12.12.18

Linnavara kaob kui kalajälg vees.

Keegi ei tea kuhu. Ühtegi dokumenti linnavara ärastamise, lagastamise  kohta ei ole vormistatud.

Sportservice OÜ 12.10.2017 Arve 17895 summas 884,50
Tunnen huvi kelle tarbeks sporditarbed soetati, kus ja kelle vastutusel on need praegu. Linnavalitsus teab, et olevat jaotatud asutustele, organisatsioonidele ja MTÜ del laiali kuid kellele, mida ja kui palju - ei tea. Endine Audru vallavanem, abilinnapea S. Suursild peaks teadma  kuid tema vaikib.

On põhjendatud arvamus, et ju need sporditarbed ikka kellegi koduses varakambris vedelevad, ostuarve lihtsalt sokutati  Audru valla kuludokumentide hulka. Miks ka mitte!! Ah et miks selline vandenõu teooria. Mõtle ise!
Teen väljavõtted kirjavahetusest. Vald ja linn ei ole erafirmad vaid tegutsevad maksumaksja raha eest, seepärast tuleb seal kõik dokumenteerida ja arvestust  pidada

Kümned, sajad, tuhanded, miljonid, triljonid pöördumised aga mitte ühtegi sisulist vastust.
12.11.2018 täiendav pöördumine seoses Pärnu Linnavalitsuse  varasemate sisutühjade  vastuskirjadega
Väljavõte pöördumisest















Linnavalitsuse vastus 12.12.2018 nr 4.3-7/14612-13 mis on muidugi paljuütlev nagu kõik senised. Mitmele küsimusele vastuse saad?







Kuhu spordikaubad jäid!!!
Omastamine peaks politseile huvi pakkuma aga looda sa seda -  veregrupp ja peanupp ei ole sobiv.
Ei saa unustada kus riigis me elame.






18.11.18

Linnavalitsuse meedianõuniku töötasu tunduvalt suurem kui linnaametnikel.

Ajalehest Pärnu Postimees pagendatud endine ajakirjanik, Teet Roosaar töötab nüüd Pärnu linnavalitsuses meedianõunikuna.

Avaliku sektori tegevuse selgus ja läbipaistvus on üks demokraatliku riigikorra aluseid. See võimaldab avalikkuse kontrolli avaliku võimu teostamise üle, eriti raha kulutamise otstarbekuse üle. Teabenõude korras on võimalik välja nõuda dokumente töötasu ja hüvitiste kohta, kui isik saab tasu ja hüvitisi kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Teabenõudega palusin edastada meedianõuniku tööleping. Linnavalitsus edastas töölepingu kuid kattis kinni T. Roosaarele makstava töötasu suuruse. Hakkame kaklema - kes keda. 

Linnavalitsus teatab  Andmekaitse Inspektsioonile, et tegi kaalutletud otsuse T. Roosaare kuu töötasu suurust mitte avalikustada kuna paha, paha  Anne Seimar on oma millimalli blogis avaldanud arvamust, et Teet Roosaar võiks Maksimarketis hoopis kärusid lükata ja linnavalitsus kardab, et äkki avalikustatakse meedianõuniku töötasu  millimalli blogis mis võimaldavat isiklikke rünnakuid ja kahjustavat meedianõuniku eraelu puutumatust. 


Linnavalitsus täitku seadust  ja ärgu kaalutlegu selle üle mille üle tal kaalutlusõigus puudub


Lõpuks oli linnavalitsus sunnitud alla andma ja edastas töölepingu koos kinni katmata töötasuga. 

Teen väljavõtte meedianõuniku töölepingust


Et siis meedianõuniku, T. Roosaare töötasu  (1700 euri ) on tunduvalt suurem kui enamusel linnaametnikel -  juhtide, tipp-, peaspetsialistide  palk. 
Miks ka mitte - ta on ju selle ära teeninud, Pärnu Postimehes töötamise ajal.

Aga kas meedianõuniku selline töötasu on ka kooskõlas kehtiva õigusega? 
Kas linnapea Kosenkranius määras meedianõunikule suurema töötasu kui volikogu  poolt kehtestatud palgajuhend lubas?

Pärnu linnavalitsuse kodulehel  struktuuriüksuste koosseis siin . 
"AVALIKE SUHETE TEENISTUS" rida 2  Meedianõunik,  Teet Roosaar, töötaja.



Meedianõunik T. Roosaar ei ole ei keskastme spetsialist, ei tippspetsialist,  ei juhtuvspetsialist, ei peaspetsialist, ei juht, ei  teenistuse juhataja,  ega üldse ametnik, vaid töötaja.

Pärnu Linnavolikogu  on kehtestanud Pärnu Linnavalitsuse palgajuhendi( 30.11.2017 määruse nr 5 ) siin milles on linnavalitsuse teenistuskohad jaotatud palgagruppidesse kus igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik 


Et siis meedianõunik Teet Roosaare töötasu  oleks saanud olla  vahemikus 750-1100 euri aga mitte 1700 euri. Aga nagu teada, oleks ja poleks on kahtlased vennad ja nendega ei kannata semmida.



17.11.18

Kas linnavalitsuse liikmed ei taha avalikustada oma haridust/harimatust?


Pärnu linnapea on andnud käskkirja 08.03.2018 nr 4.1-1/37 "Pärnu linnavalitsuse töökorralduse reeglid" (siin ) mille § 4 lg 1 punkt 6 kohaselt on ametiasutus kohustatud avaldama Pärnu linna veebilehel teenistujate ees- ja perekonnanimed, hariduse ja eriala, telefoninumbrid, e-posti aadressid ja vastuvõtuajad.

Mis siis, et töökord näeb ette ! Linnapea Kosenkranius ei näe aga midagi halba selles kui töökorralduse reegleid ei täideta. Tema on vähemalt on kohustuse täitnud ja nõutud reeglid on olemas.

Pärnu linna kodulehelt ei leia teavet isegi mitte linnavalitsuse liikmete hariduse kohta, rääkimata siis teenistujatest.

Kas linnavalitsuse liikmed häbenevad oma hariduse/harimatuse kohta infot avaldada.



                                                                                                                                                                                                                                                                                                       




Millega tegeleb Pärnu linnavalitsuse sisekontrolli osakond, ks sülitavad lakke või mänguvad jalgpalli?

Millal rikkumine lõpetatakse? Millal on võimalik Pärnu linna kodulehelt saada kätte kogu info mis seal tuleb avalikustada?  

12.11.18

Õiguskantsler tahab teada mida võtab Pärnu linnavalitsus ette .........

 .......Audru motoringraja tegevusest tuleneva müra vähendamiseks.

Ringraja naabruses elavad inimesed on hädas, müra ei lase normaalselt elada  aga  nende mure on läinud linnavalitsuse kurtidele kõrvadele. Tõesti imekspandav  kuidas küll ringraja kõrval elav ristiinimene sellist möllu suudab taluda kui isegi siin, Audru keskuses, mis jääb oma 5 km kaugusele ringrajast,  on  ringrajalt kostev undamine veel piisavalt tugev. 
Tänan jumalat, et kõrval kinnistul varasemalt tegutsenud kivitehas hingusele läks. Kui see hommikul  tööle hakkas  värisesid aknaklaasid ja hambad suus. 

Ja siin väljavõte õiguskantsleri kirjas Pärnu Linnavalitsusele



31.10.18

Pärnu linnavalitsus kui üldõigusjärglane ei tea ega oska põhjendada .......

.....Audru valla õigusvastaseid haldusakte

Audru vallavolikogu otsusega 12 oktoober 2017 nr 60 (siin ) võõrandati otsustuskorras Audru vallale 87/100 mõttelises osas kuuluv Ahaste külas asuv Ahaste põik 8 kinnistu, hinnaga 521 eurot.

Audru vallavara valitsemise kord  (siin ) § 57 p 1 kohaslelt vallavara võõrandamise otsustab
-vallavalitsus  kui võõrandatava vallavara väärtus on kuni 6000 eur
-volikogu  kui väärtus on vähemalt 6000 euri.

Et vallavara võõrandati hinnaga 521 euri, mis on alla 6000 euri, pidanuks vallavara müügi otsustama vallavalitsus,  mitte volikogu. Seega on volikogu poolt 12.okt 2017 antud otsus nr 60 õigusvastane kuna selle on andnud organ (volikogu) kellel puudus selleks pädevus.

25.10.2018 kirjaga teatab Pärnu linnavalitsus (Audru valla üldõigusjärglane), et ei tea ega oska selgitada miks Audru vallavolikogu ületas pädevust ja otsustas õigusvastaselt vallavara võõrandamise mille üle otsustamise oli volikogu ise  andnud kehtestatud Audru vallavara valitsemise korraga, vallavalitsuse pädevusse. 

Haldusmenetluse seadus 

§ 63. Tühine haldusakt

 (1) Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale.
 (2) Haldusakt on tühine, kui:
 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan;
 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;
 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

27.10.18

Õiguskantsler taunis Pärnu linnavalitsuse haldusaktis põhjenduste puudumist ja inimeste kaasamata jätmist.


Ehitusseadustik ja haldusmenetluse seadus näevad ette korra, kuidas menetlusi läbi viia ning lahendada selle käigus tekkivaid probleeme. Õiguskantsler leiab, et Pärnu  linnavalitsus ei ole järginud menetlusreegleid Lottemaad ühendava kergliiklustee rajamise menetluses kuna linnavalitsus pole kaasanud menetlusse kinnistuste omanikke, kelle võimalusi tänaval parkida ning oma kinnistule pääseda, liikluskorralduse muudatus piirab ja kelle harjumuspärast elukorraldust uus tee või muu rajatis otseselt mõjutama hakkab.

Pärnu linnavalitsus põhjendas inimeste kaasamata jätmist  suure halduskoormusega, see aga ei õigusta õiguskantsleri hinnangul rikkumist kuna  kindlasti tulnuks suhelda nende inimestega, keda rajatisega seotud ümberkorraldused igapäevaselt puudutavad. Teema käsitlemine meedias ei võta  linnavõimult kohustust asjaosalisi informeerida ning nendega vajadusel otse suhelda.

Samuti leidis õiguskantsler, et linnavalitsuse korralduses, millega anti projekteerimistingimused Lottemaa kergliiklustee rajamiseks, on välja toomata kaalutlused ja  kõik põhjendused  mistõttu on linnavalitsus  eksinud ka seadusest tuleneva põhjendamiskohustuse vastu.

Pikemalt loe siit

16.10.18

Kas ja kes käisid valla rahaga ilusalongis?

Väljavõte Audru valla  raamatupidamiskontost 2017 teise poolaasta MTÜ dele makstud tegevustoetustest. 
Mis see siis nüüd on?  OÜ- le  (Tirri Cuidar) ka tegevustoetust makstud!  Tegevustoetust sai maksta ikka ainult vabaühendustele (MTÜ)  mitte OÜ dele. 
Googeldan ja ........  krediidiinfo näitab 

TIRRI CUIDAR OÜ (registrikood 12389428) Ilusalong, tegutseb peamiselt muude teenindavate tegevuste sektoris ning tema põhitegevuseks on saunade, solaariumite ja massaažisalongide tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus. Ettevõte pole käibemaksukohuslane.
Mis pagana pärast maksis vald toetust ilusalongile?

Ei saa teada kui ei küsi!!! Teabenõude korras palun endale saata dokumendi mis oli OÜ-le  Tirre Cuidar 3570 euri maksmise aluseks. 

Ah et vahepeal masseeriti, muditi ja õlitati  ka  Jõõpre rahvamaja põrandaid.
Miks ka mitte!!!Haa.... ha..haaa.... 
















Kas see on nüüd hirmus või naljakas, pigem ikkagi hirmnaljakas. 
Kui ilusalongist osteti põranda lihvimise teenust siis miks seda ei kajasatud õigesti - ostetud teenusena- vaid peideti MTÜ- dele makstud  tegevustoetuste alla?

Jälle pask pinnal. Oi,oi Siim Suursild,mis sinu juhitud vallas küll toimus? Kas millimalli jälle laimab, määrib head nime,valetab?

Aga siis kohe ruttu jälle politseisse, hüpetega. 

9.10.18

Ametnike suvepuhkus ei anna õigust kodanike pöördumistele tähtaegselt mitte vastata

Seaduses antud tähtaegadest kinnipidamine on oluline osa hea halduse tavast, millest ametnik peab lähtuma. „Kindlasti ei saa pöördumistele vastamise tähtaegadest mittekinnipidamise õigustuseks olla näiteks ametnike suvepuhkus. Igal ametnikul ja omavalitsusel tervikuna on kohustus tagada isikute põhiõigused ja vabadused ning töö tuleb ka sellest lähtuvalt korraldada“, ütles õiguskantsler Allar Jõks.  

Aga tegelikkus on selline. 

Minu 26.06.2017 pöördumine Audru vallavalitsuse poole. 
Vastuskirjaga 22. juuni 2017 nr 6-17/1239-1 pikendasite teabenõudele vastamise tähtaega põhjendades seda finantsjuhi puhkusega kuid jätsite viitamata õiguslikule alusele mis seda lubas. Palun viidake õiguslikule alusele mis lubab teabenõudele vastamise tähtaega pikendada seoses puhkustega.

31.07.2017  vastuskirjaga nr 21.3-10/1322-1 Audru vallavalitsus  vastab nii :
Õiguslik alus rikkumiseks  puudub.

Arvate, et Audru valla liitumine Pärnu linnaga andis võimaluse parema kaadri valikuks ja ametnike kompetentsus tõusis.  Haa... haa...haaa...
Ära mõtle välja!!!

13.07.2018 edastasin Pärnu linnavalitsusele järgmise sisuga pöördumise:
Edastasite 11.07.2018 teate, et pikendate minu 03.07.2018 teabenõuetele vastamise tähtaega seoses linnavalitsuse puhkustega 15 tööpäevani. Kahjuks ei anna AvTS teabevaldajal õigust pikendada teabenõuetele vastamistähtaega seoses haldusorgani puhkustega. 
Palun viidake AvTS vastavale sättele mis lubab teabenõudele vastamise tähtaega pikendada seoses linnavalitsuse puhkustega. Juhul kui sellisele sättele viidata ei ole, põhjendage miks linnavalitsus rikkus AVTS ning kuidas ebapädevat ametnikku karistatakse.

Pärnu linnavalitsuse vastus 24.07.2018 kiri  nr 4.3-7/10641-3 siis selline:

Suvi on puhkuste periood. Kui ligi üks kolmandik linnavalitsuse teenistujatest on puhkusel, tõuseb kahtlemata neid asendavate teenistujate töökoormus. Lisaks võib nõutavat teavet vahetult valdava teenistuja asendajal võtta rohkem aega vajaliku teabe leidmine.


Kas kirjas on viidatud õiguslikule alusele mis lubas teabenõudele vastamise tähtaega pikendada ( seadust rikkuda)  - EI OLE
Kas kirjast nähtub kas ja kuidas ebapädevat ametnikku karistati - EI NÄHTU.

Seega Pärnu Linnavalitsus ei suvatsenud kirjale isegi mitte sisuliselt vastata vaid asus oma rikkumist õigustama. 

Täieline Eesti Vabariik!Seaduste, sh kodanike põhiseadusest tulenevate subjektiivsete õiguste rikkumine,ei ole mingi teema. 

Part,käitub nagu part,prääksub nagu part,aga kui ise ennast pardiks ei tunnista siis part ei ole.

7.10.18

Ässitaja ei ole aga ...... Lindi ja Liu sadama kinnistute kaasomanikud, kasutage oma ostueesõigust !!!!

Nagu teada võõrandas Audru vallavalitsus (vallavanem Siim Suursild)PRIA toetuste abil rajatud Liu ja Lindi sadama kinnistute kaasomandi osad seadust ja Audru vallavara valitsemise korda rikkudes 1 euriga MTÜ dele, kus tal olid isiklikud majandushuvid.

Enampakkumist ei korraldatud kuigi enampakkumise kohustus tuli otseselt Audru vallavara valitsemise korrast ja seadusest.

Et Liu ja Lindi sadama kinnistud on kaasomandis siis Audru valla kaasomandi osa müügi korral oli igal kaasomanikul ostueesõigus.

Ostueesõiguse teostamiseks peab aga ostueesõigust omavale isikule olema tagatud võimalus teada saada müügilepingu sõlmimisest.

Võlaõigusseaduse kohaselt peab müüja(antud juhul Audru vallavalitsus)teatama ostueesõigust omavale isikule viivitamata ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama ka müügilepingu.

Kuna ostueesõigust võib teostada kahe kuu jooksul pärast eelnimetatud teate saamist, on müügilepingust ja selle tingimustest teada saamise ajahetk väga oluline.

Oluline on ostueesõiguse puhul veenduda,et kõik kaasomanikud saavad teate tehingu sõlmimise kohta kätte ning ostueesõiguse algusperiood oleks seega fikseeritud.

Audru vallavalitsus ei ole seniajani teavitanud Liu ja Lindi sadama kaasomanikke oma kaasomandiosa võõrandamisest.

Seega Lindi ja Liu sadama kaasomanikud saavad ikka veel kasutada oma ostueesõigust.

Ostueesõigust omavale isikule peab sõlmitud lepingust teatama viisil, mis võimaldaks hiljem teatamise aega ja fakti vaidluse korral tõendada.
Riigikohus on oma otsustes märkinud, et võimalike vaidluste korral peab müüja tõendama, et ostueesõigusega isikut on teavitatud nii müügilepingu sõlmimisest kui ka selle lepingu tingimustest.Kuna selle tõendamine ei pruugi olla lihtne, oleks otstarbekas eelistada ostueesõigusega isikule lepingu koopia esitamist.

Veel tuleb riigikohtu arvates müügilepingu sisusse kuuluvaks lugeda kõik müügilepingu tingimused, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Selliste tingimuste hulka ei pruugi kuuluda mitte üksnes müügieseme hind,vaid ka näiteks müüdava eseme kvaliteet, maksetingimused ja võimaliku vastutuse välistamise kokkulepped.

Kui müüja poolt esitatud teade ei sisaldanud kõiki müügilepingu olulisi tingimusi, ei hakka ka ostueesõiguse teostamise tähtaeg kulgema.

Selle info saamisest kahe kuu jooksul on kaasomanikel õigus kasutada ostueesõigust,st asuda piltlikult öeldes ise lepingusse ostja asemele.

Selleks peab huvitatud kaasomanik minema notari juurde,tegema ostueesõiguse teostamise avalduse ning deponeerima ostuhinna ( mis Lindi ja Liu sadama kinnistute puhul oli 1 eur)notari ametiarvel (deposiidis.

Lindi ja Liu sadama kaasomanikud kasutage oma ostueesõigust - saate Audru valla poolt võõrandatud kaasomandi osad 1 euriga.

27.9.18

Pärnu linnavalitsus ebameeldivatele küsimustele lihtsalt ei vasta

26.06.2018 pöördumises Pärnu linnavalitsusele on esitatud küsimus: 

Kas seoses PRIA lt saadud toetustega ja nende abil tehtud parendustega Liu ja Lindi sadama kinnistutel  tõusis ka Audru valla kaasomandi osa väärtus? Juhul kui väidate, et ei tõusnud siis põhjendage miks olete sellisel arvamusel ja millele teie seisukoht tugineb. Juhul kui tõusis siis kui suur oli Audru vallale kuulunud Liu ja Lindi sadama kinnistute kaasomandi osa tegelik väärtus nende võõrandamisel.
Seega oli küsimus esitatud seoses linnavaraga millele vastamine ei tohiks mingit raskust valmistada. Aga kuidas linnavalitsus küsitule vastab ja kas üldse vastab? Kas leiad järgmistest Pärnu linnavalitsuse kirjadest küsitule vastuse?  

26.07.2018 vastuskirjaga nr 4.3-7/10171-1 teatab Pärnu linnavalitsus ühe reaga: 
Pärnu Linnavalitsusel puudub vastav teave.
(Kirja koostas Kristi Matiisen ja allkirjastas Rainer Aavik). 

Kuldsuu või idioot????!!!!

Linnavalitsusel puudub teave oma vara kohta?!!! Haa ....haa ....haa ...haa.... . Muidugi ei puudu ega saagi puududa, sest raamatupidamises on kogu linnavara arvel. Pärnu linnavalitsus väldib teemat või nagu ta ise seda nimetab, ei pea õigeks Audru vallavalitsuse tegusid ( sahkerdamisi) hinnata.

Loogiline, et PRIA toetustega tehtud suuremahulised ehitustööd Liu sadama kinnistul tõstsid kõvasti ka valla (nüüd linna) kaasomandi osa (2/100) väärtust. Kuna vallale kuulunud Lindi ja Liu sadama kinnistute kaasomandi osad, millede turuväärtus oli nüüd tohutult tõusnud, sahkerdati maha MTÜ-dele, kus oli majanduslik huvi ka endisel vallavanemal Siim Suursillal 1 euroga, mitte turuhinnaga nagu vallavara valitsemise kord ette näeb, siis väldib Pärnu linnavalitsus teemasid ja küsimusi mis puudutavad Liu ja Lindi sadama maaüksuste võõrandamist. 

27.07.2018 täiendav pöördumine Pärnu linnavalitsusele:
Kirjutate, et Pärnu linnavalitsusel puudub teave, kas seoses PRIAlt saadud toetustega ja nende abil tehtud parendustega Liu ja Lindi sadamas tõusis ka Audru valla kaasomandi osa väärtus. Jätsite
selgitamata ja põhjendamata mis takistab Pärnu linnavalitsusel seda infot saamast Pärnu linnaga ühinenud endise Audru valla raamatupidamisest, kelle üldõigusjärglane on Pärnu linn ja kellele
laienevad kõik endise Audru valla kohustused ja õigused. Pärnu linnavalitsuses on ametis kõik endised Audru valla raamatupidajad, finantsjuht, vallavanem, abivallavanem ja muud endised teenistujad
kellelt peaks Pärnu linnavalitsus vastava info saama. Seega palun uurige, selgitage välja, analüüsige või tehke muud vajalikud toimingud ja edastage palutud info. 

07.08.2018 kirjaga nr 4.3-7/10171-3 vastab Pärnu Linnavalitsus järgmiselt:
Teie korduvatele pöördumistele seoses Audru valla poolt Lindi ja Liu sadama osa võõrandamisega on Pärnu Linnavalitsus ka korduvalt vastanud. Oleme Teile edastanud kogu linnavalitsusele nende teemade kohta teada oleva info.

Ja kus siis küsimuse vastus on? 

16.08.2018 uus pöördumine Pärnu Linnavalitsusse. 
Minule teadaolevalt oli 26.06.2018 pöördumine esimene kus palusin selgitusi seoses Liu ja Lindi sadama osade võõrandamise haldusaktidega. Seega soovin teada milliseid korduvaid pöördumisi Pärnu linnavalitsus silmas pidas.
Ootan jätkuvalt täiendavaid selgitusi ja vastuseid 27.07.2018 (varasem 26.06.2018 ) pöördumises 
esitatud küsimustele.

21.08.2018 Pärnu linnavalitsuse vastuskirjast nr 4.3-7/10171-5
Palume vabandust põhjendamatu üldistuse pärast! Tõepoolest esitasite Teie esimese pöördumise Liu ja Lindi sadama osa võõrandamise teemal 26.06.2018.
Vastuseks selgitustaotlusele teatame, et linnavalitsusel ei ole lisaks 26.07.2018 kirjas nr 4.3-7/10171-1 avaldatule Teile täiendavat teavet esitada.
Kui Teie leiate, et Audru Vallavalitsuse 23.03.2017 korraldus nr 74 ja 19.10.2017 korraldus nr 335 riivavad Teie õigusi, on Teil kahtlemata õigus oma õigusi kaitsta.

27.08.2018 täiendav pöördumine Pärnu Linnavalitsusele. 
Kirjutate: Vastuseks selgitustaotlusele teatame, et linnavalitsusel ei ole lisaks 26.07.2018 kirjas nr 4.3-7/10171-1 avaldatule Teile täiendavat teavet esitada.
Allakirjutanu ei olegi palunud täiendavat teavet vaid palunud selgitusi haldusakti kohta ( olete senini küsimustele vastamist vältinud.)
Kirjutate: Kui Teie leiate, et Audru Vallavalitsuse 23.03.2017 korraldus nr 74 ja 19.10.2017 korraldus nr 335 riivavad Teie õigusi, on Teil kahtlemata õigus oma õigusi kaitsta.
Jah. Kui ma leian, et mõni haldusakt riivab minu õgusi siis ma kahtlemata kaitsen oma õigusi.
Praegusel juhul olen ma palunud linnavalitsuselt aga selgitusi haldusakti kohta.
Seega ootan tähtaegselt selgitusi ja vastuseid seni vastamata küsimustele.

Siin nüüd ehe näide kuidas kodanike kirjadele jäetakse sisuliselt vastamata aga väidetakse, et oleme juba korduvalt vastanud.

Karistamatu EV kodanike põhiõiguste rikkumine  ametnike poolt on selle korrumpeerunud riigi püha paiste. 

27.08.2018 pöördumisele vastamise tähtaeg on homme. Tule tagasi kui tahad teada kuidas komöödia jätkub. 




14.9.18

Andeks kas teil on veel loomi - ei, kõik on läind !

Minu tähelepanu köitis, et Audru vald maksis  pidevalt   Varjupaikade MTÜ -le mingit liikmemaksu. Pole ühestki dokumendist läbi jooksnud, et vald oleks olnud Varjupaikade MTÜ  liige. Mis pagana liikmemaks siis?  Hämmastav oli ka see, et liikmemaksu  kajastati rajatiste majandamiskuluna kontogrupis 5512 mitte aga liikmemaksude kontol  452800 nagu pidanuks liikmemakse kajastama.

Siin siis väljavõte neist varjupaikade MTÜ le  makstud liikmemaksudest aastatel 2015-2017















Küsin dokumenti liikmeks olemise kohta - netu.
Mul pole midagi selle vastu kui toetatakse kodutute loomade varjupaika aga ikka nii, et asi oleks aus, selge,  läbipaistev.
Palun teabenõude korras saata arved mille alusel on toimunud (liikmemaksude) maksmine.

Nüüd selgub, et polegi tegemist liikmemaksuga.

Varjupaikade MTÜ käib hoopis  Audru vallas hulgi hulkuvaid koeri, kasse püüdmas, hoiab neid mõni aeg, notib maha või leiab uue kodu  ja siis käitleb korjused.

Mõned aastad tagasi juhtus aastas maksimum 1-2 korda kui koerapüüdja kutsuti ja mõni kodutu koer minema viidi.

Need arved tunduvad küll esoteerika.
Ei tea kas Audru valda on mõni koer või kass alles ka jäänud  või on kõik kinni nabitud?

Arved  siin 

Toon näited 2017 aasta arvetelt

2017 a nabiti Audru vallas kinni ja viidi varjupaika kuude lõikes kodutuid loomi ning  käideldi korjuseid järgmiselt:

detsembris  1 kodutu loom ja käideldi  1 korjus
novembris 13 kodutut looma, käideldi 39,5 kg korjuseid
oktoobris    9 kodutut looma,  käideldi 5,25 kg korjuseid
septembris  1 kodutu loom,  käideldi  6 kg korjuseid
juulis          3 kodutut looma, käideldi 20,30 kg korjuseid
juunis       12 kodutut looma, käideldi  4,20 kg korjuseid
mais         26 kodudut looma, käideldi 105 kg korjuseid
aprillis       3 kodutut looma, käideldi 1 kg korjuseid
veebruaris 2 kodutut looma
jaanuaris   1 kodutut loom

Siia ei ole arvestatud neid kasse ja koeri keda loomaomanik on ise varjupaika viinud.
2017 aastal pidanuks iga kuu koerapüüdjate auto Audru vallas tiirutama aga  näinud pole neid keegi ja hulkuvatest koertest ja kassidest pole ka kuulda olnud.

Seega tehke oma järeldused nende arvete pinnalt.
Veel üks huvitav fakt. Arved on koostatud 21.08.2018 päeval kui vastati minu teabenõudele.
Paber kannatab kõiki.


3.8.18

Pärnu linnapea rikkus korruptsioonivastast seadust!

Pärnu linnapea  rikkus  korruptsioonivastast seadust andes 16. 01. 2018 käskkirja  nr 4.2-2/39 millega otsustas ise enda lähetamise ja omale päevaraha ja lähetuskulude maksmise.

Kohaliku omavalitsuse mõlema organi (volikogu esimehe ja linnapea ) juhi puhul on tegu ametiisikuga korruptsioonivastase  seaduse (KVS)  § 2 lõike 1 mõttes.

KVS § 11 lõike 1 punkti 1 järgi on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine (selle kohta vt KVS § 2 lõige 2), kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Teenistuslähetusse saatmise otsustamine ja lähetusaruande kinnitamine ei kuulu toimingupiirangu kohaldamata jätmise aluste hulka (KVS § 11 lõige 3). Seega laieneb neile teenistuslähetusse saatmise otsustamisel ja lähetusaruande kinnitamisel KVS-s ettenähtud toimingupiirang.  
Täpselt sellise seisukoha on andnud ka õiguskantsler oma kirjas Jõgeva vallavolikogule.

Ja siin linnapea käskkiri.








































Peale selle ei ole käskkirjal märgitud selle andmise õiguslikku alust ega viidatud vastavale korrale mis reguleerib Pärnu linnas  teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude hüvitamist.   Viidatud on ainult avaliku teenistuse seaduse  (ATS) § le 44 kuid mitte vastavale lõikele. ATS § 44 sisaldab 5 lõiget, millist lõiget linnapea silmas pidas,  ka see tulnuks märkida.

Maja on juriste ja muid tegelasi täis aga dokumentide vormistamine  linnavalitsuses alla igasugu arvestust. Ei ole ju tegemist mõne pisikese vallaga vaid suure Pärnu linnaga.

20.06.2018 edastan Pärnu linnavalitsusele märgukirja soovides konkreetset vastust
-kas Pärnu linnavalitsus nõustub,  et ise enda lähetuse üle otsustamise ja sellekohase käskkirja andmisega on linnapea rikkunud korruptsioonivastast seadust.
Samuti soovin teada 
-kas on õiguspärane et käskkirjal ei ole viidatud  avaliku teenistuse seaduse  § 44 vastavale lõikele
- kas on õiguspärane, et käskkirjal  ei ole viidatud vastavale korrale  mis reguleerib Pärnu linnas  teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude hüvitamist.


06.07.2018  tuleb vastuskiri nr 4.3-7/10004-1. Loomulikult ei taha Pärnu linnavalitsus tunnistada korruptsioonivastase seaduse rikkumist. Ega ma lootnudki. 

Kas keegi leiab  sellest mulast vastused minu 3 le küsimusele.

Kopeerin 06.07.2018 vastuskirjast

Pärnu Linnavolikogu ja Pärnu Linnavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude hüvitamist reguleerib hetkel Pärnu Linnavolikogu 21. märtsi 2013 määrus nr 10 „Pärnu Linnavolikogu ja Pärnu Linnavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/426032013042).
Määruse § 3 lõike 1 alusel võib volikogu liikme ja linnavalitsuse liikme teenistuslähetusse saata avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt vormistatakse Linnavalitsuse liikme (sealhulgas linnapea) välislähetus linnapea käskkirjaga.
Oleme teadlikud õiguskantsleri 30.01.2018 seisukohast, mistõttu on ettevalmistamisel Pärnu Linnavolikogu 21. märtsi 2013 määruse nr 10 muutmise eelnõu, et volikogu esimehe teenistuslähetusse saatmise ja lähetusaruande kinnitamise otsustaks volikogu ning linnapea teenistuslähetusse saatmise ja lähetusaruande kinnitamise volikogu esimees

Kus siin siis need vastused olid? 
Ja uus kiri läheb teele



Pärnu Linnavalitsus             10.07.2018

Vastamata küsimused


Teie vastuskirjast 06.07.2018 nr 4.3-7/10004-1 ei leidnud vastuseid oma

küsimustele. Allakirjutanu ei soovinud teada kas, millal, miks ja millist
määrust muudate vaid palutud oli argumenteeritud vastuseid konkreetsetele
küsimustele. 
Palun vastake vastamata küsimustele või põhjendage miks ei
ole seda võimalik teha.
Vastamata küsimused:
1. Vastuskirjast ei lugenud välja kas nõustute, et Pärnu linnapea rikkus korruptsioonivastast seadust kui otsustas 16. 01. 2018 nr 4.2-2/39 käskkirjaga ise enda lähetamise ja päevaraha ning lähetuskulude määramise? Soovin konkreetset vastust - kas nõustute või mitte.
2. Sama käskkirja 16. 01. 2018 nr 4.2-2/39 andmise õigusliku alusena on märgitud Avaliku teenistuse seaduse § 44 kuid viitamata on vastavale lõikele. ATS § 44 sisaldab 5 lõiget. Soovin teada millisest ATS § 44 lõikest käskkirja andmisel lähtusite ja miks vastavale lõikele ei olnud käskkirjas viidatud? Kas lõikele viitamata jätmine on õiguspärane. Jaatavat vastust palun põhjendada.
3. Käskkirjas 16. 01. 2018 nr 4.2-2/39 ei ole viidatud ka kehtivale korrale ( 21. märtsi 2013 määrus nr 10 „Pärnu Linnavolikogu ja Pärnu Linnavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmise kord“) millega on reguleeritud, kes ja kuidas kinnitab Pärnu linnapea lähetused. Soovin teada kas sellele korrale viitamata jätmine on õiguspärane? Kui olete seisukohal, et vastavale korrale viidata ei olnud kohustust ega vajalik siis palun põhjendage sellist
seisukohta.

Vastuskiri e postile

Lugupidamisega
Anne Seimar


Vastus peaks tulema hiljemalt 10.08.2018. Kas mõni ebamugav küsimus saab lõpuks ka vastuse? Oh,  ära mõtle välja!!!!!

20.7.18

Andres oli paugu otsas kui Siim keeldus arupärimistele vastamast.


Siin siis Pärnu linnavolikogu esimehe Metsoja vastuskirjast väljavõte.
Jätsin vahele mõttetu mula mis üldse asjasse ei puutunud ja mida lugedagi ei viitsi.



















Ah et Metsojal pole aimugi millisel volikogu istungil Suursild keeldus EKRE arupärimistele vastamast! No muidugi läks Siimu totakas jutt sõber Andresel kähku meelest ,  ehk oli see just Metsoja enda naeruväärne soovitus Siimule,  hämada ja keelduda oma varasemate "pattude" ja jamade kohta aru andmast, lükata vastamine linnavalitsuse kaela.

Mina punktist 3 küll välja ei lugenud on siis Metsojal teada mõni õigusakt või dokument mis lubab linnavalitsuse liikmel keelduda vastamast volikogu liikme arupärmistele seoses tema varasema tegevusega vallavanemana.  Metsoja ei ole maavanemana õpitud ja praktiseeritud udutamist unustanud seda läheb nüüd usinasti tarvis.

11.07.2018 edastan täiendava pöördumise, vastamata jäänud küsimustega













Hiljemalt 11. 08. 2018  peaks tulema vastus . Piisanuks kahest lausest. Näiteks:
Punkt 1  - jah peab vastama konkreetne vallavalitsuse liige kellele arupärimine on esitatud.
Punkt 2 - ei ole sellist  õigusakti vm dokumenti, sest volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi ka  linnavalitsuse liikme varasema tegevuse kohta ( näiteks vallavanemana).

Vastamine võtnuks max 3 min ,  aga  et ausalt ja otse vastata ei saa siis on vaja  midagi teemavälist hämada. Tore ju oikuda, et oh  kuidas see millimalli kirjadele vastamine ikka aega võtab.

25.6.18

Halduskohtu abiga Pärnu linnavolikogult vastust nõudma!

Tõeline EV.
Õigusriik, demokraatia,  rahvavõim ... , hea halduse tava ......mida veel?


03.05.2018 edastasin Pärnu linnavolikogule pöördumise (koopia saatsin teadmiseks revisjonikomisjonile).

Kopeerin pöördumise sisu

Selgitustaotlus/märgukiri

Kirjutama ajendas Pärnu linnavalitsuse liikme, ablinnapea Siim Suursilla, keeldumine vastamast volikogu liikmete (EKRE) arupärimistele. Valijana olen huvitatud, et minu poolt valitud volikogu liige saaks piisava kindlusega kaitsta oma valijate huve, saada selleks seaduse ja õgusaktidega ettenähtud korras vastuseid oma küsimustele nii linnapealt, linnavalitsuselt kui ka linnavalitsuse liikmetelt. Selline olukord, kus linnavalitsuse liige, abilinnapea, keeldub vastamast volikogu liikme arupärimisele on enneolematu ja õgusvastane.

Palun selgitusi seoses Pärnu linnavolikogu töökorraga, volikogu liikmete õiguste ja kohustustega Pärnu linnavolikogus, linnapea ja linnavalitsuse liikmete kohustustega, volikogu liikmete ees.

Istungi videosalvestust vaadates jäi mulle arusaamatuks ja tekitas küsimusi abilinnapea Siim Suursilla hämamine, justkui annaks KOKS § 26 lg 2 mingil kummalisel koosmõjul § -ga 1 ja 41 õiguse temal, kui linnavalitsuse liikmel, keelduda volikogu liikmete arupärimistele vastamast, ja et arupärimise, lähtuvalt KOKS §-st 26 lg 2, saavat esitada ainult linnavalitsusele (mitte linnavalitsuse liikmetele) kui kollegiaalorganile, mis on pehmelt öeldes halenaljakas ja tõsiselt mittevõetav.

Endine õguskantsler, Indrek Teder,  on andnud oma seisukohad samas küimuses (KOKS § 26 lg 2 arupärimistele vastamine) Audru vallavolikogule (volikogu esimees Siim Suursild) juba 2011 aastal, andes sellised seisukohad :
" Tulenevalt sõnastuslikest sarnasustest töökorra ja KOKS § 26 lg 2 vahel järeldan esialgu, et töökorra mõiste "kirjalik arupärimine" on samatähenduslik KOKS § 26 lg 2 mõistega "kirjalik küsimus", s.t töökorra vastavate sätete eesmärk on täpsustada KOKS § 26 lg 2 regulatsiooni rakendamist ja mitte luua iseseisvat regulatsiooni (märgin ühtlasi, et kui töökorra nimetatud sätete eesmärgiks oleks luua iseseisev regulatsioon, siis puuduks töökorrast regulatsioon, mis täpsustaks just KOKS § 26 lg 2 regulatsiooni rakendamist).

Sissejuhatuseks selgitan kõigepealt küsimuse olulisust. Põhimõtteliselt oodatakse vallavolikogult kui kõige olulisemalt kohaliku omavalitsuse üksuse organilt vallavalitsuse (laiemas tähenduses, s.t nii vallavanema, vallavalitsuse liikmete kui ka valla ametiasutuste) üle Riigikogu rollist tuleneva parlamentaarse kontrolliga sarnase järele valve teostamist. Muuhulgas on järelevalve teostamine oluline õigus riigi ülesehitamise seisu kohalt. Seda silmas pidades on oluline tagada volikogu liikmele ka kompetents, mille kaudu kontrolli teostada. Sellest tulenevalt on seadusandja muuhulgas andnud volikogu liikmele KOKS § 26 lõikest 2 tuleneva õiguse saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt (kitsamas tähenduses, s.t vallavanemalt ja vallavalitsuse liikmetelt ) ning valla ametiasutuselt.
Siinkohal tuleb aga arvestada, et kirjaliku küsimuse esitamine peaks võimaldama volikogu liikmel teostada Riigikogu rollist tuleneva parlamentaarse kontrolliga sarnast järelevalvet ning omab seega seoseid ka vallavalitsuse liikmele (hilisema) umbusalduse avaldamise võimalusega.Siin on kohane tõmmata paralleel PS § 74 lõikega 1 ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-dega 139 ja 140, mille kohaselt sõnaselgelt võib Riigikogu liige adresseerida vastavalt arupärimise või kirjaliku küsimuse konkreetsele Vabariigi Valitsuse liikmele, kes peab ka vastama. Seega oleks KOKS § 26 lõiget 2 ilmselt kohane tõlgendada selliselt, et kui volikogu liikme kirjalik küsimus on adresseeritud konkreetsele vallavalitsuse liikmele, peab ka vastama vastav vallavalitsuse liige (mitte vallavalitsus tervikuna või vallavanem vallavalitsuse esindajana). Niisiis minu hinnangul ei ole KOKS § 26 lg 2 vastuolus põhiseadusega, kuna ta ei võta volikogu liikmelt võimalust saada vastust kirjalikule küsimusele vallavalitsuse liikmetelt, sh vallavanemalt.

Seega minu küsimused
Milline on Pärnu Linnavolikogu sh volikogu esimehe seisukoht (lähtudes KOKS § 26 lg 2 ja Pärnu linna põhimääruse § st 35)

1. Kas abilinnapea Siim Suursilla keeldumine, volikogu liikmete arupärimisele vastamisest, oli seaduse ja Pärnu linna põhimääruse ja muude õigusaktidega kooskõlas? Juhul kui vastus on jaatav, palun seda seisukohta põhjendada, viidates seejuures õiguslikule alusele , mis sellist seisukohta toetab. Juhul kui vasus on eitav siis kuidas plaanib volikogu esimees selle olukorra lahendada ja mida ette võtta, et volikogu liikmed saaksid oma arupärimistele seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud korras vastused.

2.Kas Pärnu linnavolikogu ( volikogu esimees) plaanib võtta tarvidusele mingeid meetmeid, et selline olukord ei korduks? Kui jah siis milliseid, kui ei siis miks?

3.Kas Pärnu Linnavolikogu esimehel on teada mõni seadus, õigusakt vm dokument mis sätestab, et abilinnapea (linnavalitsuse liige või linnapea) võib keelduda vastamast volikogu liikme arupärimistele mis puudutavad tema varasemat tegevust vallavanemana ja volikogu esimehena. Kui selline dokument on volikogu esimehel teada siis palun sellele viidata ja osutada täpsele asukohale dokumendis kust võiksin sellekohase teabe leida.

Lugupidamisega
Anne Seimar

Kuna pöördumisele vastamise tähtaeg on vastavalt MSVS 30 päeva siis oleks vastus pidanud olema juba ammu minuni jõudnud - aga ei ole. Volikogu esimees A. Metsoja ei kavatsegi vabatahtlikult vastata.
Seega kasutan sunnimeetodit.
17.06.2018 esitan kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale ja palun kohustada volikogu mulle vastama.

18.06.2018 annab Tallinna Halduskohus määruse kaebuse menetlusse võtmise kohta.






Ja nii hakkabki olema kui tähtaegselt ei vasta - läheb kaebus kohtusse. Tahad teada mis edasi toimuma hakkab ja millised vastused ja kohtulahendid saan, hoia sellel postitusel silma peal.

21.6.18

Pärnu Linnavalitsus ei mõistnud vastata ......!!!

Pärnu linnavolikogu tänane istung veebis. Muljed.

Paljudel volikogu liikmetel oli kahju ja paljudel piinlik .......

Mul on kahju, et paljudel  volikogu liikmetel oli kahju, mul on piinlik, et mitmetel volikogu liikmetel oli piinlik.

Mitmed volikogu liikmed ei mõistnud miks Pärnu Postimehest pagendatud  Teet Roosaar koos volinikega istungisaalis laiutas, volikogu töökord sellist omavolilist sissetrügimist ei luba, mees ei olnud ju ühegi eelnõu ega küsimusega seotud, et võinuks kasvõi kutsutud külaline olla.

Ennekuulmatu,  Pärnu linnavalitsus (Meelis Kukk),  kui majandusaasta aruande koostaja, tunnistas volikogu istungil, et ta ei mõista vastata miks Audru valla  kassaraamat näitab 2017 aasta lõpus sularaha  kassajäägiks 0 euri aga majandusaasta aruanne 889 euri .  Ha ... ha.. haaaa  ....!!!!👀 😋

Revisjonikomisjon enne majandusaasta aruannete kinnitamist oma aruannet ei esitanud, seisukohta majandusaasta aruannetele ei andnud nagu näeb ette KOFS § 29 lg 10 ja kedagi see ka ei huvitanud nagu ka see, et koos majandusaasta aruandega ei esitatud volikogule linnavalitsuse  protokollilist otsust majandusaasta aruannete heakskiitmise kohta, nagu nägi ette KOFS § 29 lg 11.

Volikogu istung katkestati kell 16. 56 kuna koalitsiooni liikmed olid istungilt plagama pannud ja kvoorumit ei olnud enam koos. Jälle haa ... haaa.. haaaaa...

Mõttetu Metsoja kamp,  enamus samasugused tarbetud naksitrallid nagu olid  Audru vallavolikogus (va toimekas opositsioon ). Suur osa Pärnu linnavolikogu liikmetest ongi Audru vallavolikogu  endised ... vaikivad naksitrallid, va Jaanus Põldmaa, kes vahel mõne asjakohatu küsimuse esitab või tobeda repliigi viskab. Võta üks ja viska teist.




20.6.18

Pärnu Linnavolikogu ei saa 2017 a majandusaasta aruannet selliselt kinnitada.

Homme 21.06.2018 on siis Pärnu linnavolikogu istung kus päevakorra kohaselt kinnitatakse ka Audru valla, Tõstamaa valla ja Pärnu linna 2017 majandusaasta aruanded.

Audru valla 2017 a majandusaasta aruanne.
Vigu pole vaja otsida aruande seest vaid .........

 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (edaspidi lühend - KOFS) § 29 lg 10 sätestab: 
Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus, vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule.  Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

Pärnu Linnavolikogu revisjonikomisjon ei ole esitanud volikogule aruannet.  Ka veebist, dokumentide hulgast revisjonikomisjoni aruannet ei leia.  Veel enam, sellist päevakorrapunkti (revisjonikomisjoni  ülevaade oma tegevusest )  pole isegi mitte istungi päevakorras.

2. KOFS § 29 lg 11 kohaselt : Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja valla- või linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta

Majandusaasta aruandele ei ole lisatud koos vandeaudiitori  aruandega linnavalitsuse protokollilist otsust aruannete heakskiitmise kohta neid ei leia ka veebist volikogu istungi materjalide juurest. Seega ei saa volikogu liikmed olla kindlad kas linnavalitsus on üldse ise  majandusaasta aruanded heaks kiitnud.

 Lehitsen natuke Audru valla 2017  majandusaasta aruannet ja lasen silmad diagonaalis üle.

3.  Linnapea Kosenkranius,  kes Audru valla 2017 majandusaasta aruande allkirjastas, istub püssirohutünni otsas. 
Teen väljavõtte  lk 3 lõpust.
Viimases reas on kirjas:  Juhatuses on 3 liiget.









Halloo....... ulmekirjanikust raamatupidaja Ülle Kaljumäe!  Oü Lavassaare Kommunaalil ei ole juba aastaid enam juhatust
Audru vallavalitsuse korraldusega 12.05.2016 nr 140 kutsuti tagasi OÜ Lavassaare Kommunaal (100% valla osalusega) juhatuse liikmed ja moodustati OÜ Lavassaare Kommunaal nõukogu
Tutvuge vallavanem Siim Suursilla korraldusega 


















4.Audru valla 2017 majandusaasta aruande lk 24 on toodud Lisa 2 kus kajastatud sularaha kassas ja pangakontodel. Siit nähtub, et aasta lõpu seisuga 31.12.2017 oli sularaha jääk  kassas  889 eurot,







07.02.2018 tegi raamatupidaja Ü Kaljumäe  aga mulle 2017 aasta kassaraamatust väljavõtte huvitaval kombel oli kassaraamatu järgi  2017 aasta lõpus sularaha  jääk kassas aga   0 euri. (29.12.2017 viis Helgi Põldsam kogu sularaha 2795 euri panka)



Kas 2017 aasta lõpus oli sularaha kassas 889 euri nagu majandusaasta aruandes või 0 euri nagu kassaraamatus. Kas see pole mitte politsei teema.

 Uuuuu......revisjonikomisjon, kuidas siis kontrolliti kui üldse kontrolliti  ja sisekontroll  millega see tegeleb?  Kui audiitorile  lootma jääda siis ..... audiitor kontrollis 7 aastat ühte ettevõtet ja kogu aeg oli kõik korras siis aga avastas maksuamet, et ettevõte oleks pidanud juba 5 aastat tagasi käibemaksukohuslane olema.  


Tahaks nüüd näha kuidas Pärnu linnavolikogu sellise majandusaasta aruande kinnitab kus 2017 aasta lõpus on kassaraamatu järgi sularaha jääk kassas  0 euri aga majandusaasta aruande järgi 889 euri. 

18.6.18

Ametnik valetab - ja mis siis?

Mulle valetatakse pidevalt, võib-olla arvavad linnaametnikud, et olen lihtsameelne ja usun kõike ja kõiki. Vot ei tea. Tegelikult naudin valla(linna)ametnike siplemist oma valedevõrgus, tobedaid selgitusi ja ühe vale õigustamist teise valega.

Huvitav, kas näiteks linnapea Kosenkranius teab ja kiidab valetamise heaks, isegi soosib seda või digiallkirjastab väljuvad kirjad pahaaimamatult automaatselt, neisse süvenemata? Millegipärast mulle tundub, et linnapeal sellest kama 2, ja et mees on varsti samas pasas kui projektikirjutajast abilinnapea. Vastutab ju siiski linnapea ja see peaks olema oluline, et lüüa plats puhtaks ebakompetentsetest ja valelikest linnaametnikest ja töötajatest kes jätavad linnavõimust mitteusaldusväärse mulje.

Vahel juhtub, et valla(linna)valitsus ei soovi mõnedele isikutele eelarvest tehtud väljamakseid avalikustada, siis kaetakse nende isikute nimed pangakonto väljavõttel kinni ja väidetakse, et väljamakseid neile ei olegi tehtud.
Näiteks.
Uurin, oma allikaid kasutades välja, kelle nimi on kaetud osa all ja kassi hiire mäng algab. 


05.03.2018 edastasin Pärnu linnavalitsusele teabenõude ja soovisin teada kas ja kui palju on tehtud Audru valla eelarvest väljamakseid 2017 aastal Riina Padur ile ja Margit Merila le (OÜ Lavassaare Kommunal). Palusin väljastada maksmise aluseks olevad dokumendid.

27.03.2018 vastuskirjaga nr 4.3-7/3225-2 teatab Pärnu linnavalitsus järgmist:
Audru valla eelarvest ei ole 2017. aastal tehtud väljamakseid Riina Padurile ja Margit Merilale .

Ei usu!!!

01.04.2018 edastan täiendava teabenõude ja palun kontrollida :
Kas olete ikka kindel, et Riina Padur ile ja Margit Merila le ei ole tehtud 2017 aastal valla eelarvest väljamakseid, nagu teabenõudele vastamisel teatasite? (Kuna valetamised on sagedased siis enam ei usu.)
23.04.2018 nr 4.3-7/3860-6 teatab Pärnu linnavalitsus:
Kinnitame varem öeldut, et Audru Vallavalitsus ei ole teinud 2017. aastal Riina Padurile ja Margit Merilale väljamakseid.
Mis sa kostad! Aus Pärnu linnavalitsus on kontrollinud ja kinnitab varem öeldut - ei ole tehtud väljamakseid.

Aga mina ei usu ikka!

02.05.2018 edastan kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile ja väidan, et Pärnu linnavalitsus valetab teabenõuetele vastates, palun kontrollida kas vastab tõele, et Riina Padurile ja Margit Merilala ei ole tehtud 2017 aastal väljamakseid ning kelle nime on kinni kaetud 06.11.2017 maksekorraldusel 5974 millega tehti väljamakse 154.64 euri

01.06.2018 saabub Andmekaitse Inspektsiooni vastuskiri nr 2.1.-1/18/1152  (millest teen väljavõtted):
Alustasin Teie märgukirja alusel Pärnu Linnavalitsuse suhtes omaalgatusliku järelevalvemenetluse. Vastuses inspektsiooni järelepärimisele on Pärnu Linnavalitsus selgitanud, et „asjaolusid üle kontrollides selgus, et linnavalitsus on Anne Seimari teabenõuetele, mis puudutasid Riina Padurile ja Margit Merilale väljamaksete tegemist, vastamisel eksinud.

Eksimus sai võimalikuks,sest teabenõuetele vastuste koostamise ajal puudus vastuse koostajal võimalus kasutada Audru Vallavalitsuse raamatupidamisprogrammi. Raamatupidamisprogrammi kasutamisel olid tõrked tingitud programmi linnavalitsuse serverisse ületoomisest. Vastuse koostaja selgituste kohaselt oli ta kindel, et OÜ Lavassaare Kommunaal töötajatele Riina Padurile ja Margit Merilale ei ole valla eelarvest väljamakseid tehtud.

(üks valetamine asendati teisega - programmi viga)

Audru valla eelarvest on Riina Padurile makstud tasu jaoskonnakomisjoni esimehe ülesannete täitmise eest (väljamakse summas 308,48 eurot) ning jaoskonnakomisjoni majandamiskulude katteks 200 eurot (09.10.2017, maksekorraldus nr 5348). Margit Merilale on makstud tasu jaoskonnakomisjoni liikme ülesannete täitmise eest 154,64 eurot (06.11.2017, maksekorraldus nr 5974).

Seega tuvastas inspektsioon järelevalvemenetluses, et vastuses vaide esitaja teabenõudele on linnavalitsus edastanud vaide esitajale eksitavat teavet. Tulenevalt eeltoodust tegi inspektsioon Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku avaliku teabe seaduse paremaks rakendamiseks ning juhtis linnavalitsuse tähelepanu sellele, et kahtluse korral enne teabe väljastamist tuleb kontrollida väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele.

Andmekaitse Inspektsioonile tuli valetamist kuidagi põhjendada ja mis muud kui programmi viga. Huvitav kas programm kattis omatahtsi kuidagi ka Margit Merila nime kinni mis pidanuks olema avalik.

Vot siis kui jõhker valetamine käib ja kui lollilt vahele jäädakse.

Selline näeb välja katmata kujul panga väljavõte.
06.11.2017 Merila Margit. 06.11.2017 Maksekorraldus 5974 töötasu ülekanne- üksik 154,64

See on ainult üks näide paljudest "eksimustest"

12.6.18

Või et siis salvkaevu ehitus on raamatu kirjastamiskulu ja Pärnu linnavalitsusele esitatud arve MTÜ Pärnumaa Õpilasmaleva kulu.


27.07.2017 korraldusega nr 225 (siin ) eraldas Audru vald MTÜ- le Pärnumaa Õpilasmalev (juhatuse liikmed volikogu aseesimees  Mati Sutt ja vallavalitsuse liige  sots nõunik Peep Tarre) 25. aastapäeva raamatu kirjastamiskuludeks reservfondist 5500 euri.
Raamat ilmus  26 01.2017 (artikkel)
Miks reservfondist ja miks alles pool aastat peale raamatu ilmumist ?!!
Tegemist ei olnud ettenägematu  kuluga mille maksmiseks võinuks reservfondi kasutada.  Miks ei nähtud  MTÜ Pärnumaa Õpilasmaleva raamatu kirjastamiskulusid ette eelarves?

Seda kutsutakse finantsdistsipliini rikkumiseks. 

Kirjastamiskulud olid ammu kantud ja raamat ilmunud kui  Suursild, Sutt ja Co  tulid ideele ühinemissegaduses valla rahakotist MTÜ Pärnumaa  Õpilasmalevale kirjastamiskulude  sildi all raha  välja kantida.  

Ja kuidas seda raamatu kirjastamiseks  eraldatud 5500 euri tegelikult kasutati  näeb allolevatelt dokumentidelt mis on edastatud mulle MTÜ Pärnumaa Õpilasmaleva juhatuse liikme Mati Suti poolt.

 Endla teatril  ei saanud raamatu kirjastamisega küll mingit pistmist olla.  

Hansaprint OÜ poolt on  esitatud  arve Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale.  MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev on Pärnu linnavalitsusele esitatud arve lisanud oma raamatupidamise kuludokumentide hulka. Kust  hr M. Sutt  selle arve ikkagi sai - halloo Pärnu linnavalitsus, kus teie  arved vedelevad? 
ja kuupäev milline



Näituse ja stendide jaoks ei olnud  raha eraldatud vaid raamatu kirjastamise kuludeks.


Ja kuidas salvkaevu ehitus raamatu kirjastamisega seotud on?

















No jah, ega enne saa raamatut kirjastada kui salvkaev ehitatud!!!
Omaette teema on aga see kuidas saadi luba salvkaevu ehitamiseks mida polnud planeeringuga ette nähtud.