30.7.12

Sotsiaalministeerium küsimusele ei vastanud.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus annab võimaluse küsida valitsusasutustelt selgitusi  tema poolt väljatöötatud õigusaktide  ja  asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta. 
27.06.2012 edastasin eraisikuna  Sotsiaalministeeriumile selgitustaotluse. 
Selgitustaotlus  (siin downloadi  )
seoses SHS § 42 lg 4 sättega. 
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 3 kohaselt annab valitsusasutus tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lg 4 sätestab „ Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vahendite ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.“
Mida on seaduseandja selle sätte all silmas pidanud? Kas kohalik omavalitsus võib soetada  toimetulekutoetusteks eraldatud vahendite ülejäägi arvelt omale põhivara, näiteks väikebussi millega muuhulgas osutatakse ka sotsuiaalteenuseid abivajajatele? 
Sotsiaalministeeriumi vastuskirja leiab   siit  -  Audru valla kodulehelt !!!!
(Ülla, ülla.....  eraisikuna saadetud selgitustaotluse vastuskirja saadab sotsiaalministeerium tutvumiseks Audru vallavalitsusele kes nagu selgub, kontrollib eraisikute kirjavahetust!?)
  
Kirjas selgitatakse, et  toimetulekutoetuse vahendite  ülejäävast osast võib maksta  abivajavatele isikutele  toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid   kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras.
Jagatakse täielikult  minu  seisukohta.
Veel selgitatakse, et  toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi  korral on võimalus paindlikumalt reageerida toimetulekuraskustes olevate isikute vajadustele;   pere konkreetsete probleemide lahendamisele, näiteks võib omavalitsus katta täiendavalt suurperede laste suve- ja spordilaagrite, pikapäevarühma, transpordi või muud kulud, osutada abivajavatele isikutele sotsiaalnõustamist või maksta sotsiaaltoetusi majanduslikult kehval järjel olevatele peredele.

Nagu selgub  on kohalikele omavalitsustele erinevatel aastatel eraldatud vahendeid ka sotsiaalteenuste arendamiseks ning sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (viimased on sisuliselt administreerimise kulud). 
Selgitatakse mida mõista nende sotsiaalteenuste arendamise kulutuste all.  Need on näiteks  puudega inimeste elukoha kohandamine ja neile abivahendite soetamise toetamine, paljulapseliste peredele õppevahendite kindlustamine  juhul kui nimetatud meetmed täidavad eelpool nimetatud eesmärki. Sotsiaaltoetuste või –teenuste osutamise kulud on sisuliselt administreerimiskulutused, mis kaasnevad toimetulekutoetusega seotud sotsiaaltoetuste või –teenuste osutamisega. 
Kenasti pikalt ja laialt selgitatud  kuid  vastamata jäetud selgitustaotluses esitatud küsimusele. 
"Kas kohalik omavalitsus võib soetada  toimetulekutoetusteks eraldatud vahendite ülejäägi arvelt omale põhivara, näiteks väikebussi millega muuhulgas osutatakse ka sotsuiaalteenuseid abivajajatele" 
Loen seadusest ja sotsiaalministeeriumi kirjast välja „ ei või“. Aga praktikas nagu mõni vald võib. 
Miks sotsiaalministeerium  jättis esitatud  küsimusele vastamata? Kas ta on oma seisukoha andmisel sõltuv järelevalve otsusest  mille Pärnu maavalitsuse spetsialistid   üllitasid?

Küsin teiste kohalike omavalitsuste arvamust. Ollakse imestunud, et  selline küsimus võib  üldse päevakorda kerkida - toimetulekutoetuse ülejäägist vallale buss! - ja soovitatakse teha maavanemale ettepanek järelevalve algatamiseks.
Jätan ütlemata, et tegelikult on maavanem juba järelevalvet teostanud. 

Aga miks sotsiaalministeerium küsimusele ikkagi vastust ei andnud. 
Lähen uuele ringile.

19.07.2012 esitan sotsiaalministeeriumile täiendav selgitustaotluse saamaks oma küsimusele konkreetse vastuse. Palun viidata ka seadusesättele  millest sotsiaalministeerium lähtus kui saatis  minule suunatud kirja  Audru vallavalitsusele tutvumiseks.  Mis on Audru Vallavalitsusel pistmist  sotsiaalministeeriumi ja eraisiku vahelise kirjavahetusega?  Kas sotsiaalministeerium saadab kõigi  kodanike kirjavahetuse tutvumiseks kodaniku  elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
Viitan, põhiseaduses toodud  perekonna- ja eraelu  puutumatusele  ning õigusele posti (sh e- posti) või muul üldkasutataval  teel edastatavate sõnumite saladusele.

Kas vastus tuleb selge ja konkreetne või hakatakse vassima, selgub augustis.  
Maavanema, kui järelevalve teostaja sõnal puudub usaldusväärsus.
Sotsiaalministeeriumi  „tõehetk". Laskem  sellel  paista,   kogu selle EV sotsiaalvaldkonna häda ja viletsuse valguses.


26.7.12

Audru vald on "abivajav isik"

Seadus paneb maavanemale kohustuse teostada järelevalvet kohalike omavalitsuste otsuste, korralduste, halduslepingute ja veel palju muu üle. Tegelikult seisab see institutsioon ammu põhi taevapoole. Järelevalve teostajana on maavanema institutsioon kaotanud oma mõtte ega jaga usaldust. Maavanem plõkisib täpselt nii nagu kästakse, et ise võimul püsida. Mitte haldusreform vaid riigireform ja maavanema institutsiooni likvideerimine on see, mis tuleks kiiresti läbi viia  (mitte, et ma Pärnu maavanema isiku vastu  mingit vimma tunneksin).
Hea õigusloome tava, millest palju räägitakse - see ei ole eestis kedagi sügavalt huvitanud.

Eesti, see on Tallinn.
Kõik on IN mis Savisaare pihta tulistatakse. Jälgitakse pingsalt mitmekordset veetsupaberit Edgar kasutab - kas sõrmed saavad kakiseks või raiskab hoopis liialt paksule paberile maksumaksja raha.
Valdades toimuvad sigadused, riigiraha mittesihtotstarbepärane kulutamine, volikogu otsuste ja lepingute võltsimine vallavalitsuse poolt ja maavanema heakskiidul, valla ja eurorahade ebaseaduslik kantimine volikogu liikmetega seotud MTÜ-dele kohaliku tegevusgrupi PLP abil, on ainult taustamuusika.

Üks kõrgem riigimees noomis : „kuule mida sa siis tahad, kas sa arvad, et maavanem saab või tohib järelevalves näidata milliseid lollusi tehakse ja milliseid haigeid haldusakte välja antakse. Tule mõistusele, maavanem näeb küll aga tal ei ole võimalik seda avalikult tunnistada. Rahvale tuleb sisendada, et kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud õigusaktid on õiguspärased, et ei tekiks kahtlusi riigi alustalas. See tuleneb õiguskindluse põhimõttest, avalikkus ei tohi teada, et riigis on nii palju korralagedust , seaduste rikkumist ja valskust. Rahvas peab uskuma, et õigusaktid on seadustega kooskõlas ja need jäävad sellistena kehtima. Ära loodagi, et järelevalves vigu tunnistatakse.“
Seni arvasin, et õiguskindluse põhimõte tuleneb põhiseaduse §-st 10 ega ole seotud valetamsi ja vassimisega - aga näe - eksisin.

Tulen maavanema järelevalvete juurde tagasi mille pinnalt selgub, et riigimehe jutus on rohkem kui iva.

Eespool on toodud postitus kus Audru vald soetas riigi poolt abivajajatele eraldatud toimetulekutoetuse raha ülejäägi arvelt bussi (siin).

Esitasin sotsiaalministeeriumile taotlus järelevalve teostamiseks. Sotsiaalministeerium teatas, et järelevalve teostamine kuulub Pärnu maavanema pädevusse ja taotlus suunati Pärnu maavańemale.
Seega on sotsiaalministeerium vähemalt teadlik, et Audru vallas selline rikkumine aset leidis. On põhjendatud arvamus, et sotsiaaalministeerium on huvitatud asja avalikuks mittetulemisest (miks nii arvan, selgub lõpus)

Maavanem algatas järelevale ( kus tulemus „OK“ oli ette antud)
18.06.2012 kirjaga nr 21.3-10/1670 annab Audru vallavalitsuse maavanemale selgitusi ( siin ) Siimu „tõde ja õigus“, sotsiaaltöö vanemspetsialisti sule läbi. Aga.....
Miks maavanem küsib selgitusi vallavalitsuselt? Bussi ostu otsustas ju volikogu (siin), vallavalitsusel ei olnud sellega midagi pistmist, selgitusi pidanuks andma volikogu. Volikogu teostab kontrolli vallavalitsuse tegevuse üle, mitte vastupidi.
Kas muidu taibukas vallaametnik, sotsiaaltöö spetsialist, ei märganud nii olulist asja ja asus volikogu eest maavanemale selgitusi andma. Ei usu, pigem oli käsk - „lõuad pidada ja kirjutada“.

Vallavanem Suursild ei tea ikka veel millisel toolil istub ja arvab ikka, et Audru vald = Suursild. Miks ka mitte, teine tool on ju faktiliselt vaba, sellele lükatu arvab jälle , et volikogu = rukis, mida rohkem s---a viskad, seda võimsam pea.

Maavanemal aga savi kes ja milliseid selgitusi annab, sest järelevalve otsus ei sõltu niikuinii mingitest selgitustest, see on ainult formaalsus, otsus tuleb selline nagu kästud.
26.juuni 2012.a üllitabki Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaalhoolekande peaspetsialist Kaja Rebane järelevalve tulemuse, mis saadetakse Audru vallavalitsusele kuid peale märgitakse juurdepääsu piirang (siin) viidates avaliku teabe seaduse ( AvTS) §-le 35 lg1 p12 mis käsitleb isikuandmete ja pereelu puutumatust (siin) . Kelle eraelu siis järelevalve otsuses lahatakse või kelle delikaatseid isikuandmeid see sisaldab? Mis võiks olla tegelikuks põhjuseks, et üllitist ei taheta avalikkusele näidata  -avalikkuse pahameel ja häbi äkki.

Riputan järelevalve otsuse ülesse (siin) ja kommenteerin kirjutatut
-Kõigepealt järelevalve otsus tulnuks vormistada asutuse dokumendiplangetile mitte tavalisel valgele paberil (vt asjaajamiskorra ühtsed alused)
-korrati vallavalitsuse selgituses toodud ilusat valet kuidas bussi suuresti abivajajate tarbeks kasutatavat (ka see ei muudaks ostu seaduslikuks)
-kirja pannakse arvandmed: kui palju vallale raha toimetulekutoetuseks eraldati, kui paljudele peredele toetust maksti ja muu asjasse mittepuutuv. 
- kopeerin järelevalvest. Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni poolt 20.09.2005 allkirjastatud kokkuleppes fikseeriti, et toimetulekutoetuse jaotusmehhanismi väljatöötamisel võetakse arvesse kohalike omavalitsuste poolt tehtud kulutused täiendavate sotsiaaltoetuste ning sotsiaalteenuste osutamiseks, sh administreerimise kuludeks.
Niisiis, lepitakse kokku raha jaotamisel võtta arvesse tehtud täiendavaid kulutusi sotsiaaltoetuste,sotsiaalteenuste ja administreerimiskludeks - mis on sellel seost bussi (põhivara) soetamisega. Kas bussi ost on järelevalve teostaja arvates sotsiaaltoetus, sotsiaaalteenus või hoopis administreerimiskulu (pliiatsid , paberid, ajalehed, ja muu pudi padi administreerimiseks vajalik?)
- ja ikka rõhutatakse „Audru vallavalitsuse arvamuse kohaselt“.
Pole oluline vallavalitsuse arvamus, kus on bussi soetamise otsustanud volikogu arvamus mis tugineks ka seadusele, kus on järelevalve teostaja põhjendatud seisukohad, mis tugineksid seadustele. Ei ole ühtegi. Miks? 
-Mainiti põgusalt ka sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lg 4. See § sätestab toimetulekutoetuse ülejäägi kasutamise ja sellest tulnuks järelevalvet teostades lähtuda. Aga miks seda SHS sätet (§ 42 lg 4) ei tahetud eriti puutuda. Selgitan miks.
Sotsiaalhoolekande seaduse (siin ) § 42 lg 4sätestas, et toimetulekutoetuseks eraldatud raha ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

abivajajatele isikutele - kas Audru vald on „abivajav isik“ ( abistas ennast ise bussi ostuga )
sotsiaaltoetus - ei ole põhivara (bussi) soetamine vallale!
sotsiaalteenus  - ei ole põhivara soetamine vallale!
omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras -  (sellist kord Audru vallal NETU)

Vaata kuidas kõik teised vallad on toimetulekutoetuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise korrad kehtestanud. Viitan mõnele juhuslikult valitule netis.
(Halinga valla toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi väljamaksmise kord siin , Lavassaare vald siin, Vändra (siin )Kadrina vald siin, Põlva vald siin, Kanepi vald siin,  Aegviidu vald siin, Sillamäe siin ), Palupera (siin ),

Audru valla õigusaktides (siin tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ) sellist korda ei ole. Leidub küll sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord samuti riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kautamise tingimused ja kord aga mitte toimetulekutoetuse ülejäägi kasutamise korda.   Igaksjuhuks küsin teabenõude korras vastavat korda ka vallavalitsuselt ja maavalitsuselt . Läbi pingutuste ollakse sunnitud tunnistama, et ei ole jah sellist korda kehtestatud. (Teabenõuded leiad dok registris)
Riigikontroll on pidevalt rõhutanud, kui seadus on ette näinud, et tuleb kehtestada vastav „kord „ siis see kord tuleb kohalikul omavalitsusel ka kehtestada, ilma selleta ei ole rahade eraldamine lubatud.

Õiguskantsleri poolt öeldu siin"Kuid rõhutan seejuures, et seaduse alusel kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras makstava sotsiaaltoetuse eesmärk peab ikkagi olema ainult reaalselt abivajava isiku toimetuleku soodustamine. Riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendite ülejäägist sotsiaaltoetuste maksmine muudel eesmärkidel ei ole lubatud.
Halloo Pärnu maavanem, järelevalve teostaja ..............
Järelevalve tulemustes toodi, et bussi ost on õiguspärane, aga et tegelikult pole vallal kehtestatud isegi mitte vastavat korda, mis seda ülejääki üldse kasutada lubaks, jäi nagu kahe silma vahele või.
Viimane aeg välja kuulutada Eestimaa umbluu maavalitsus.
Selline järelevalve otsus tekitab pahameelt mitte ainult millimallis . Sõbraliku valla, sõbralik ametnik on kibestunud, et viimane usk maavanema järelevalvetesse on kadunud ja nüüd soetavat ka nemad oma vallale toimetulekutoetuse ülejäägi arvelt bussi. Mis maavanem ja sotsiaalministeerium selle peale kostavad.
Otsustame “ läbi katsuda“ ka sotsiaalministeeriumi, oleme veendunud, et sotsiaalministeeriumil oli sellise järelevalvetulemuse üllitamisel oma osa.
Eraisikuna kirjutan sotsiaalministeeriumile selgitustaotluse viidates märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § -le 3

homme jätkan




Või et siis salvkaevu ehitus on raamatu kirjastamiskulu ja Pärnu linnavalitsusele esitatud arve MTÜ Pärnumaa Õpilasmaleva kulu.

27.07.2017 korraldusega nr 225 ( siin ) eraldas Audru vald MTÜ- le Pärnumaa Õpilasmalev ( juhatuse liikmed volikogu aseesimees  Mati Sut...