika elu jooksu ei ole ma näinud niipalju valetamist, vassimist, võltsimist ja lollust kui nende paari aasta jooksu Audru vallavolikogu liikmena. See oli ehtne sita sisse astumine.  Võim muudab tõesti inimesed valelikeks, ahneteks, silmakirjalikeks, paneb teesklema, et nad on keegi kes nad tegelikult ei ole.  Ükski seadus kohaliku omavalitsuse tasandil ei toimi, neid pole vaja täita, sest puudub igasugune järelevalve.  Seadused on selleks, et vaeseid ja rumalaid nendega hirmutada. Nutikamad teavad, et täita tuleb ainult liiklusseadust sest selle rikkumine võib kaasa tuua sanktsioonid.  Meie korrupeerunud vald ja kogu vabariik on teinud kõik selleks, et iga siga ja põrsas saaks rahulikult plädistada oma loigus. Maalitud klantspildid viisakast, inteligentsest vallavanemast, Siim Suursillast,  on ammu  kokku varisenud kui kaardimajake.  Kui vallavanem muudab  omavoliliselt, salaja   (võltsib) , volikogu teadmata ja selleks volitusi omamata varem  sõlmitud  notariaalset  hoonestus

Ei saanud sotsiaalministeeriumilt konkreetset ja selget vastust küsimusele: "Kas kohalik omavalitsus võib soetada toimetulekutoetuseks eraldatud vahendite ülejäägi arvelt omale põhivara, näiteks bussi, millega muuhulgas osutatakse ka sotsiaalteenuseid abivajajatele". Kirjast leian ainult ühe lause mis puututab toimetulekutoetuse raha kasutamist. " Selgitame seetõttu veelkord, et SHS § 42 lõike 4 kohaselt piirduvad toimetulekutoetuse vahendite jäägi kasutamise võimalused abivajajatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamisega." Võib küll välja lugeda, et bussi ostmine vallale siia alla ei kuulu (mis on siililegi selge) kuid sotsiaalminnisteerium ei taha otseselt küsimusele vastata, selle asemel hakkab ta hoopis selgitama  milleks peale toimetulekutoetuse rahade  veel kohalikele omavalitsustele raha eraldatakse (aga seda ei ole millimalli küsinud,  see ei puuduta toimetulekutoetuse kasutamist, buss osteti ju t

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus annab võimaluse küsida valitsusasutustelt selgitusi   tema poolt väljatöötatud õigusaktide   ja   asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta.   27.06.2012 edastasin eraisikuna   Sotsiaalministeeriumile selgitustaotluse.  Selgitustaotlus   ( siin downloadi   ) seoses SHS § 42 lg 4 sättega.   Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 3 kohaselt annab valitsusasutus tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lg 4 sätestab „  Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vahendite ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.“ Mida on seaduseandja selle sätte all silmas pidanud? Kas kohalik omavalitsus võib soetada   toime