11.10.12

Kas suur osa Audru Vallavalitsuse haldusakte on tühised ja maareform õigusvastaselt läbi viidud?


Mitmed järgnevad postitused seonduvad just siintoodu teemaga, seepärast  on oluline, et lugeja mõtleks kaasa.

Millal on küsimuse otsustamine ja haldusakti andmine vallavalitsuse pädevuses ja millal volikogu pädevuses ?

 Postituse lõpus veendud, et 70% Audru vallavalitsuse poolt antud  haldusaktidest on õigustühised,  vallavalitsus on teinud otsuseid  milleks tal  puudus õigus e pädevus.

Kui  keegi midagi väidab peab ta seda ka tõestama.  Hakkan pihta, teen puust ja punaseks.

Volikogu ja vallavalitsus on omavalitsusorganid kellel kummalgi on oma pädevus. Juuras on pädevusel teistsugune mõiste kui tavakeeles 

Pädevus on õigus midagi teha. Pädevusnorm on õigusakti selline norm, mis ütleb, millisel organil, või (volitatud)  isikul on õigus teha mingit toimingut (st teha mingit otsust, teostada kontrolli, anda korraldusi vms) 

Kui seaduses on sõnaselgelt öeldud, et selle küsimuse otsustab  vallavalitsus siis volikogul ei ole õigust (e pädevust)  seda küsimust ise  otsustada. Otsustab vallavalitsus ja annab sellekohase korralduse (vallavalitsus annab korraldusi volikogu võtab vastu  otsusi  -   haldusaktid)

Näiteks:
Maareformi seaduse 234  lg 4 sätestabVallavalitsus koostab vaba metsamaa erastamise taotlejate nimekirja“.

Seega on nimekirja koostamine vallavalitsuse pädevuses ja volikogul ei ole seda õigus otsustada. 

Kui seaduses on öeldud, et selle või tolle küsimuse otsustab volikogu, võib seda otsustada  ainult volikogu (mitte vallavalitsus)


Mis juhtub  aga siis kui seda pädevust ületatakse ja üks organ  otsustab teise eest (vallavalitsus volikogu eest või vastupidi).

Seda reguleerib Haldusmenetlus seadus (edaspidi HMS siin )

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt ............

Kui haldusakt  ei ole antud pädeva haldusorgani poolt (pidi otsustama volikogu aga otsustas vallavalitsus või vastupidi)  siis .............

Haldusmenetluse seadus ( HMS) § 63 lg 2 p 3  (siin )

§ 63 Tühine haldusakt
 (1) Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale.
 (2) Haldusakt on tühine, kui:
 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan;
 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;
 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

Seega on pädevust ületades antud haldusakt tühine.

Edasi läheb asi pisut keerulisemaks.

Audru kohaliku omavalitsuse jaoks päädis seaduse mittetundmine sellega , et dokumendiregister on täis õigusvastaseid (tühiseid )  haldusakte ja ka  maareform on läbi viidud õigusvastaselt.  

 Enamustes   seadustes  ja õigusaktides ei sõnastata  üheselt kes peab küsimuse otsustama ja haldusakti andma  kas volikogu või vallavalitsus vaid kasutatakse  nimetusi „ kohalik omavalitsus“, kohalik omavalitsusorgan“ "kohalik omavalitsusüksus“

Mõned näited:

1.Maareformiseadus § 7 lg 5 sätestab: 
"Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab  vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata (siin )

Kes  on kohalik omavalitsus,  kes määrab maa suuruse ja piirid -  kas vallavalitsus või volikogu? 

2.Maakatastriseadus  § 5 lg 2 (siin)  sätestab:
Kohalik omavalitsusorgan esitab katastripidajale andmed tema poolt kinnitatud katastriüksuse sihtotstarbe, üldplaneeringu, detailplaneeringu ja maakorralduskava....... 

Kes on omavalitsusorgan kes esitab andmed -  kas volikogu või vallavalitsus?

 3.Kinnisasja sundvõõrandamise seadus § 2 lg 2 sätestab;
 Kinnisasja sundvõõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus. Seaduses sätestatud juhtudel võivad sundvõõrandamise otsustada teised riigiasutused või kohalik omavalitsusüksus

Kes on omavalitsusüksus kes võib sundvõõrandamist otsustada - kas volikogu või vallavalitsus?

Seega,  kes otsustab küsimuse ja annab sellekohase haldusakti kui seaduses (enamikes seadustes) ei ole üeldud otseselt, kelle pädevuses on otsustamine vaid mainitakse kohalikku omavalitsust, kohaliku omavalitsusorganit või kohaliku omavalitsuseüksust.

Audru vallavolikogu ja valitsuse „igavesed istujad“  teadsid  täpselt „kes mida“ ja  kõik küsimused mis seadusega oli antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusorgani või kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse  otsustas  vallavalitsus oma korraldustega - volikogu vaatas nina nokitsedes, suu lahti pealt,  kui vallavalitsus tegutses. 
 
Aga mida ütleb seadus - KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS  (KOKS)

KOKS § 22 Volikogu pädevus
§ 22 lg 2 (kopeerin) 

Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (siin)

Audru vallavolikogu ei olnud delegeerinud  seadustega  kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse ega kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste lahendamist vallavalitsusele. (HMS § 63 lg 2 p3 kohaselt on pädevust ületades antud haldusakt tühine  )

Tule homme tagasi kui tahad lugeda kuidas pudru keema läks kui  millimalli selle avastusega lagedale tuli,  kuidas ja miks Simmu  nüüd  millimalli eelnõu „varastas „ millega homsel volikogul lagedale tuleb.   

järgneb
08.01.2012 postitatud

Mõned näited kuidas teised volikogud delegeerisid 
Tallinna L Volikogu delegeerib maakatastriseaduse § 18 ülesanded vallavalitsusele siin
Lihula vallavolikogu delegeerib maareformi seadusest tulenevaid ülesandeid vallavalitsusele siin
Pärsti vallavolikogu delegeerib maakorralduseseaduses kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesandeid Pärsti Vallavalitsusele siin
Tallinna Linnavolikogu delegeeris maareformi seaduse § 25 lg 3 linnavalitsusele siin
Halinga Vallavolikogu delegeerib koolipidaja korraldusi vallavalitsusele siin
Tallinna linnavolikogu on delegeerinud linnavalitsusele maakatastriseadusest tulenevad ülesanded siin
Iisaku vallavolikogu delegeerimine siin

Volikogu poolt vallavalitsusele delegeeritud ülesanna peab sisalduma ka vallavalitsuse korralduses .
Näiteks nii: Tallinna Linnavalitsus on andnud välja korralduse maaüksuse jagamise ja sihtotstarvete määramise kohta siin . Korralduse preambulas on toodud kenasti korralduse andmise õiguslik alus "Tallinna Linnavolikogu 06 oktoober 2003 määruse nr 50 maakatastriseaduse § 18 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud katastriüksuste sihtotstarvete määramise delegeerimine Tallinna Linnavalitsusele"

 Ehmatusega tõdesin, et mõni vallajuht kuulis sõna delegeerimine esimest korda.  
Kui viga näed laita siis tule ja aita.  Algas lõputu kirjavahetus, mõttetu vaidlemine.  Volikogu kelle eest vallavalitsus aastaid kõik otsused vastu võttis  ennast asjasse ei pühendanud.

Tühikargamine !
Sellega tahaksin öelda, et igal kestal olgu ikka sisu sees kasvõi mõru.
Ma ei eeldanud ju, et nad peaksid teadma miks lumehelves on just kuuekandiline, mida ei tea isegi teadlased  vaid  öökapil olev lektüür tulnuks  selle 10 aasta jooksul kasvõi korraks mõne seadusega asendada.

Esitan teabenõude  siin paludes saata dokumendid milledega on volikogu delegeerinud vallavalitsusele kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise/otsustamise ( siin  )
Vastuskirjas kopeerib vallavalitsus lõike avaliku teabe seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) ja isegi põhimäärusest väites, et sellised dokumendid on juba avalikustatud  Audru valla dokumendiregistris (kiri siin ). Ühelegi dokumendile konkreetselt aga ei viidata.  
Luban saata kõik need sajad vallavalitsuse poolt pädevust ületades antud korraldused maavanemale järelevalveks kuigi tean kui tulutu ja mõttetu  see on. Maavanem ei ole kunagi  kontrollinud kas haldusakti on välja andnud selleks pädev organ või mitte.    

Valin  mõned mitteolulised  korraldused  kus vallavalitsus on volikogu eest väljastanud parkimispileteid ilma, et volikogu oleks seda ülesannet talle delegeerinud.
(olin kuulnud, et invaliididele mõeldud parkimispileteid on  nähtud autodel kus need ei oleks tohtinud olla.)

Liiklusseadus § 167 lg 4 siin ütleb: Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus.
Seega pidanuks seda tegema volikogu.

Teen avalduse ja jään ootama millise üllatusega järelevalve teostaja (maavanem) välja tuleb  siin
 
Inimesed on ikka paganama erinevad ja imelikud. Võinuks kohe  tunnistada,  jah oli valesti, aga nüüd lähme edasi õigesti. Aga ei!

Tekitame tõkkeid ja hakkame neid ületama.
 
Maavanem algatab küll järelevalve kuid varsti teatab, et peatab selle,  sest Audru Vallavalitsus on talle teatanud, et plaanib esitada volikogule eelnõu millega delegeeritakse parkimiskaartide väljaandmine  vallavalitsusele ja siis viib vallavalitsus ise oma korraldused õigusaktidega kooskõlla (ei kujuta ette kuidas saab tagantjärele delegeerida? ) Maavanema kõrgem pilotaaz.
Peab jälle parafraseerima Ansipit : "tule taevas appi!"
 
Aga see kõik on köki- möki, võrreldes järelevalve otsustega mis nüüd lõpuks maade ärastamiste kohta tehti.  (ilma naljata -  maavalitsuse maaosakonna ulme  teadur ärastamisasjades  Klaassen peaks puhkuse välja võtma, sest tema seisund on kriitiline. Punnitas mis ta punnitas, ligi 4 aastat, aga puhitustest lahti ei saanudki.)

Audru Vallavolikogu aga üllitas   lõpuks 13.oktoober 2011 otsuse  (siin) millega delegeeriti ( ülla , ülla) ühe määrusega kõik volikogu  ülesanded vallavalitsusele.  
Kopeerin

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel ja lähtudes Audru Vallavalitsuse ettepanekust.
§ 1. Delegeerida seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste otsustamine Audru vallas Audru Vallavalitsusele, välja arvatud küsimused, mis tulenevad Audru Vallavolikogu õigusaktidest

 Volikogu võiks nüüd nagu laiali minna, kõik volikogu pädevuses olevad ülesanded delegeeriti korraga vallavalitsusele!!!
 
Selliselt delegeerida ei tohi ja sellise rumaluse peale pole tulnud ükski vald. Iga ülesanne tuleb delegeerida eraldi ja volikogu peab otsustama igal konkreetsel juhul eraldi milline ülesanne delegeerida ja milline mitte. Tõin eespool ka näiteid teistest valdadest  (siin , siin, jne)

Jälle meeletud vaidlused ja kirjavahetus. Ei midagi. Volikogu vaikis kui kala, suur osa vallavalitsuse ametnikest sai aru, et jälle pandi mööda ainult Suursild ajas joru ja püüdis  ebaõnnestunult kahtlase väärtusega juristi abiga millimallit lolliks teha.

Maavanem seisukohta ei võtnud vaid andis mõista, et kui ei meeldi eks siis kaeba õiguskantslerile.

järgneb

 



 

10.10.12

10.10.2012 on täiendatud postitust "Sotsiaalministeerium tegi vale kande ja ei saa enam bilanssi kokku" siin

11.09.12

............aga vallavanem on meil inteligentne mees!!!!!

Oma pika elu jooksu ei ole ma näinud niipalju valetamist, vassimist, võltsimist ja lollust kui nende paari aasta jooksu Audru vallavolikogu liikmena. See oli ehtne sita sisse astumine. 
Võim muudab tõesti inimesed valelikeks, ahneteks, silmakirjalikeks, paneb teesklema, et nad on keegi kes nad tegelikult ei ole. 
Ükski seadus kohaliku omavalitsuse tasandil ei toimi, neid pole vaja täita, sest puudub igasugune järelevalve.  Seadused on selleks, et vaeseid ja rumalaid nendega hirmutada. Nutikamad teavad, et täita tuleb ainult liiklusseadust sest selle rikkumine võib kaasa tuua sanktsioonid. 
Meie korrupeerunud vald ja kogu vabariik on teinud kõik selleks, et iga siga ja põrsas saaks rahulikult plädistada oma loigus.
Maalitud klantspildid viisakast, inteligentsest vallavanemast, Siim Suursillast,  on ammu  kokku varisenud kui kaardimajake. 
Kui vallavanem muudab  omavoliliselt, salaja   (võltsib) , volikogu teadmata ja selleks volitusi omamata varem  sõlmitud  notariaalset  hoonestusõiguse   seadmise lepingut,  siis see on kriminaalkuritegu ja nii tulebki seda nimetada (sellest plaanis ka edaspidi  postitus).
Tänane jutuajamine  sellel teemal,  vallavanem Suursilla  kabinetis  päädis sellega, et mees avas oma solgitoru. 
Vallandus kogu see ilu ja inteligentsus mis moodustus sõnadest " ära mölise"  käi perse" jne.
Halloo valimisliit Audru ......... teie poolt pukki pandud  vallavanem on tõesti  äärmiselt inteligentne inimene  
(kõnelus on ka vallavanema enda poolt salvestatud seega .........)
Aga olgem siis uhked, et meil on inteligentne vallavanem,  mitte mölisev mölakas nagu millimalli. 

04.09.12

Sotsiaalministeerium tegi vale kande ja ei saa enam bilanssi kokku

Ei saanud sotsiaalministeeriumilt konkreetset ja selget vastust küsimusele: "Kas kohalik omavalitsus võib soetada toimetulekutoetuseks eraldatud vahendite ülejäägi arvelt omale põhivara, näiteks bussi, millega muuhulgas osutatakse ka sotsiaalteenuseid abivajajatele".

Kirjast leian ainult ühe lause mis puututab toimetulekutoetuse raha kasutamist.
"Selgitame seetõttu veelkord, et SHS § 42 lõike 4 kohaselt piirduvad toimetulekutoetuse vahendite jäägi kasutamise võimalused abivajajatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamisega."

Võib küll välja lugeda, et bussi ostmine vallale siia alla ei kuulu (mis on siililegi selge) kuid sotsiaalminnisteerium ei taha otseselt küsimusele vastata, selle asemel hakkab ta hoopis selgitama  milleks peale toimetulekutoetuse rahade  veel kohalikele omavalitsustele raha eraldatakse (aga seda ei ole millimalli küsinud,  see ei puuduta toimetulekutoetuse kasutamist, buss osteti ju toimetulekutoetuseks ettenähtud rahade eest, mitte sotsiaalteenuste arendamiseks ja korraldamiseks eraldatud rahadega).

"Täiendavalt märgime veelkord, et kohalikele omavalitsustele eraldatakse vahendeid ka sotsiaalteenuste arendamiseks ning sotsiaalteenuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks. Sotsiaaltoetuste ning - teenuste ostmise vahendeid võib kasutada muuhulgas sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ning kontoritehnika soetamiseks. Oleme seisukohal, et sotsiaaltöötajale vajalike töövahendite hulka võib kuuluda ka trantsportvahend, mida sotsiaaltöötaja oma töös kasutab.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad naeravad ja paluvad küsida kas sotsiaalministeerium ei tee vahet toimetulekutoetusel ja sotsiaaltoetuse arendamiseks ja korraldamiseks ettenähtud rahadel ja kas  trantsportvahendi soetamise all sotsiaaltöötajale mõtles sotsiaalministeerium jalgratast.

Tähelepanuväärne võime riigiasutustel ennast kompromiteerida, mitte anda adekvaatset infot ja mitte hinnata sellise olukorra ohtlikkust.
Sotsiaalministeeriumi kiri siin
.
Mitu selgitustaotlust tuleb veel esitada, et saada selge, konkreetne, ühene vastus oma küsimusel?

Tore kui kohalikud omavalitsused hakkavad nüüd kõik soetama omale põhivara sots rahadest, viidates Pärnu maavanema teadlikult antud valele signaalile ja sotsiaalministeeriumi vassivale seisukohale. 

Raamatupidajana ütleksin: sotsiaalministeerium tegi vale kande ja nüüd ei saa enam bilanssi kokku.

Suheldes sotsiaalministeeriumiga ei või iial arvata kuhu kõikjale sinu kirjavahetus võib kulgeda. Selles ministeeriumis on nn praktika (mitte seadusest tulenev) , et kirjad saadetakse edasi "teisele", "kolmandale" ja jumal teab veel mitmendale "osapoolele". Kes "osapooleks" osutub selle mõtleb sotsiaalministeerium ise välja. Kindlasti on üheks "osapooleks" aga kirjasaatja elukohajärgne kohalik omavalitsus, kes on pälvinud võimaluse olla kursis oma territooriumil elavate eraisikute kirjavahetusega. Jälitustegevus - ütleks mina!!!!  Sotsiaalministeerium oma dokumendiregistris eraisikute kirju ei avalikusta (nii on ta kodulehel kirjas)  kuid saadab eraisikute kirjavahetuse avalikustamiseks teistele asutustele.

Sotsiaalministeeriumil oleks kohane  emantsipeeruda, omada pisutki otsustusvõimet  ja anda aus ministeeriumile kohane vastus- aga ei saa unustada kus riigis me elame.


Postitust jätkatud siit 10.10.2012

 Sotsiaalministeerium ei ole siiani julgenud avaldada oma selget seisukohta - kas riigi poolt kohalikule omavalitsusele eraldatud toimetulekutoetuse ülejäägist on õigus soetada vallale buss või ei ole. Kirjavahetus on kestnud juba mitu kuud ja lõppu ei paista tulevat.  

Raske juhus! Seadus ütleb üheselt " ei või" sotsiaalministeerium püüab  aga Pärnu maavanema naeruväärset  järelevalvet "võib küll " kuidagi kaitsta. Hoolimata seadusest ja enese kehtestatud mängureeglitest toimitakse neile vastupidiselt .

Kas sotsiaalministeerium kiidab seaduserikkumised heaks, pigistab silma kinni, mis olnud see olnud .....  aga kui  teised omavalitsused tahavad  ka !! See teeb sotsiaalministeeriumi oma kirjades ettevaatlikuks ja  sellest  tingitud ka see vassimine.

Kopeerin lõigud järgnevast kirjavahetusest (edaspidi panen ka lingid kirjadele)

Minu 23 august 2012 kiri  Sotsiaalministeeriumile

„Väidate, et küsimusele vastamist ei väldita, ometigi pean esitama sama küsimuse juba kolmandat korda ja tundub, et see ei ole viimane. Palutud oli vastata konkreetsele küsimusele ja konkreetselt, kas jaatavalt või eitavalt- seda ei tehtud? Miks?
Sotsiaalministeerium kirjutas: ... SHS § 42 lõike 4 kohaselt piirduvad toimetulekutoetuse vahendite jäägi kasutamise võimalused abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamisega.
Kahjuks ei leia ma selles lauses vastust oma küsimusele ! Asute järjekordselt hoopis selgitama milliseks otstarbeks KOV-idele veel vahendeid eraldatakse ja kuidas neid eraldisi võib kasutada.

Kuid käesoleval juhul olen esitanud küsimuse hoopis toimetulekutoetuseks eraldatud vahendite ülejäägist trantspordivahendi (bussi) ostmise õiguspärasuse kohta. Sellele ei taha te vastata. Kas on mingi põhjus miks küsimusele vastamist väldite?

Ei maksa arvata, et küsija ei tee vahet mis on toimetulekutoetus, mis sotsiaalteenuste arendamine, korraldamine ja milleks mingit eraldist kasutada tohib.

Kas kohalikud omavalitsused võivad soetada toimetulekutoetusteks eraldatud vahendite ülejäägi arvelt omale põhivara, näiteks väikebussi millega muuhulgas osutatakse ka sotsiaalteenuseid abivajajatele (SHS §42 lg 4)?

Palun vastata küsimusele konkreetselt, kas jaatava või eitava lausega nagu olin palunud ka eelmises kirjas.

Sotsiaalministeeriumi vastus 24 septeember 2012
(Vaata kui kenasti sotsiaalministeerium keerutab ja tahab jätta otsad  lahti.)

„Sotsiaalministeerium on jätkuvalt seisukohal, et toimetulekutoetuse vahendite jäägi kasutamise võimalused piirduvad abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamisega. See tähendab, et nimetatud vahendeid võib kasutada üksnes abivajavatele isikutele sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste osutamiseks. Seega ei saa lugeda seadusega kooskõlas olevaks seda, kui toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi arvelt soetab kohalik omavalitsus endale väikebussi, mida kasutab sellistel eesmärkidel, mis ei ole seotud abivajavatele isikutele sotsiaalteenuste osutamisega“

Minu kiri sotsiaalministeeriumile  25.09.2012  (vastus pole veel saabunud )  

Olete, väljendanud oma seisukohta, et toimetulekutoetuse vahendeid võib kasutada üksnes abivajajatele isikutele sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste ostmiseks. Niisugune seisukoht on ka minu meelest õiguspärane ja tugineb seadusele. Aga sama lõigu, viimase lause lõppu, kirjutate mingil põhjusel sisse vastuolu, nagu oleks selline seisukoht tingimuslik. (kopeerin teie kirjast).

„ Seega ei saa lugeda seadusega kooskõlaks olevaks seda, kui toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi arvelt soetab kohalik omavalitsus endale väikebussi, mida kasutab sellistel eesmärkidel, mis ei ole seotud abivajajatele isikutele sotsiaalteenuste osutamisega.

Kirjutatust jääb mulje nagu ei tohiks omavalitsus toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi arvelt soetada väikebussi ainult juhul kui ta otsustab seda väikebussi kasutada ka muul otstarbel kui abivajajatele isikutele sótsiaalteenuste osutamiseks (mis põhjusel sotsiaalministeerium sellise vastuolu lausesse kirjutas, mida sellega lootis tõestada?)
1.Milline seadusesäte lubab kohalikul omavalitsusel soetada väikebussi, toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi arvelt, kui ta kasutab soetatud bussi kasvõi 100% ainult abivajajatele isikutele sotsiaalteenuste osutamiseks?

2.Kas sotsiaalministeerium on seisukohal, et kui kohalik omavalitsus soetab toimetulekutoetuse ülejäägi arvelt väikebussi ja kasutab seda ainult abivajajatele isikutele sotsiaalteenuste osutamiseks, on bussi soetamine toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi arvelt õiguspärane?

Palun vastata konkreetsetele küsimustele konkreetselt, sisuliselt.

 

Milline tuleb vastus?


30.07.12

Sotsiaalministeerium küsimusele ei vastanud.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus annab võimaluse küsida valitsusasutustelt selgitusi  tema poolt väljatöötatud õigusaktide  ja  asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta. 
27.06.2012 edastasin eraisikuna  Sotsiaalministeeriumile selgitustaotluse. 
Selgitustaotlus  (siin downloadi  )
seoses SHS § 42 lg 4 sättega. 
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 3 kohaselt annab valitsusasutus tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lg 4 sätestab „ Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vahendite ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.“
Mida on seaduseandja selle sätte all silmas pidanud? Kas kohalik omavalitsus võib soetada  toimetulekutoetusteks eraldatud vahendite ülejäägi arvelt omale põhivara, näiteks väikebussi millega muuhulgas osutatakse ka sotsuiaalteenuseid abivajajatele? 
Sotsiaalministeeriumi vastuskirja leiab   siit  -  Audru valla kodulehelt !!!!
(Ülla, ülla.....  eraisikuna saadetud selgitustaotluse vastuskirja saadab sotsiaalministeerium tutvumiseks Audru vallavalitsusele kes nagu selgub, kontrollib eraisikute kirjavahetust!?)
  
Kirjas selgitatakse, et  toimetulekutoetuse vahendite  ülejäävast osast võib maksta  abivajavatele isikutele  toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid   kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras.
Jagatakse täielikult  minu  seisukohta.
Veel selgitatakse, et  toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi  korral on võimalus paindlikumalt reageerida toimetulekuraskustes olevate isikute vajadustele;   pere konkreetsete probleemide lahendamisele, näiteks võib omavalitsus katta täiendavalt suurperede laste suve- ja spordilaagrite, pikapäevarühma, transpordi või muud kulud, osutada abivajavatele isikutele sotsiaalnõustamist või maksta sotsiaaltoetusi majanduslikult kehval järjel olevatele peredele.

Nagu selgub  on kohalikele omavalitsustele erinevatel aastatel eraldatud vahendeid ka sotsiaalteenuste arendamiseks ning sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (viimased on sisuliselt administreerimise kulud). 
Selgitatakse mida mõista nende sotsiaalteenuste arendamise kulutuste all.  Need on näiteks  puudega inimeste elukoha kohandamine ja neile abivahendite soetamise toetamine, paljulapseliste peredele õppevahendite kindlustamine  juhul kui nimetatud meetmed täidavad eelpool nimetatud eesmärki. Sotsiaaltoetuste või –teenuste osutamise kulud on sisuliselt administreerimiskulutused, mis kaasnevad toimetulekutoetusega seotud sotsiaaltoetuste või –teenuste osutamisega. 
Kenasti pikalt ja laialt selgitatud  kuid  vastamata jäetud selgitustaotluses esitatud küsimusele. 
"Kas kohalik omavalitsus võib soetada  toimetulekutoetusteks eraldatud vahendite ülejäägi arvelt omale põhivara, näiteks väikebussi millega muuhulgas osutatakse ka sotsuiaalteenuseid abivajajatele" 
Loen seadusest ja sotsiaalministeeriumi kirjast välja „ ei või“. Aga praktikas nagu mõni vald võib. 
Miks sotsiaalministeerium  jättis esitatud  küsimusele vastamata? Kas ta on oma seisukoha andmisel sõltuv järelevalve otsusest  mille Pärnu maavalitsuse spetsialistid   üllitasid?

Küsin teiste kohalike omavalitsuste arvamust. Ollakse imestunud, et  selline küsimus võib  üldse päevakorda kerkida - toimetulekutoetuse ülejäägist vallale buss! - ja soovitatakse teha maavanemale ettepanek järelevalve algatamiseks.
Jätan ütlemata, et tegelikult on maavanem juba järelevalvet teostanud. 

Aga miks sotsiaalministeerium küsimusele ikkagi vastust ei andnud. 
Lähen uuele ringile.

19.07.2012 esitan sotsiaalministeeriumile täiendav selgitustaotluse saamaks oma küsimusele konkreetse vastuse. Palun viidata ka seadusesättele  millest sotsiaalministeerium lähtus kui saatis  minule suunatud kirja  Audru vallavalitsusele tutvumiseks.  Mis on Audru Vallavalitsusel pistmist  sotsiaalministeeriumi ja eraisiku vahelise kirjavahetusega?  Kas sotsiaalministeerium saadab kõigi  kodanike kirjavahetuse tutvumiseks kodaniku  elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
Viitan, põhiseaduses toodud  perekonna- ja eraelu  puutumatusele  ning õigusele posti (sh e- posti) või muul üldkasutataval  teel edastatavate sõnumite saladusele.

Kas vastus tuleb selge ja konkreetne või hakatakse vassima, selgub augustis.  
Maavanema, kui järelevalve teostaja sõnal puudub usaldusväärsus.
Sotsiaalministeeriumi  „tõehetk". Laskem  sellel  paista,   kogu selle EV sotsiaalvaldkonna häda ja viletsuse valguses.