14.12.11

Matusetoetusest

Suremine  on osa elust, ehki see kõige viimane osa. Surm on üks elu tähtsamaid sündmusi, kui mitte kõige tähtsam.
Võib-olla oli Platonil õigus, kui ta ütles, et filosoofia pole muud kui ettevalmistus surmaks.

Me ei kuulu mitte ainult ajale vaid igavikule see tekitab õudu ja kurbust.
Seal, kus oleme meie, pole surma, seal kus on surm pole jälle meid!

Mis on elu mõte? Ei tea?
Iga indiviid otsib seda omal tasandil- iseasi, kes leiab. Järglastele me OMA elu mõtte leidmise ülesannet paraku jätta ei saa.

Surma mõte on aga elust vabaneda.
Surm kui MINA olematus võrdsustab kõik -  hea ja kurja, õige ja väära, ilusa ja koleda, rikkuse ja vaesuse. Kui  surm ei tuleks paratamatult ja igavene elu oleks reaalsus - siis ei oleks vahet, mida teed? Sa ju ei suregi ja igaviku ees pole ühelgi su tänasel teol tähendust ega lõplikku väärtust?

Matuste korraldamine võib olla probleem paljudele - see on kurb tõsiasi.
Lein on suur ja sa tead, et aeg pressib peale ja suured rahad peavad kohe võtta olema. Kõik tuleb ju nii ootamatult ja koos suure kurbusega.

Keegi ei tea millal see meiega juhtub ja mis olukorras on siis meie omaksed. Tuleb minna müts käes vallast sotsiaalabi paluma ja hakata tõestama, et sa ikka tõesti ei ole võimeline toetuseta matuseid korraldama. Inimesele, kes pole kunagi laenanud ega abi palunud, on see väga raske, alandav - ja see võimendub kogu selle valuga.

Matusetoetus, mida antakse paljudes valdades sissetulekust mittesõltuva toetusena, oleks ka meie vallas hädavajalik. Ei vajata ju seda igal aastal,vaid üks kord elus. Ja inimene kes abi ei vaja, saab alati loobuda

Audru Vallavolikogu töökord  § 15.  lg 1 p 1 kohaselt (siin )  on volikogu liikmel õigus algatada volikogu õigusaktide eelnõusid.


Oma õigust kasutades koostasin eelnõu "Matusetoetuse maksmine Audru vallas", tegin juurde arvestused ja saatsin eelnõu 01.12.2011 vallavalitsusele tutvumiseks ja volikogule 15.12.2011 istungi päevakorda võtmiseks. Eelnõu siin

Audru valla töökorra § 4 lg 3 kohaselt tuleb ettepanek otsuse eelnõu algatamiseks esitada  14 päeva ennem istungi algust (see nõue  sai täidetud).

Volikogu töökorra § 3 lg 7 ütleb  "Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega"

Eelnõud ei tagastatud, seega puudusi ei avastatud.


Töökorra § 4 lg 2 kohaselt kantakse volikogu päevakorra projekti kõik nõutavas korras ettevalmistatud ja esitatud õigusakti eelnõud ning päevakorrapunktid.
15.12.2011 istungi päevakorra projektis minu poolt esitatud eelnõu ei ole, seda ei ole komisjonides tutvustatud ja keegi ei tea kuhu ja miks eelnõu kadus.
(15.12.2011 istungi päevakorda näed siit )

Kus siis on minu eelnõu?
Kas vastab tõele, et valimisliit on nõus matusetoetust arutama ainult siis kui saab ennast näidata eelnõu esitajana.
Miks üle 10 aasta võimul olnud valimisliit seda siis  varem teinud ei ole  -  see on südametunnistuse küsimus.
Volikogu esimees rikkus järjekordselt töökorda jättes matusetoetuse eelnõu päevakorda võtmata.
Vaatame mis saab edasi!
Häda on vast selles, et  ettepanek on rahva huvides kui see olnuks valimisliidu huvides, olnuks see ka juba päevakorras.
Üleolevatele ilkujatele tuletan meelde, et ka nemad on surelikud.
Jumal ei ole valimisliidust "Audru".

Matusetoetus, kui sissetulekutest sõltumatu toetus, oleks ka ilus vallapoolne viimane austuseavaldus valla kodanikule.

13.12.11

Ei ole riigihange, on riigihange

Täna ma piilusin teiste valdade kodulehtedele ja seda päris pikalt. Käib eelarvete arutamine. See, kuidas volikogud  tööd teevad, kuidas kõik läbi arutatakse, millised vaidlused käivad, kuidas protokollitakse,  paneb imestama.
Meil tuleb iga rea lahtiselgitamise eest võidelda, saata hunnikutes arupärimisi.Volikogus istungil asju arutades on kõigil kiire -  lähme edasi, lähme edasi.

Eelarve ja arengukavaga seotut kajastan pikemalt uuel aastal, siis on plaanis võtta ka suuremad lood käsile  -  maavanema  regivärsid kus eeslaulja on vallavalitsus ja kus  mõnd järelevalvet treitakse juba kolmandat aastat. Ausus, objektiivsus, kompententsus on seal väga amorfsed mõisted.


Kui vallavalitsus plaanib võttab kohustusi pikema aja peale kui jooksev eelarveaasta, peab ta luba küsima volikogult.

Igati vajalik nõue, sest eelarve kinnitab volikogu, kes ei pruugi järgmise aasta seda kinnitada sellisena nagu vallavalitsus plaaninud, siis võib juhtuda, et kohustustel ei ole rahalist katet.

Nii on kirjas ka Audru valla õigusaktides.
Toon  õiguslikud argumendid siinkohal kohe ära, siis ei hakka keegi jalgu trampima, et millimalli valetab ja ei saa asjadest õigesti aru.


Audru Vallavolikogu 13. mai 2010 määrus nr 20 "Vallavara valitsemise korra kehtestamine" siin  kus § 11 lg 2 sätestab, et muude varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu kui varalisi kohustusi võetakse üle 100 000 krooni või kui võetakse varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes.

Seega tingimusi millal tuleb volikogult kohustuste võtmiseks luba küsida on 2
1. kui summa ületab 100 000 kr
2. kui võetakse kohustus pikema aja peale kui jooksev eelarveaasta.

Audru Vallavalitsus ja volikogu ei tea mis on "kohustus", seondades seda vaid laenu või riigihankega.

Üks näide paljudest

Audru vallavalitsus on sõlminud AS ga Mulgi Reisid lepingu ja võtnud omale kohustused 2011/2012 aastaks. Vallavalitsus ei ole kohustuste võtmiseks (üle ühe eelarveaasta) küsinud luba volikogult nagu seda kohustab tegema "Audru vallavara valutsemise kord " § 11 lg 2 p 1. (vt eespool)

Esitan sellekohase arupärimise (siin )
(kopeerin tekst)
Audru vallavalitsus on sõlminud AS ga Mulgi Reisid lepingu ja võtnud omale kohustused 2011/2012 aastaks. Vallavalitsus ei ole kohustuste võtmiseks (üle ühe eelarveaasta)  küsinud luba volikogult nagu seda kohustab tegema Audru valla  põhimääruse   § 11 lg 2 p 1.
Palun selgitage ja põhjendage rikkumist.
 (arupärimises olen ekslikult kirjutanud "põhimääruse" § 11 lg 2 p 1, õige on "Audru vallavara valitsemise kord " § 11 lg 2 p 1)
Tuleb
vastus (kopeerin)
Vastuseks Teie arupärimistele teatame, et Audru Vallavalitsus ei ole nõus Teie väitega.
AS Mulgi Reisidega sõlmitud lepingu aluseks on hange, mis lähtub Audru Vallavolikogu määrusest nr.20,   13 mai 2010     §10 lg2. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et tegemist ei ole Riigihankega.

Ah, et tegemist ei ole  riigihankega!!! (aga kes peale vallavalitsuse muud väitnud on)
Vaatame mis ütleb see volikogu määrus nr 20 (13 mai 2010) § 10 lg 2 millele  vallavalitsus viitas ja millest olevat lepingu sõlmimisel lähtutud siin

(kopeerin)
§10 lg 2  "Riigihanke algatamiseks, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, annab loa volikogu.“

Uskumatu!!!Viidatakse õigusakti sättele, (§ 10 lg 2)  mida kohaldatakse juhul kui tegu on riigihankega ning loa lepingu sõlmimiseks peab andma volikogu aga järgmise lausega juba teatatakse (üllatus üllatus), et tegu polnud riigihankega.

Ma ei ole jurist ja enamus inimesi ei ole juristid aga see jutt on terve mõistuse vastane! 
Ja hakkab pihta, millimalli palub uuesti selgitada. 

07.12.11

Näiline avalik menetlus - nimepanek

Kohanimeseaduse ( siin ) kohaselt määratakse  teele (ka  erateele)  nime.

Nime määramise eelnõu tuleb  avalikustada valla kodulehel  15 päeva enne selle kinnitamist,  et vallarahvas saaks teha oma ettepanekuid  ja esitada  vastuväiteid - kui neid peaks olema.

Kas seda õigust kasutatakse või ei,  pole oluline,  võimalus peab olema antud,  nii on paika pandud Kohanimeseaduse §  6 lg 8 ja Audru valla  08. aprill 2010 määruses  nr 18 “Kohanime määramise korra kehtestamine “ § 4
Eelnevatel aastatel Audru vallas avalikustamise nõudest kinni ei peetud. Vallavalitsus määras teedele, tänavatele, bussijaamadele nimed nii, et vallarahvas ei kuulnud sellest midagi, kaasarääkimise võimaluse andmisest rääkimata.

Aastatagusel volikogu istungil,  kui millimalli  ühele  teele nimepaneku vastu hääletas, kuna  avalikku menetlust ei olnud korraldatud,   tõstis  valimisliit kisa ja praegune volikogu esimees  pritsis sappi , et millimalli olevat isegi teele nime andmise vastu.  
Miks vastu,  sellest valimisliidu käetõstjad ei olnud võimelised aru saama. 
Kas volikogu liige ei peagi tegema tööd, milleks ta valitud  -  kaitsma oma valijate õigusi?
Kui  seadusega  ikka ja jälle lajatada siis avalikustamise hirmus hakkab mõnel ka midagi koitma ja asjad liikuma.
Aga kuidas ja kuhu asjad liiguvad?

Audru Valla kodulehel on avalikustatud vallavalitsuse määruse eelnõu „Liikluspinnale nime määramine“ siin  mis nagu näha, võetakse vastu detsembris. Määruse  § 2 kirjas
"Määrata Audru vallas Aruvälja külas asuva tee nimeks TEETALU tee"


Kodulehel antakse ka teada, et  ettepanekute ja vastuväidete esitamise aeg on kuni  14. detsember  2011.

Kas tõesti ?!   Päris demokraatia moodi kohe.

Tegelikult tehti vallakodanikule jälle tünga.
 Sellele teele on nime „ TEETALU“ ammu pandud ja novembrikuu volikogu istungil kandsime  „Teetalu " nimelise tee  ka kenasti juba valla kohalikku teeregistrisse.
Vaata Audru Vallavolikogu 10. november 2011 otsust nr 67 "Teede kandmine kohalikku teeregistrisse" siin  
punkt 1.8 kohaselt kantakse Audru Valla kohalikku teeregistrisse Aruvälja küla Teetalu tee pikkusega 200 m, registrinumber 1590164 (lisa 8)
Kuidas sai Audru Vallavolikogu kanda juba novembris kohalikku teeregistrisse"Teetalu" tee kui avalik nimepaneku menetlus alles käib.

Näitemäng,"Tagurpidi Teetalu" näitab järjekordselt suhtumist vallarahvasse. Näiline nimepanek, näiline demokraatia.
Tegelikult peaks nii totrat situatsiooni huumoriga võtma - demokraatia võttis
lihtsalt natuke imeliku kuju. 
Ei saa aru, kuhu poole valimisliidu agronoomid liiguvad, kas korra või kaose poole.
 

05.12.11

Audru valda juhitakse töövõtulepingu alusel II

21.11.2011 esitasin vallavanemale arupärimise seoses tema poolt 14.11.2011 sõlmitud töövõtulepinguga millega vallavanem delegeeris eraisikule (hr V. Kobilt) kohaliku omavalitsuse pädevuses olevate ülesannete korraldamise ja nendega seotud küsimuste lahendamise.

Lepingu kohaselt pidi hr Kobolt
Korraldama valla teedega, haljastusega, tänavavalgustusega ja koerte ning kasside seotud küsimusi.


Lühidalt, väitsin argumenteeritult , et töövõtulepingu alusel töötaval töövõtjal ei ole seaduslikku õigust, hakata korraldama KOHALIKU OMAVALITSUSE pädevuses olevaid küsimusi, nende ülesannetega tegelemiseks nähakse vastav ametikoht ette struktuuris.

Vastuskiri siin saabus 05.12.2011 ja seda tahaksin siin nüüd lahata.

Vaatame kuidas Simmu (rasket raha saava „juristi“ käe läbi ) puterdab. Ei saa aru, kas tal nagu Gribojedovil "häda mõistuse pärast" või loodab, et millimalli endale asju piisavalt selgeks ei tee.

Kopeerin vallavanema kirjast
Avaliku teenistuse seaduse § 8 kohaselt võib koosseisuvälise teenistujana määratud ajaks töölepingu alusel teenistusse võtta ametniku niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu  

Ah et siis valla teede, haljastuse, tänavavalgustuse ja koerte ning kassidega seotud küsimused ei olegi alatise iseloomuga. 

Käivad korra üle nagu nohu või rasedus ja läinud nad ongi.

Tuleb mees kui ennemuiste (hr Kobolt) ja lahendab vähem kui kuuga, alatiseks kõik probleemid nii teede, valgustuse, haljastuse kui ka isegi koerte ja kassidega. 

Uskumatu, milliseid etteasteid vallavanem võib teha. (Soovitus Buratinole! Hoia see "jurist" endast ohutus kauguses.)

Veel vallavanema kirjast
„Möönan, et Vahur Kobolt`iga sõlmitud leping on ebaõigesti nimetatud töövõtulepinguks, kuivõrd sisult on tegemist määratud tähtajaks sõlmitud töölepinguga. Võlaõigusseaduse § 29 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel selle tegelikust sisust ning poolte tahtest, mitte aga lepingule ekslikult antud tähistusest“ 

Lepingu oleks võinud nimetada kasvõi „ Püha Sakrament“ aga lähtudes lepingu sisust ei olnud vallavanemal volitusi kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid üldse lepinguga delegeerida.

Vallavanem ületas oma volituse piire, mis on karistatav.


23.11.11

Audru valda juhitakse töövõtulepingu alusel

2011 oktoober astub vallavanem Margus Joonas tagasi ja vallavanemaks valitakse
Siim Suursild ( hr Kokkuhoid)
Vahur Kobolt ja Eino Ojandu uude valitsusse ei pääsenud.  Kas Suursild tegi  lubatud kokkuhoidu ja jättis oma valimisliidu võitluskaaslased tühjade kätega ?
Suursild on mees kes seadust ei tea ega pea ja oskab ikka jälle üllatada.

14.11.2011 sõlmib vallavanem, Siim Suursild, maailma "vaimukama"  töövõtulepingu endise vallavalitsuse liikme,  Vahur Koboltiga (siin)
(tuletaks meelde mis on  töövõtulepingul)
Töövõtuleping - Tellija ja Töövõtja (võlaõiguslik mõiste)  -  Tellija ja töövõtja lepivad kokku mingi kindla töö osas mis töövõtja kokkulepitud tähtajaks ära teeb.Töövõtja korraldab oma tegevust ise. Valib, kus ja kuidas ta tellimuse täidab. Tellijat huvitab vaid tähtajaks tehtud töö tulemus, mitte see kuidas see saavutatakse. Töövõtja ei pea tööd tegema isiklikult ta võib kasutada kolmanda isiku abi. Raha saab kui töö tehtud ja üle antud. Lepingus tuleb tuua teostatavate tööde kirjeldus.Seega töövõtja kohustub tegema mingi kindla töö ära.(reguleerib võlaõigusseadus)

Lepingu punktis üks seisab:
1. Tellija tellib ja Töövõtja kohustub lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras
tegema alljärgnevad tööd:
Korraldama valla teedega, haljastusega, tänavavalgustusega ja koerte ning kasside seotud küsimusi.


Tule taevas appi. Kus siin on töö, mis tuleb ära teha. Kas korraldamine...........? Korraldamine ja küsimuste lahendamine käib ikka juhtimise alla !! (Vallavanem annab töövõtulepinguga osa valla juhtimisest üle eraisikule?

Töövõtulepingu  alusel ei saa ega tohi  delegeerida eraisikule kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete, küsimuste lahendamist ja korraldamist. 

Kui härra Kobolt oleks töövõtulepingu alusel pidanud näiteks: niitma muru, puhastama teed, püüdma hulkuvaid koeri, kasse, hiiri , mida eales - olnuks kõik OK.
Aga korraldama vallavalitsuse pädevuses olevaid  küsimusi, töövõtulepinguga ............?
Halloooo......!! 

Tulenevalt Põhiseaduse § 3 seaduslikkuse nõudest saab avalik- õiguslike ülesannete delegeerimine toimuda üksnes seaduses sisalduva volitusnormi alusel

Eelmise valitsuse ajal oli vallavalitsuse liikmete tegevusvaldkonnas ka valla teedega, haljastusega ja tänavavalgustusega seotud küsimuste korraldamine (siin), siis nüüd jäeti need valdkonnad ettenägelikult välja (siin), et  valimisliidu varupingil istujatel ka midagi korraldada jääks, kasvõi ebaseaduslikult.

Lepingus punkt 4
 Tellija kohustub Töövõtjale tasuma teostatud tööde eest pärast tööde vastuvõtmist
brutona 811,87 (kaheksasada üksteist eurot ja 87 senti) kuus.

Ka varem, vallavalitsusse kuulumise ajal oli   Vahur Kobolti hüvitise suuruseks 12703 krooni ehk 811,87 eurot  (siin ja täiendav hüvitis  siin Ametlik tööaeg oli meestel mõni tund päevas, sellepärast ka nirum palk.

Hr Kobolt osaleb oma töövõtulepinguga isegi vallavalitsuse istungitel (siin )
Audru valda juhitakse töövõtulepinguga !!
Ega millimallil hr Kobolti vastu küll midagi pole, aga vallavanem Siim ajagu asju seaduslikult.
Soovitus vallavanemale.
Kui keegi pärima hakkab, ütle:  EI  KOMMENTAARI"  

 

18.11.11

Vallarahva tungival palvel lühendati vallamaja lahtioleku aegu.

Annab jumal ameti annab ka mõistuse, ütleb vene vanasõna,
Üllatus, üllatus!!! .
Et nüüd  siis vallaametnikud poole viieni, reede ainult kella kolmeni tööl ja seda kõike vallakodaniku tungival palvel. Missugune vastutulek vallarahvale!!! Millimalli muidugi nii lihtsa asja peale ei tule.

Vallamaja uued lahtioleku ajad
(Kopeeritud valla kodulehelt)

"Et muuta vallamaja ka neile kättesaadavamaks ning võttes eeskuju teistes Pärnut ümbritsevatest omavalitsustest on alates 02. jaanuarist 2012.a. Audru vallamaja avatud järgmistel lahtiolekuaegadel:

E-K 8.00-12.00 ja 12.30-16.30
N 8.00-12.00 ja 12.30-18.00
R 8.00- 12.00 ja12.30-15.00

Huvitav, miks see mind ei üllata!!! Lõuna (ametlikult) natuke lühemaks ja varem koju. Vallakodanik on muidugui väga tänulik ja lausa sillas. Millistest ümbritsevatest omavalitsustest Buratino eeskuju võttis?

Valel on lühikesed jalad.
Tõstamaa vald
Vallamaja avatud tööpäeviti kell 8.00 -17.00, lõuna 13.00-14.00

Tahkuranna vald
Vallavalitsuse lahtiolekuajad:
E, K, N 8.30-17.00
T 8.30-18.00
R 8.30-16.00

Pärnu linn
Infotelefon 15505
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00
Töövälisel ajal automaatvastaja
e-post: 15505[at]lv.parnu.ee

Oi, oi, oi .....  Buratino hakkab maski eest võtma.
Vallarahva tungival soovil võinuks vallavanema kabineti uks peale Joonast üldse kinni jääda.  Räägime rahva heaolust,  omakasu silmas pidades?  Miks ka mitte!
Räägib üht, mõtleb teist ja teeb kolmandat. Selle mehega on lood hullemad, kui oleks kunagi arvanud.
Varsti on Audru vallal ohvriabi vaja.

Buratino pani kirbu lauale ja ütles– kirp hüppa! Kirp hüppas. Buratino ütles – kirp – hüppa, hüppa! Kirp hüppas kaks korda. Siis tõmbas Buratino kirbul tagumised jalad alt ära, pani lauale ja ütles, kirp-hüppa! Kirp ei hüpanud. Kirp hüppa-hüppa! Kirp ikka ei hüpanud. Nüüd tegi Buratino järelduse – kui kirbul tagumised jalad alt ära tõmmata, siis ta ei kuule enam!









17.11.11

Suurim langeja

Audru vallavanema ülesandeks jäi siis nüüd ainult töö korraldamine.  Korraldab kohe nii, et pihta talle enam ei saa. Ega selle häbiväärse  29 000  krooni eest rohkem ei tohigi nõuda. Peale korraldamise on tal vaja ju veel esindada.

Vallavalitsuse elukorraldus olevat nii segi, et keegi ei saavat  enam aru,  kes ta on ja miks ta seal on.

Hr Kobolti nime ei figureeeri  Audru valla kodulehel enam üldse, ometi ajab mees  hommikuti vallamajas mingeid asju. "Tuleb teeb ühe suitsu ja kaob", ütlevad tema kolleegid.  

See oli Siimul üks õige mõte, et juhtivaid ametnikke, nõunikke juurde võtta, siis keegi on neist ikka majas kui teised "korraldavad" oma kapsa- kõrvitsa- või kartulimaal.

Küsitakse kas arendusspetsialistiks saab muruneitsi. Miks ka mitte, valimisliidu soss sepad oleks siis kõik kohtadele paigutatud. Kamp oleks täiuslik ja ülejäänud valimisliidu naksitrallid saavad poolrasvase leeme läbi oma MTÜ-de.  Projektid tuleks mis ludiseb, (Pärnu Lahe Partnerluskogust), piraatlus on  tuntud juba vanast ajast. Kui muruneitsil kohta vaja,  ei maksa häbeneda, vallal raha küllaga.

Kõik läheb vallas aina "paremini". Seaduse tundmine ja täitmine - esmaklassiline.

Kas teadsid, et kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2010 näitas, et Audru vald on kõige suurem langeja.

Üle 5000 elanike arvuga KOV üksustest on suurim tõusja Räpina vald (35 kohta) ja langeja Audru vald (53 kohta). siin  lk 24

Ei maksa pead longu lasta,  meie oleme kõige  vaimukamad
Võtame näiteks vallasekretär. proua Aitaja,  kes volikogu istungite  protokollid kirjutab. 
Kui hääletamisel vastu ja erapooletuid hääli ei ole, siis tema kirjutab protokolli -  otsus võeti vastu "poolthäälteenamusega". 
Millimalli selle peale kindlasti ei tuleks, tema totu tahaks kirjutada "ühehäälselt"  

Näiteks volikogu 13.10.2011 protokllist ( nii ka kõik eelmised aastad)
Päevakorrapunkt 1
Otsustati: poolthäälteenamusega sulgeda volikogu esimehe kandidaatide nimekiri
(poolt 15, vastu ja erapooletuid ei ole).
edasi sama punkt
Otsustati: poolthäälteenamusega (poolt 15, vastu ja erapooletuid ei ole) moodustada
salajase hääletamise läbiviimiseks 3-liikmeline häältelugemiskomisjon koosseisus .........

 Poolthäälteenamusega (poolt 15, vastu ja erapooletuid ei ole) kinnitati
häältelugemiskomisjoni protokoll nr 2, mille põhjal osutus vallavolikogu esimeheks
valituks Jaanus Põldmaa.sama punkt edasi

Kas teadsid, et Audru valla vaimukad hakkasid e-posti teel saadetud teabenõuetele digi allkirju nõudma. Kui vald oli vastamise tähtaja maha maganud,  saadeti teabenõuded tagasi teatega, et neile ei vastata enne,  kui need on digi allkirjastatud.

Ikka tuli kättpidi seaduse juurde viia, Selgitada, vaielda, et teabenõuet ei pea digi allkirjastama, seda ei pea isegi mitte esitama kirjalikult vaid võib teha  ka suuliselt  isegi telefoni teel. 
Audru vallaametnikud pidanuks seda  ometi teadma,  aga ei teadnud.
 Avaliku Teabe seaduse § 13 (siin )
(Copy, Paste)
§ 13. Teabenõude esitamise viis
Teabenõudja esitab teabevaldajale teabenõude kas:
1) suuliselt, pöördudes teabevaldaja poole vahetult või telefoni teel, või
2) kirjalikult, andes teabenõude üle isiklikult või edastades selle posti, faksi või elektronpostiga

Seega vallavalitsus rikkus järjekordselt seadust ja kodanike põhiõigusi nõudes teabenõuete digi allkirjastamist.


12.11.11

Nüüd läks tõeliseks kokkuhoiuks

Hea on kokku hoida kui ise ei pea kokku hoidma.  Siim Suursilla kokkuhoiu poolitikast  sai kohe laristamise (Laaristamise) poliitika kui vallavanema tool tagumikku puudutas.
Audru valla maksumaksja peab nüüdsest hakkama üleval  pidama hulga suuremat ametnike armeed.
Vallavanem Siim otsustas moodustada oma valimisliidu heakskiidul juurde kolm sooja ametikohta. 
majandusspetsialist - vanem spetsialist
arendusspetsialist - vanem spetsialist
haridus- ja kultuuritöö abinõunik -  nõunik

Kuidas see koormab valla eelarvet, sellest Simmu ei räägi.
Pole mõtet vassida, et osaliselt saab katta nende palgad täitmata ehitusspetsialisti koha arvelt.
Täitmata ehitusspetsialisti kohale ei olnud ju eelarves ette nähtud mitte sentigi.

See jutt sobis naksitrallidele küll, vallarahvas ei ela lollidemaal ja nad oskavad oma peaga mõelda.

Kisakoor "raha ei ole" lööb oma torud lahti kohe kui mõni mutikene palub abi arstirohtude ostmiseks või lapsevanem abi, et laps saaks teistega koos teatrisse või klassiekskursioonile  minna.
Enamuses valdades  on sissetulekutest sõltumatult makstav matusetoetus,  Audru vallas seda ei ole, uus vallavanem unistab hoopis sellest kuidas vald saaks küsida raha surnuaias matmisplatside eest.
Tubli Simmu, Go on!

Millimalli teeb lihtsa arvestuse kui palju juurdetekitatud soojad kohad vallale maksma lähevad ja sina arvesta, mitmekümne (saja) miinimum palga tulumaksu need kohad neelavad.

Loodame, et majandusspetsialisti ja arendusspetsialisti palgad ei tule  mitte võimaliku kõrgema astme järgi, mis on 32 ja millele vastab palgamäär 22350 krooni.

Teeme  arvestuse kui palk oleks 1000 eurot (15647 krooni).
Brutosummalt arvestame valla poolt makstavad maksud:
1) sotsiaalmaksu 33% = 330 eurot,
2) tööandja töötuskindlustusmakse 1,4% = 14 eurot

Palk 1000 eurot, siis kokku kulu vallale ühe uue vanemametniku pealt kuus 1344 eurot.

Seega
majandusspetsialist      1344 eurot  x 12 = 16 128 aastas
arendusspetsialist     1344 eurot x 12 = 16 128 aastas
                                                                    32256 eurot  aastas ehk 504 697 krooni

Juurdetekitatud  haridus ja kultuuuriabinõuniku ametikoht  ei ole vanemametnik vaid nõunik ja tema palgaaste suurem  28-36  palgamääraga 1172,78 – 1684,07 eurot  (18350-26350 krooni)

Teema arvutuse kõige madalama palgaastmega mis talle võimalik üldse maksta so 1173 eurot (ümardasin) ehk 18 350 krooni.
Brutosummalt arvestame valla poolt makstavad maksud:
1) sotsiaalmaksu 33% = 387,09 eurot,
2) tööandja töötuskindlustusmakse 1,4% = 16,42 eurot
kokku valla kulud kuus 1576, 518 euri
aastas 12x1576,51= 18 918,12 euri ehk  296 004 krooni

Kolme uue ametikoha kulu vallale   32256     ehk        504 697
                                                         18918                     296004
                                                         51174                      800 701 krooni

Peale selle kõigile veel  auto kompensioon, bensiinid, vallapoolt tasutavad telefoni arved jne jne.
Nii et Simmu ja Q elu on lilleline vallakodanike rahakotis.

Aga see ei ole veel kõik,  maareformi tuksikeerajast sai abivallavanem.
Priit Annuse, kui  abivallavanema, palgaaste tõusis kenasti ja jälle põhjust rohkem maksta.

Raamatupidaja sai ka uue uhkema tiitli. Tema ametinimetus on nüüd finantsjuht ja jälle põhjust palka tõsta. Peame mõtlema suuresti ja ette, vallaametnike read paisuvad ja see on ju - ainult tore!!!
Finantsjuhi pädevusse kuulub põhiliselt  kolm otsustusvaldkonda: investeerimine,
finantseerimine ning dividendipoliitika.
Ei ole meil ei investeerimist ei finantseerimist ega ka dividendipoliitikat aga see polegi tähtis -  meil on nüüd vähemalt finantsjuht.

Aga mis vallavanema tööülesanneteks jäi? Tema nüüd ainult korraldad.
Keskkooliosa kaotamisega vabaks jäänud miljonid tuleb ju kusagile ära korraldada.
Ootame ja vaatame, kelle tarvis vallavanem need kohad "korraldas" ja kas ( vähemalt näilik) avalik konkurss ka korraldatakse

06.11.11

Volikogu esimehe valimine

13.oktoober 2011 volikogu istung

Esitatud kahest kandidaadist oli nõus volikogu esimeheks kandideerima ainult Jaanus Põldmaa.
Jaanus Põldmaa tutvustab ennast.
Põllumees
Ei ole põline Audrukas.

See veel puudus!
Järelikult on siis tulnukas, nagu Antsip.  Järgmiseks volikogu istungiks teen endale hõbepaberist mütsi pähe, mis kiiri peegeldaks, sest äkki nad tõesti loevad mõtteid.

Küsimuste voor. Igaüks võib esitada kandidaadile kuni kaks küsimust. Teistel küsimusi ei olnud.

Millimalli;  "Kas volikogu esimeheks saades on plaanis rohkem demokraatiat volikogus  ja kas hakatakse seadustega arvestama" 
Vastus: "Ei hakka mingeid riigi huve kaitsma ega sellega arvestama" 

Ja siis hääletamine. Valikuid pole, võta või jäta.
Täiskasvanud kutsuvad seda mängu salajaseks hääletamiseks, lastel on see midagi niisugust "tibu, tibu, ära näita .....".
Tegelikult oleks võinud valimisliit omavahel liisku heita,  lugeda "üki, kaki, kommi" või siis

üks kits läks üle tee.
Kaasas kandis palju prahti,
Sina oled mängust lahti
kes jääb viimaseks ongi uus volikgu esimees ja vahet ei mingit.

Põldmaast saab tankist kes ise kange ei tõmba, kaagutagu palju tahab, tema munad jäävad ikka ja alati Simmu taskusse aga ülejäänud naksitrallid teevad neile sületantsu.

Ei selle kapteniga, sel laevukesel küll merele asja pole.  
Võib-olla millimalli eksib. Eks aeg näitab kes juhib vallavolikogu, kas vallavanem  oma alluvatega, või volikogu esimees ja kas ta esindab kogukonda või kildkonda.

21.10.11

Vallavanema lubab puhkusele tööandja- volikogu

13.10.2011 volikogu istung.
Seekord ma ei hakka päevakorra esimesest punktist pihta vaid lõpust, päris istungi lõpust. Meie istungid lõpevad info minutitega kus teatatakse millal toimub järgmine istung ja muu teave mis pole volikogu päevakorras.

Info minutites teatas vastne vallavanem Siim Suursild, et läheb alates 19.10.2011 puhkusele kuna on planeerinud perega reisile minna. Kui plaanid tehtud siis on küll halvasti kui neid ei saaks realiseerida.

Jutu mõte polegi selles, et uus vallavanem tahab kohe puhkusele minna vaid selles, kuidas ta seda otsustas teha.

Vallavanema tööandja on volikogu kes valib vallavanema, (KOKS § 22 lg 1) kinnitab ta ametisse, määrab palga, lubab puhkusele ja lõpetab töölepingu.
Mitte nii - "ma nüüd lähen" ja volikogu lehvitab talle vallavalitsuse uksel.

Ka riigikontroll selgitab, et vallavanema tööandja on volikogu (siin ).
Kopeerin lõigu
"Vallavanemale, linnapeale ja palgaliste valitsuse liikmete töötasu ja ka puhkusetoetuse konkreetse suuruse määramine kuulub seaudse kohaselt vaid volikogu kui tööandja pädevusse".

Puhkuseseaduse § 22 kohaselt puhkus vormistatakse tööandja juures kehtestatud korras. Audru Vallavolikogu ei ole niisugust korda kehtestanud

Seepärast tuleb vallavanema puhkusele lubamine igal korral eraldi otsustada. (Võtta volikogu päevakorda eelnõu " vallavanema puhkusele lubamine" ). Nii nagu seda tehakse teistes valdades.

Simmu ei taha kuidagi nõustuda, et tema puhkusele lubamine või mittelubamine kuulub volikogu pädevusse.

Vallakodanike kalli raha eest palgatud jurist ei ole talle sihukest "lollust" rääkinud ja Simmul pole plaanis oma peaga mõelda.

Tema au ja uhkus saab riivatud, tema ei hakka mingilt volikogult luba küsima.
"See on täielik jama, täielik jama!! Mürises ja porises ning oleks varsti kaane pealt löönu.
Siunas millimallit, kes on totu ja ei tea kus õigusruumis ta elab. (kindlasti ei ela millimalli õigusruumis nimega "Buratino lollidemaa").

Oma jao said Keskerakond, Savisaar.
Aga üldises lärmis ei kuulnud milles Savisaar jälle süüdi oli.
Eks teeb ikka tõsiselt vihaseks kui keegi on sinust targem ja pead veel pikalt enne kingsepp olema kui temani küünid.

Diskusiooni lõpp läks ikka päris käest ära. Puhas lahmimine.

Täna millimallil saiataigen ei kerkinud, vihastasin hirmsasti kui märkasin, et unustasin pärmi lisada. Keda sa kirud, " kes tegi ?" - " ise tegi."
Kirusin Savisaart, kergem hakkas kohe.

Vaata nüüd kuidas maanõunik P.Annus,"vallavanema tööandja", oma käskkirjaga vallavanema puhkusele lubab siin  
ja allpool toon lingid milledele klikkides näed kuidas läheb vallavanem puhkusele haldussuutlikes valdades.

Mõnel juhul ei selgunud esialgu miks vallavanema puhkus vormistati vallavalitsuse korralduse või käskkirjaga, mitte volikogu otsusega - siis leidsin, et nendes valdades oli volikogu kehtestanud vallavanema puhkusele lubamise korra kas põhimääruses või mõnes muus õigusaktis ja andnud sellega vallavanema puhkusele vormistamise õiguse vallavalitsusele

Kiili volikogu otsus vallavanema puhkusele lubamine siin
Loksa Linnavolikogu ist protok punkt 2 siin
Rakvere Vallavolikogu otsus vallavanema puhkusele lubamine siin
Saue Linnavolikogu otsus vallavanema puhkusele lubamine siin
Lihula valla põhimäärus , et vallavanema puhkus volikogu otsusega siin
Haljala Vallavolikogu otsus vallavanema puhkusele lubamine siin
Viimsi Vallavanema puhkuse vormistamine volikogu poolt (Viimsi teataja lk 15)  siin
Mõisaküla Linnavolikogu istungi protokoll Vallavanema puhkusele lubamine siin Narva –Jõesuu linna põhimäärus kuidas vallavanem puhkusele lubatakse siin
Imavere vallavolikogu otsus vallavanema puhkusele lubamine siin
Torma volikogu otsus vallavanema puhkusele lubamine siin
Laeva volikogu otsus vallavanema puhkusele lubamine siin
Tahkuranna volikogu otsus vallavanema puhkusele lubamine siin
Orissaare vallavolikogu (protokoll punkt 1) vallavanema puhkusele lubamine siin
Imavere vallavolikogu vallavanema puhkusele lubamine punkt 6 siin
Laheda vallavolikogu määrus kuida vallavanem puhkusele vormistatakse siin
aitab ise otsi edasi.
Mõisaküla Linnavolikogu (ist protok punkt 15 ) linnapea puhkusele lubamine siin

Halliste vallavolikogu siin

20.10.11

Kui vallavanem astub tagasi - kas ta on siis ajutiselt ära?

14.10.2011 kirjaga nr 1-5/47-1 saadab volikogu esimees  maavanemale selgituse, seoses volikogu esimehe ja vallavanema valimisega Audru vallas. Kiri siin 

Pikalt laialt kõik ümber kirjutatud  ja hunnik KOKS sätteid millega pole eriti midagi käesoleval juhul pihta hakata. Eks tutvu ise.

Oluline, mis kinnitab, et millimallil oli õigus on toodud kahes lõigus.
Punkt 2 kolmandas lõigus (Audru Vallavolikogu 22.09.2011 otsusega 52 „Vallavanema valimine“ loeti vastavalt hääletamise tulemustele Audru vallavanema kohale valituks Siim Suursild ning nimetati ta ametisse vallavanemana )

Sama punkti (2)  kuuendas lõigus

30.09.2011 Audru valla valimiskomisjoni otsusega nr 1 peatati KOKS § 19 lõike 2 punkti 1 alusel Siim Suursilla volitused volikogu liikmena seoses tema valimisega vallavanemaks. Nimetatud otsus jõustus allakirjutamisega (30.09.2011).
Seega on ka selle kirja alusel tõestatud, et vähemalt ajavahemikul  22.09.20011 - 30.09.2011 oli vallavolikogu esimees ja vallavanem (Siim Suursild) ühes isikus.
 M.O.T.T.
KOKS § 461. Tagasiastumine .Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või linnapea või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse valla- või linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Valla- või linnasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

Kus on ( heks ) volikogu esimehe Siim Suursilla tagasiastumise avaldus. Kirjas mainitakse vallavanen M. Joonase tagasiastumise avaldust aga Siim Suursilla omast pole juttugi. Ega saagi olla, sest tema polegi seda esitanud (teistes valdades seda siiski tehakse  siin )
Aga see ei ole veel kõik. 
Volikogu esimehe kirja  (maavanemale) esimese punkti viimane lõik
Kopeerin

Audru vallavanem kui nn täisvolitustega vallavanem Margus Joonas astus ametist tagasi alates 01.10.2011 ning lähtudes KOKS § 29 lõikest 3, § 49 lõikest 5 ja Audru valla põhimääruse (Audru Vallavolikogu 08.04.2010 määrus nr 16) § 51 lõikest 1 asendas kuni uue, Audru vallavanemaks valitud Siim Suursilla poolt moodustatud valitsuse ametisse kinnitamiseni vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige.

 Pööra tähelepanu minu poolt allajoonitule.
Tore küll kui saab Audru valla põhimääruse § 51 lg 1 kirjutada omatahtsi just selliseks nagu tahad (midagi jäta ära, midagi pane juurde nagu parasjagu vaja ).


Mis tegelikult põhimääruses § 51 lg 1 kirjas
 "Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige, vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega määratud valitsuse liige ( põhimäärus siin)
Alates 01.10.2011 kuni 13.10.2011 olevat täitnud  vallavanema ülesandeid seketäri selgituse kohaselt Peep Tarre vastavalt Audru valla põhimääruse § 51 lg 1

Teeme teabenõude
Audru Vallavalitsus      
Pärna allee 7
Audru alev
Pärnumaa

Teabenõue.

Alates 01.10.2011 kuni 13.10.2011 täitis vallavanema ülesandeid seketäri  selgituse kohaselt Peep Tarre vastavalt Audru valla põhimääruse § 51 lg 1  

Audru valla põhimääruse § 51 lg 1 kohaselt  „ kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige, vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega määratud valitsuse liige.
 
Palun  saatke koopia või väljavõte dokumendist millest nähtuks miks vallavanemal ei olnud ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita (kas ta oli ajutiselt lähetuses, haige, puhkusel, vm).
Seega  küsitud kus vallavanem ajutiselt viibis.  Kui niisugust dokumenti saata ei ole siis palun sellekohast kinnitust.

Minule teadaolevalt on vallavanem M. Joonas  alates 01.10.2011 hoopis tagasi astunud, tema volitused vallavanemana lõpetatud - seda vist ajutiseks nähtuseks pidada ei saa.

Seega  ei saanud Peep Tarre tegutseda ajavahemikul 01.10.2011 – 13.10.2011 omatahtsi vallavanemana, sest tal ei olnud selleks volitusi (volikogu luba) ja tema poolt allkirjastatud dokumendid on õigustühised (mida peab selgitama maavanem.)


Lugupidamisega


13.10.11

Audru Vallavolikogu kolme x ga võrrand .................

ei tekitanud Sauga Vallavolikogule mingeid  raskusi.
Ei mingit kahte vallavanemat korraga  ega  volikogu esimeest ja vallavanemat ühes isikus (nagu 2003 aastal juhtus).

18.08.2011 Sauga vallavolikogu otsustas  - vallavanem Tiidemann  on  alates 01.09.2011 tagasi astunud.
18.09.2011 Sauga vallavolikogu otsustas  - uueks vallavanemaks valiti alates 01.09.2011 Priit Ruut 

02.09.2011 volikogu otsustas - endine vallavanem  Tiidemann valiti  volikogu esimeheks alates 02.09.2011

Ja nii lihtne see Sauga vallas oligi

Maavanemal tuleb aga lahendada Audru valla  võrrand.
Kui  Audru Vallavanem astus tagasi 01.10.2011 siis kes oli allkirjaõiguslik vallavanem 01.10.2011-  13.10.2011 ja kes andis tal selleks volitused. Valla põhimääruse § 51 lg 1 ei sobi kuidagi , sest vallavanem  mitte, et ei saanud ajutiselt oma ülesandeid täita, vaid ta oli tagasi astunud – netu.

Aitame maavanemal võrrandit lahendada!
Avaldame ühest võrrandist ühe tundmatu teise kaudu (asendusvõte), näiteks avaldame esimesest võrrandist muutuja Siim muutuja Margus kaudu. Leiame ainult selle Siimu väärtuse, mis on ühine mõlemale võrrandile (kohale)  ja seepärast asetame nüüd saadud avaldise (siimu) teise võrrandisse.
Saime ühe tundmatuga esimese astme võrrandi, mida lahendades saame ............nüüd läksin ise ka segi. Mis me siis saamegi, ah.

Kui asi juba Audrus nii tobedalt läks siis vallavanema asendaja saanuks  vist määrata ikkagi ainult volikogu.

Aga homme juba täna toimunud volikogu istungist.
Siin võid Sauga valla dokumentidega tutvuda
18.august 2011 Sauga Vallavolikogu otsustab:  siin
Lugeda vallavanem Vello Tiidermann tagasiastunuks vallavanema ametikohalt alates 1. septembrist 2011 tema enda algatusel tervislikel põhjustel.

18.august 2011 Sauga Vallavolikogu otsustab:   siin
 Valida Sauga vallavanemaks alates  1. septembrist  2011a.  Priit Ruut.

02.september  2011 Sauga Vallavolikogu otsustab:  siin 
Valida Vello Tiidermann Sauga Vallavolikogu esimeheks alates 2. septembrist 2011.

10.10.11

Päris totter lugu

22.september 2011 annab Audru Vallavanem M. Joonas käskkirja 21.1-1.3/16 siin ;
Lähetan teenistusalasele lähetusele Soome Vabariiki sõpruslinna Paimiosse 23.09 - 25.09.2011 valla delegatsiooni koosseisus:
Siim Suursild - volikogu esimees 
Mercedes Merimaa- volikogu liige
........
.......
Hüvitada sõidukulu ja päevaraha maksta aˇ 32 eurot päev lähtuvalt VV 28.03.2001 .a. määrusele nr. 108 "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord.

Võimas, nüüd pani küll (eks) vallavanem naksitrallidele pika puuga ära. Tubli, näitas koha kätte!! 

Et siis vallavanem kärutas oma käskkirjaga volikogu esimehe ja revisjonikomisjoni esimehe teenistusalasele lähetusele! Miks ka mitte? 

Hallooooo ---- revisjonikomisjoni esimees, Mercedes Merimaa. Revisjonikomisjoni esimehel oleks nüüd küll kohane teada kes keda on volitatud lähetusse saatma, kes kellele tööandja on.  

Halloo................. (eks) volikogu esimees Siim Suursild. Kes siis kellele tööandja on  kas volikogu vallavanemale või vallavanem  volikogu esimehele!!!!! 

Kui seadust ei tunne tuleb kasuks natuke loogilist mõtlemist muidu............. saadetakse äkisti järgmine kord mitte enam Paimiosse, vaid kusagile mujale  P tähega kohta. 

Ega see, kui revisjonikomisjoni- ja volikogu esimees väljastavad oma kirjad vallavalitsuse blanketil (mitte volikogu blanketil nagu ette nähtud ), neist veel vallaametnikke tee. 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse(KOKS) § 50 lg 1 p 3  kohaselt annab vallavanem  käskkirju vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks.  

Volikogu ei ole vallavalitsus ega tema ametiasutus vaid valla juhtimisorgan.
Volikogu liikmed saadab lähetusse ikka volikogu.

 Nii ka teistes valdades.
Näiteks
Keila Linnavolikogu otsus volikogu liikmete teenistuslähetusse saatmine siin


28.09.11

VALLAVALITSUSE JUHT EI VÕI OLLA VOLIKOGU ESIMEES

Jätame kõrvale asjaolu, et Audru vallal on hetkel 2 vallavanemat ja vaatame kas volikogu esimehe valimine vallavanemaks oli õiguspärane. Audru vallavolikogu esimees, Siim Suursild, kandideeris vallavanemaks ja osutus 22.09.2011 valituks. Siim Suursild ei esitanud tagasiastumise avaldust ja teda ei ole volikogu esimehe kohalt vabastatud.  

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 49 lg 3  sätestab "Valitsuse  juht ei või olla volikogu esimees"    (vaata  siin )

Just selline olukord valitseb aga praegu Audru vallas. Volikogu esimees on ka valitsuse juht.
Tahad näiteid, aga palun  siin 
(Kui link ei avane siis igaks juhuks copy/paste Õhtulehest)
Volikogu esimees ka vallavanemaks
Sauga vallavalitsus lõi teisipäeval pretsedendi ning valis uueks vallajuhiks volikogu esimehe Meelis Tombergi, enne seda umbusaldas volikogu ühe enamhäälega senist vallavanemat Vello Tiidermanni.
Tomberg kandideeris ja sai vallavanemaks volikogu esimehe kohalt vabastamata, kirjutas Pärnu Postimees. Omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et vallavalitsuse juht ei või olla vallavolikogu esimees. Õiguskantsleri nõunik Ulvi Reimets ütles, et omavalitsuste seaduse järgi teostab omavalitsuse üksikaktide järelevalvet maavanem. «Maavanemal on voli asja uurida ja teha seaduse vastu eksinud volikogule ettekirjutus,» sõnas ta.

Vaatame mis Pärnu maavanem Audru valla õigusvastasest otsusest arvab. 

Siim Suursilla poolt hääletas ka millimalli, seega pole mõtet rääkida ärapanemisest - volikogu otsused peavad olema seadustega kooskõlas.



27.09.11

AUDRULE ON KOMBEKS ÜKS VALLAVANEM KORRAGA

22.09.2011 võttis Audru Vallavolikogu vastu otsuse  " Vallavanema tagasiastumine" mille punktis 1 otsustati: "Lugeda Margus Joonas tagasiastunuks Audru vallavanema ametikohalt alates 1.
oktoobrist 2011 tema enda algatusel tervislikel põhjustel."

22.09.2011 võeti vastu ka teine otsus " Vallavanema valmine" kus punkt 2 kohaselt otsustati
"Lugeda Audru vallavanema kohale valituks Siim Suursild  ning nimetada
ta ametisse vallavanemana."

Audru valla põhimäärus § 79 lg 2  sätestab "Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest.

Otsused on teatavaks tehtud, ( järgmisel päeval 23.09.2011  ka Pärnu Postimehes) ja jõustunud.

Margus Joonas astub tagasi 1 oktoobrist 2011 aga volikogu esimees,  Siim Suursild nimetati 22.09.2011 vallavanema ametisse,  (on saanud volitused asuda uut valitsust moodustama.)  

Seega on  Audru vallal hetkel kaks vallavanemat,  mis ei ole õiguspärane.

AUDRULE ON KOMBEKS ÜKS VALLAVANEM KORRAGA.


22.09.2011 volikogu istungil,  peale salajast hääletamist, häälte lugemist ja aplausi tekib istungi juhatajal Mati Sutil küsimus.
M. Sutt: "Mul on üks küsimus  (loeb protokolli ette) kas ei oleks pidanud olema alates esimesest oktoobrist "
 Siim Suursild: "See on nii või naa"

Ei ole nii või naa,  millimalli arvas ka,  et otsusel "Vallavanema valimine" pidanuks olema alates 1 oktoobrist 2011

Aga see ei ole veel kõik, Simmu kohe ei saa asju seaduslikult ajada.