30.5.12

Elagu EV koonduslaagrid

Üks rääkimata lugu
Mõne jutu saab avaldada alles siis kui peategelane meie hulgast juba lahkunud.
Enne jõule külastasin järjekordselt vanadekodu.
Pakkisin kaasa natuke külakosti - pisut  puuvilju, mahla, midagi soolast  ja midagi magusat.
Väike armas majake. Jõulude ajal jättis see eriti sügava mulje. Hoovis puust tahutud päkapikud ja pikas koridoris toolil konutamas tähtsal moel jõuluvana.

Mõisaküla hooldekodu,  kui piltpostkaart aga ..............
Tuba, kus 4 vanakest oma viimaseid elupäevi veetsid,  oli järjekordselt väljastpoolt lukus. Sellepärast siis ei olegi koridoris ühtegi asukat kohanud. Toauksed on  lukus ja vanakesed istuvad kui surmamõistetud vangid oma pissihaisuses kongis. Miks on vanainimesed lukustatud uste taga? Kas personalil on nii lihtsam, ei ole vaja jälgida,  äkki mõni tahab kõndima minna.
Aga elu on neil hea. 89  aastane tädike, keda mina seal külastan, kiidab vanadekodu elu maast taevani.

Pakin kaasavõetu lahti. Tädike märkab kirsisiirupi pudelit ja teatab „Oi, miks sa niipalju raha raiskad, oi aitäh, aitäh aga tead see kirsisiirup vii küll tagasi". Küsin kas talle see ei meeldinud. Saan vastuseks, et meeldib küll aga ei, ei. ei ..... „Mis siis viga, kas liiga magus, tahaksid sa mingit hapumat siirupit?“. „Ei ära enam too, ära raiska raha, ma andsin selle ka ära mis sa eelmine kord tõid“. "Miks siis?" – vastust ei saabu.  Näen, et ta on väga pabinas ja  püüab seda teemat vältida. Siis pakun, et pesen õunad puhtaks, siis saab siit sahtlist kohe võtta ja pole vaja hooldajaid paluda. Tädi ehmub jälle - „ pole vaja, küll ma saan hakkama“. Seekord ma ei kuuletu  ja otsustan õunad siiski puhtaks pesta, sest lamajana sõltub ta ju ainult teistest.
Mis värk on? Üksekõrval oleval  kraanikausil, kus olen alati õunu pesnud ja värsket joogivett võtnud, ei ole enam kraani. On ainult kraanikauss. Küsin, et  kas kraan läks katki, kas nii on juba ammu ja kas ta teab miks seda ei parandata. Luban minna asja uurima.  Tädi vehib kätega ja sosistab „ära mine, jumala eest palun ära mine“. Saan aru, et siin on mingi jama.  Tädike näitab öökapil olevat 0.33 l pudelit, kus veega täidetud umbes poolest pool ja teatab tähtsalt: „Näe, mul on vesi siin pudelis,  see on mu tänane ports, rohkem ma juua ei tohi“. „Mida  mida, tänane ports, pool tassi vett, kas vesi on jaopärast“. „Jah“ vastab ta ja jätkab  „ sellepärast keeratigi  kraanid ära, et me ei saaks vett võtta. Aga vaata, muidu me pissime ja siis läheb vanadekodul palju pamperseid, seda ei saa lubada. Oi, meil ei ole siin häda midagi,  ära midagi räägi,  hakkavad kiusama, Marta hakkas nurisema ja kohe varsti surigi“ Annan lubaduse, et vaikin sellest tema eluajal.

Pool tassi vett päevas on  siis Eesti Vabariigi vanadekodus lubatud vanuril tarbida!! 
Elagu EV koonduslaagrid!

Väike militaarne vald, Läänemere kaldal

15. detsember 2011 (otsus nr 69 siin) otsustas  Audru Vallavolikogu anda  vallavalitsusele nõusoleku investeerimislaenu hanke läbiviimiseks, et finantseerida laenuga, summas 767 000 eurot, Jõõpre uue lasteaiahoone ehitamist ning Audru lasteaia Männituka maja kapitaalremonti. Otsusel on kenasti kirjas millistel tingimustel volikogu on lubanud laenu võtta - laenu tähtaeg 5 aastat, laenu väljamakse tähtaeg juuli- august 2012.a, laenulepingu sõlmimistasu max 767 eurot.
Audru Vallavalitsus korraldaski riigihanke mille tulemusel selgus, et kõige soodsamalt saab laenu Danske Bank AS Eesti filiaal`ilt.
08 märts 2012 otsusega nr 19 ( siin ) annab  volikogu vallavalitsusele loa sõlmida leping edukama pakkujaga, Danske Bank AS Eesti filiaaliga, sõlmimise hetke intressimäära % aastas 6 kuu euribor+ 1,04 ja arvestuslik intress kogu laenu perioodil 48030,63 eurot.
Asja aeti seaduslikult ja volikogu oli laenu tingimustest teadlik.

Aga siis selgus, et rahast ei piisa.
Volikogu kärutati erakorralisele istungile, et küsida luba (nüüd juba näiliselt) veel täiendava laenu võtmiseks, 200 000 euri ( 09 aprill 2012 volikogu otsus nr 11 siin. )
Otsusest ei selgu (ka volikogu istungil ei osatud vastata ) millised on laenu võtmisega kaasnevad kulutused: lepingu sõlmimise tasu, intressi määr, kogu intressi suurus laenuperioodil, mitmeks aastaks laen plaanitakse võtta jne.
Rikkudes riigihangete seadust, uut riigihanget  välja ei kuulutatud, otsustati korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, et läbi lepingu muutmise, Danske Bank AS Eesti filiaaliga, saada sealt täiendavat laenu.
Kuidas saab volikogu anda loa laenu võtmiseks, kui ta ei tea laenu tingimusi ???!!!!!

Hämmastav on, et enamus volikogu liikmetest asus niisugust rikkumist õigustama väitega, et laenu tuleb võtta, muidu jäävad õiged asjad tegemata.  Õigeid asju aga tuleb ikka ka õigesti teha.
Niisuguse õigustuse üks põhjus on  vastutuse hajusus. Volikogu liige ei vastuta millegi eest. Oma perele laenu taotledes viitsitakse  küsida küll kui suured kulutused laenuga kaasnevad, isegi soodsamat panka osatakse valida, volikogu istungil aga keerutab mõni süüdimatu näoga oma silmi ja imestab, „aga vallal on ju raha vaja“ .  

Veel kord - vastavalt riigihangete seadusele, pidanuks täiendava laenu ( 200 000 euri ) võtmiseks korraldama uue riigihanke, et selguks soodsaim laenupakkuja.
Aga Audru vallavalitsus kavatses sõlmida Danske Bank AS Eesti filiaaliga lihtsalt eelneva lepingu muutmise  (ja nüüd juba ainult panga poolt seatud tingimustel) lepingu, seepärast ei olnudki otsusele laenu tingimusi märgitud ja istungil ei osatud  sellekohaseid selgitusi anda.Selline lepingu muutmine ei ole aga  riigihangete seaduse kohaselt lubatud.   
Riigihangete seaduse § 28 sätestab millistel puhkudel  on õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, see nimekiri on lõplik ja niisugune täiendava laenu võtmine sinna alla ei kuulu.

Meil ju targad vallajuhid ja kui mõni "andekas " jurist ka  kaasata, tuleb sealt ikka midagi tõeliselt "head".
Vaata uuesti otsuse (siin ) preambulat kus toodud §-d millest lähtutakse. Kopeerin otsusest ja teen olulise punaseks .
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 38 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 8, Audru Vallavolikogu 13. 05. 2010 määruse nr 20 “Vallavara valitsemise kord“ § 10 lõige 2, §11 lõige 1 ning riigihangete seaduse §-st 1036 lõige 4 punkt 1 Audru Vallavolikogu o t s u s t a b

Vaatame siis mida need Riigihangete seaduse §- d 1031 - 10311  (mille hulgas ka otsuses toodud §1036) reguleerivad. Riigihangete seadus ( siin  )  peatükk 51 mis hõlmab  §- d 1031 - 10311  on pealkirjastatud järgmiselt (kopeerin)

HANKEMENETLUS KAITSE- JA JULGEOLEKUVALDKONNA RIIGIHANGETES 

Haloooooo....... militaarse valla  militaristist volikogu esimees, kas tukk on taskus ja vallavanemal kuulipilduja nurgas.
Halloo........ valimisliit "Audru" kes te oma koosolekutel nii suurepäraseid mõtteid genereerite.

Tõelised revolutsionäärid.

Ah et nüüd siis  Audru vald tegutseb hoopis   kaitse- ja julgoleku valdkonnas. Miks ka mitte!!!!.

Et siis sellepärast polegi volikogu esimehel aega riigihangete seadust tundma õppida. 

Jookseb nagu turatselli jänes mööda prokuratuuri, esitab valekaebusi, nutab, halab ja otsib kooskõlas kaitse- ja julgeolekujõududega millimallile sobivat paragrahvi ja menetlust. Miks ka mitte!

Vanem arstiteadus soovitas enamuse haiguste puhul ühe ravimeetodina klistiiri  – organismi puhastamist.
........ja soojad sokid jalga!!


Järelevalve teostaja, maavanem aga heidab millimallile ette, et see volikogu istungil kohe vigadele ei osuta. Millimalli sellega ei nõustu - vastutuult sülitamine. (Volikogu ei ole mitte ühelegi kirjale vastanud, viimased kaks vastamata   siin ja  siin).

Tere tulemast militaarsesse valda!!

.

22.5.12

Audru vald plaanib hakata elektriautodega tasulist sotsiaaltransportteenust osutama.

9 mail anti Audru vallale üle 3 elektriautot.
Sotsiaalministeeriumi ja Audru valla vahel sõlmiti vara tasuta kasutamise leping, mis kehtib kuni 31.12.2015.
Valla kuludeks on kaskokindlustuse ja liikluskindlustuse lepingute sõlmimine ning auto kasutamise, hoolduse ja remondiga seotud kulud.
Valla kohustuseks on anda elektriauto sotsiaaltöötajatele, sotsiaalteenuste vahetuks osutamiseks nende klienditööga seotud tegevustes. Autode laadimissüsteemide väljaehitamise kulud kandis SA Kredex.
 Audru vallavolikogu menetlusse võeti kohe eelnõu „Sotsiaaltransportteenuse osutamise kord.“ ( siin eelnõu) mis näeb ette, et sotsiaaltransportteenuse osutamise eest tuleb abivajajal hakata maksma.

Rikkad ja ilusad panid pead tööle kuidas tasuta  saadud  elektriautod teenima panna ja ikka kõige abitumate pealt.
Ülistage oma praegust olekut aga ärge mõistke hukka seda, kes te olite eile, ega välistage seda, kelleks võiksite saada homme.
Isegi Peep Tarre käsutuses olevat  bussi hakatakse nüüd kasutama tasuliseks sotsiaaltransportteenuse osutamiseks. 
Millimallil läheb punane lamp põlema.
Tasuta lõunaid ei ole - nii arvasid volikogu liikmed. (Sotsiaalvaldkonna jaoks mõttetu sõnade mulin). See osa volikogu liikmetest on pikemalt mõtlemata nõus oma valijad pärisorjadeks müüma, peaasi, et omal hea.
Kui memmeke vajab haiglasse toimetamist siis sotsiaaltöötaja otsigu kõigepealt kodumaa avarustest või võõrsilt keegi, kes transpordi eest maksab. Lugu on seda tragikoomilisem, et selliseid abivajajaid on vallas tegelikult vähe, omaksed korraldavad tavaliselt transpordi ise.
Elektriautod saime tasuta, abivajajaid nendega tasuta aidata aga ei soovi.

Tuhnin natuke netis ja leian igavesti keerulise pealkirjaga määruse,  milles toodud elektriautode kasutamise tingimused.  
Üllatus, üllatus!
Sotsiaalministri määrus. „Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise Eesti Vabariigi ja Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud neljandast kokkuleppest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord“ Vastu võetud 08.08.2011 nr 33) ( siin määrus).

Selles määruses § 7 punk 3 kirjas - toetuse saaja kohustub mitte kasutama toetust tulu teenimiseks.
Seega elektriautosid ei tohi hakata kasutama vallale tulu teenimiseks.
Ka nõunik Peep Tarre kasutuses olevat bussi (õigusvastaselt toimetuleku toetuse rahade eest soetatud) on õigus kasutada ainult tasuta sotsiaaltransportteenuste osutamiseks. Põhjendan, miks.

Sotsiaalhoolekandeseaduse § 2 p 3 sätestab sotsiaalteenuse mõiste,  
sotsiaalteenus on  – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus .
Sotsiaalteenus (sh sotsiaaltransportteenus) on toetus ja  toetuse eest minule teadaolevalt raha ei saa küsida. Või on Audru vallas sõnal „toetus“  teistsugune tähendus.

Eelnõu läks teisele lugemisele, näis mis juhtuma hakkab.