28.9.11

VALLAVALITSUSE JUHT EI VÕI OLLA VOLIKOGU ESIMEES

Jätame kõrvale asjaolu, et Audru vallal on hetkel 2 vallavanemat ja vaatame kas volikogu esimehe valimine vallavanemaks oli õiguspärane. Audru vallavolikogu esimees, Siim Suursild, kandideeris vallavanemaks ja osutus 22.09.2011 valituks. Siim Suursild ei esitanud tagasiastumise avaldust ja teda ei ole volikogu esimehe kohalt vabastatud.  

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 49 lg 3  sätestab "Valitsuse  juht ei või olla volikogu esimees"    (vaata  siin )

Just selline olukord valitseb aga praegu Audru vallas. Volikogu esimees on ka valitsuse juht.
Tahad näiteid, aga palun  siin 
(Kui link ei avane siis igaks juhuks copy/paste Õhtulehest)
Volikogu esimees ka vallavanemaks
Sauga vallavalitsus lõi teisipäeval pretsedendi ning valis uueks vallajuhiks volikogu esimehe Meelis Tombergi, enne seda umbusaldas volikogu ühe enamhäälega senist vallavanemat Vello Tiidermanni.
Tomberg kandideeris ja sai vallavanemaks volikogu esimehe kohalt vabastamata, kirjutas Pärnu Postimees. Omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et vallavalitsuse juht ei või olla vallavolikogu esimees. Õiguskantsleri nõunik Ulvi Reimets ütles, et omavalitsuste seaduse järgi teostab omavalitsuse üksikaktide järelevalvet maavanem. «Maavanemal on voli asja uurida ja teha seaduse vastu eksinud volikogule ettekirjutus,» sõnas ta.

Vaatame mis Pärnu maavanem Audru valla õigusvastasest otsusest arvab. 

Siim Suursilla poolt hääletas ka millimalli, seega pole mõtet rääkida ärapanemisest - volikogu otsused peavad olema seadustega kooskõlas.



27.9.11

AUDRULE ON KOMBEKS ÜKS VALLAVANEM KORRAGA

22.09.2011 võttis Audru Vallavolikogu vastu otsuse  " Vallavanema tagasiastumine" mille punktis 1 otsustati: "Lugeda Margus Joonas tagasiastunuks Audru vallavanema ametikohalt alates 1.
oktoobrist 2011 tema enda algatusel tervislikel põhjustel."

22.09.2011 võeti vastu ka teine otsus " Vallavanema valmine" kus punkt 2 kohaselt otsustati
"Lugeda Audru vallavanema kohale valituks Siim Suursild  ning nimetada
ta ametisse vallavanemana."

Audru valla põhimäärus § 79 lg 2  sätestab "Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest.

Otsused on teatavaks tehtud, ( järgmisel päeval 23.09.2011  ka Pärnu Postimehes) ja jõustunud.

Margus Joonas astub tagasi 1 oktoobrist 2011 aga volikogu esimees,  Siim Suursild nimetati 22.09.2011 vallavanema ametisse,  (on saanud volitused asuda uut valitsust moodustama.)  

Seega on  Audru vallal hetkel kaks vallavanemat,  mis ei ole õiguspärane.

AUDRULE ON KOMBEKS ÜKS VALLAVANEM KORRAGA.


22.09.2011 volikogu istungil,  peale salajast hääletamist, häälte lugemist ja aplausi tekib istungi juhatajal Mati Sutil küsimus.
M. Sutt: "Mul on üks küsimus  (loeb protokolli ette) kas ei oleks pidanud olema alates esimesest oktoobrist "
 Siim Suursild: "See on nii või naa"

Ei ole nii või naa,  millimalli arvas ka,  et otsusel "Vallavanema valimine" pidanuks olema alates 1 oktoobrist 2011

Aga see ei ole veel kõik, Simmu kohe ei saa asju seaduslikult ajada.

22.9.11

Miski läheb alati nihu

Täna siis volikogu erakorraline koosolek. Vallavanem Margus Joonas otsustas aja maha võtta ja rohkem aega oma tervisesse panustada. Tervis ongi  kõige olulisem, tervis ja oma pere, muu siin ilmas on teisejärguline. Hädad käivad millegipärast ikka mööda inimesi, mitte kive ja  kände. Mis põhjusel jumal kui algkäivitaja selle kõik niimoodi lõi ei ole antud meile aimata.
Inimene ei olegi looduse kroon nagu meile koolis õpetati vaid üks osa sellest.
Iga asi tahab parandamist ja natuke kõpitsemist ja siis  loksub jälle kõik kenasti paika. Siis on mees omas rollis  tagasi ja Buratiino songleerib laval jälle koos oma naksitrallidega.
16 toredat naksitralli. Kui me vaatame volikogus jagunevat kompetentsust,  siis  igaüks neist on teatud alal asjatundlik - oma ala spetsialist. Kuid see asjatundlikus kaob üldises mitte-asjatundlikkuse massis. See surutakse tahaplaanile, ükskõiksuse, minnalaskmise, egoismi ja poliitika  kõverkäikude virrvarris.

Uueks vallavanemaks sai valitud Siim Suursild aga ega valimist polnudki. Valimiseks peab olema ikka vähemalt 2 objekti mille vahel valida. Kui pink on lühike ja konkurssi korraldada ei taheta,  siis tuleb lihtsalt võtta parim mis on.

Nüüd paneb Siim poliitiku kuue nurka, sest poliitikat teeb volikogu, valitsus viib poliitikat ellu, võtab kaabu peast, keerab käised ülesse ( üleskääritud käised väljendavad elegantset lohakust) ja hakkab tööle: kuhu, kuidas, kellega.

Kas seltskond, kes sobis Margusele, sobib ka Siimu juukse- ja silmavärviga või tuleb tal midagi kohendada?
Kas mees ikka valitseb teisi ja ennast?
Kui jääb passima, tõmbab endale vee peale ja siis saab  olema vallavalitsuses umbes nii 
http://www.youtube.com/watch?v=upry-daUvoU&feature=related   
Nõuded ametnike kompetentsusele on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega “Ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuete kinnitamine”. Kuna atesteerimine ei toimi kohaliku omavalitsuse tasandil, siis vaadatakse ka nimetatud kompetentsusnõuetest mööda.
Kahjuks on see nii!  Ja siis juhtubki viga vea otsas, keegi ei taha vastutada,  keegi ei tea midagi.

Ja volikogu esimees, kes saab uueks volikogu esimeheks?
Võimuloleva valimisliidu liikmed sahistasid suure saladuskatte all, et uueks volikogu esimeheks saab "kõige suurem mats volikogus"
Millimallil tärkas kohe lootus. Ometi !!!!  Aitäh, aitäh usalduse eest.

Aga ei, isegi matsi tiitel käib neil sahker - mahker. Korruptsioon!  Volikogu esimehe koha napsavat Jaanus Põldmaa, majanduskomisjoni esimeees.
No mis suure matslikkusega mees siis hakkama sai ? Kas volikogu istungil teist volikogu liiget kõnetada "kuule sina pede" on siis matslik?  No ei ole ju.
Ja mis sellest, et  mees volikogu istungil teatas, et keeldub küsimustele vastamast. Pole ju ka midagi?

Kui tahab võtab volikogu esimeheks saades  kätte ja ei räägi mõnel istungil sõnagi, liigutab ainult haamrit ja küsib: "mis te peded siia ronisite". Võib-olla on see üldse võimuloleva valimisliidu kõnepruuk ja nad suhtlevadki omavahel nii.
Millimallil ka vahest ei ole rääkimise isu, eriti siis kui ta magab.

Aga kui  uus volikogu esimees teatab ükskord tõsimeeli,  et seadused ahju, nüüd lähtume oma töös vaid Sudaani pärismaalaste  Kau  küla nuubialaste  näomaalingutest. Ka sellest poleks ju midagi.
Nihukesed siis muljed istungist aga vastuvõetud otsus nüüd küll seadusega kooskõlas ei ole.
Vaatame mis toimuma hakkab?

20.9.11

Hääletamise hääletamine?

Volikogu istung 08.09.2011 päevakorrapunkt 6 "Aasta õpetaja nimetuse omistamine"

Niisugune pimesiku mäng ei ole millimallile meeltmööda. Karm lugu, valida kahe tubli õpetajate vahel, keda sa ise ei tunne, kellegi veenmisoskuse alusel. Minu sisemine mina on minuga riius ja tõrgub hääletamast. 

Ja miks aasta õpetaja tunnustamine. Kusagil on mingi vastuolu. Aasta  õpetaja tunnustamine aga tunnustus antakse pikaajalise töö eest koolis või haridusasutuses. Ei tooda välja õpetaja aasta tegu, millega ta just sellel aastal hakkama sai .

Paberid kahe õpetaja nimega jagatakse välja ja läheb hääletamiseks. Ristike õpetaja nime taha saab tehtud ja paber kasti topitud.

Kui kõik naksitrallid on tähtsa otsuse langetanud, avab sekretär kasti ja hakkab lugema....  Tiina Pärn, Kaia Vettik, Tiina Pärn, Tiina Pärn, Kaia Vettik  .........jne, jne.

Ma ei tea kui paljud langetasid teadliku otsuse ........... aga seekord oli fortuuna soosik õpetaja Tiina Pärn.
Sekretär teatab hääletamise tulemused, kõlab aplaus võitjale.

Nüüd ärkab volikogu esimees ja hakkab vägesid juhatama.
" Nüüd hääletame"
" Panen hääletusele kes on selle  poolt, et valituks osutus ..................."
(lapsesuu)

Millimalli segab jälle vahele ja rikub kõik ilusa
"Aga me ju praegu hääletasime, see oli salajane hääletamine ega sa ometi ei taha, et me nüüd sama küsimust veel kord avalikult hääletaks"

Aga Simmu ajab oma joru, just seda tema tahab. Kui käe tõstmist ei ole olnud siis ei ole olnud ka hääletamist.

Üldise segaduse saatel toimub veel üks hääletamine.

"Mis see nüüd siis oli, kuidas seda kutsutakse"  imestas millimalli
Volikogu liige Ado Kirsi arvas, et seda kutsutakse  hääletamise hääletamine.

Kas naljakas või halenaljakas?
Kas volikogu või lasteaed?

13.9.11

Seekord läks napilt mööda ....

Päevakorrapunkt 3 " Ringi 1-4 korteriomandi otsustuskorras müük" 

 Audru vallas pole miski võimatu, hoia aga silmad ja kõrvad lahti, ei või teada millal volikogu sinu eraomandis olevat korterit müüma hakkab.
Võib-olla otsustame volikogus  isegi Kadrioru lossi otsustuskorras maha müüa.
Sina ära hakka jahuma, "loll jutt",  "ei tohi,",  "mis seaduse alusel" jne. Kui Audru Vallavolikogu nii otsustab siis järelikult saab küll. Naksitrallid valimisliidust "Oma Tuleviku Nimel" on alati uhkelt teatanud, neile seadused ei loe, neid on enamus ja nemad hääletavad nii nagu tahavad, mitte mingi tobeda seaduse järgi.
Nii et  hr Ilves,  ära hakka midagi ennast seal Kadrioru lossis liiga mugavalt tundma.

See oli päev enne volikogu istungit. Abikaasa tuli kööki, paber  volikogu istungi  päevakorraga näpus, angerja nägu peas, ise ehmunud ja hakkab tuletama. "Oota kuule,  vaata seda kolmandat päevakorra punkti .....  mis  meie aadress nüüd oligi ........, aga meie majas on ju kõik neli korterit erastatud."

Nägin teda viimati nii koomilisena meie pulmas kui ta kolm korda järjest  "jah" ütles ja õigel ajal seda enam lausuda ei julgenud, sest rahvas naeris pisarateni. Tema muidugi enam ei (taha ) mäleta. Nagu ikka mehed, kõiki saab aja möödudes eitada. Ega ma olengi talle väga tänulik,  et ta veel seda mäletab, et mina ka ikka meie pulmas olin.

Volikogu istungi päevakorra punkt nr 3   "Ringi 1-4 korteriomandi müük otsustuskorras"  - pani tõesti esialgu jahmuma. Uskumatu, volikogu müüb otsustuskorras meie majas olevat erastatud korterit. 

Oi, oi naabrimees,  sinu erastatud  korter läheb nüüd letti. Abikaasal oli  raske tagasi hoida oma eht eestlaslikku kahjurõõmu.  Tore, saamegi uued naabrid.

Seekord läks meist napilt mööda.




(selgus, et otsuse eelnõusse ja päevakorda oli kirjutatud kogemata vale  aadress)

Hoonestusõiguse seadmisel ebavõrdne kohtlemine

08.09.2011 istungi päevakorrapunkt 2 "Hoonestusõiguse seadmine"

"Ärategijaid" ning "kurtjaid" eristab üks oluline omadus - esimesed julgevad astuda sammu tundmatusse ning on valmis tegutsema väljaspool mugavustsooni, teised aga vaatavad pealt, kuidas esimesed seda teevad.

Hakkajad ja entusiastlikud inimesed Audru vallas on tulnud välja suure ja vägeva projektiga. Meestel on pead mõtteid ja ideid täis ja nad on otsustanud hakata neid otsast realiseerima.

Selle tarvis moodustati MTÜ Uisumeistrid, asutajaliige Jaan Moorits. Plaanis on rajada Audru alevisse, spordihoone taha (kus olid aiandi kilemajad) kiiruisurada 333,3 m pikk, mis vastaks rahvusvahelistele standarditele.
Kiiruisurada on planeeritud kolmele kinnistule: Pärna allee 3b, Pärna allee 5b ja Pärna allee 5e. Kuid selleks oli vaja nõusolekut volikogult valla maale hoonestusõiguse seadmiseks.

Pärna allee 5e kinnistule seatakse hoonestusõigus kogu kinnistu ulatuses, kinnistu kuulub vallale.
Pärna allee 5b kinnistule seatakse hoonestusõigus osaliselt, kinnistu kuulub vallale.
Hoonestusõigus valla maadele seatakse 50 aastaks

Pärna allee 3b on eravalduses  (Vestman Varahaldus AS)  ja selles osas tuleb MTÜ -l Uisumeistrid sõlmida kokkulepped juba AS ga .

Siiani on seatud hoonestusõigus valla maadele põhiliselt  volikogu liikmete MTÜde kasuks. Mingeid erilisi tingimusi hoonestusõiguse seadmisel siis ei esitatud.  
Hr  Moorits ei ole volikogu liige. Tundub, et ei kuulu ka sobivasse parteisse või polegi parteid, igaljuhul hoonestusõiguse lepingusse suruti punktid  mis teistega võrredes on lausa diskrimineerivad.

Punkt 2.6 Hoonestusõigus langeb omanikule tagasi juhul, kui hoonestaja ei ole alustanud ehitustegevusega 2 a jooksul kinnitusraamatusse hoonestusõiguse kande tegemisele järgnevast päevast alates või ehitised ei ole saanud kasutusluba 4 aasta jooksul kinnistusraamatusse hoonestusõiguse kande tegemisele järgnevast päevast alates.

Iseenesest õige mõte kui ainult Sutt, Suursild, Merimaa jt naksitrallid oleks samad kohustused kaela saanud.
(Ebavõrdse kohtlemise eest saab seaduse järgi nõuda nii materiaalse kui moraalse kahju kompenseerimist).
Kui millimalli  istungil sellise ebavõrdsuse kohta oma arvamust avaldas oli kohe ringkaitse sees.

Uruste oja kaldal asuvad omavoliliselt ehitatud elamud seadustatakse lõpuks

08.09.2011 toimus siis peale suvepuhkust volikogu esimene istung. Päevakorrapunkte vaadates tundus asi minevat ludinal. Aga päris nii ei olnud.

Päevakorrapunkt nr 1 "Osalise detailplaneeringu vatuvõtmine Audru alevikus Kaera kinnistul Nooruse tee 8 katastriüksusel"

Nüüd on siis lisatud pealkirja ka .....Nooruse tee 8  katastriüksusel. Siiani oli  jutt ainult Kaera kinnistust mis tegelikult ammu kruntideks jagatud ja  üheks jagatud krundiks ongi praegune planeeringuala,  Nooruse tee 8 katastriüksus.
Mida rohkem hämamist ja segadust seda uhkem, vallakodanik võinuks jäädagi seda planeeritavat Kaera kinnistut otsima ja nuputama kus ta meil siin  Audru alevikus küll asub. Aga näe, planeeritav ala hoopis Nooruse tee 8, kus  Uruste oja kallastel laiutavad omavoliliselt ehitatud elamud millel ei ehitus- ega kasutusluba. Nüüd siis detailplaneeringuga tahetakse asi seaduslikuks teha- oli ka aeg.
Miski või keski pani vallavalitsuse leebuma.  Mis on muidugi tore. 

Detailplaneeringu seletuskiri on udune nagu asi isegi. Ikka ehitatakse ja kavandatakse aga ei sõnagi, et kõik on ehitatud, kavandatud ja rajatud  juba 10 aastat tagasi.

Mõõtes Maaameti kodulehelt ehituskeeluvööndi kaugust ojast, on asi ikka tugevasti nihkes, kõrgused (9,5) , korrused (3), kalded jne ei vasta üldplaneeringus kehtestatule.  Uruste oja kallastel toimuvad maa nihked, vajalik oleks uuring aga sellest minnakse vaikselt mööda, sest olulisem tundub olevat müra hindamine.

08.09.2011 võeti planeering volikogu istungil vastu mis tähendab Planeerimisseaduse § 18 lg 1 kohaselt, et  kohalik omavalitsus kinnitab  planeeringu  vastavust seadustele ja teistele õigusaktidele. 

09.09.2011 päev peale planeeringu vastuvõtmist volikogus, ilmub Audru valla kodulehe dokumendiregistrisse  kaks uut  vallavalitsuse korraldust (seoses Kaera detailplaneeringuga).
(korraldus nr 244 „Vallavalitsuse 02. juuli 2010 korralduse nr 232 kehtetuks tunnistamine ja  korralus nr 245 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Audru alevikus Kaera kinnistul) .

Nende korraldustega muudeti oluliselt planeeringu sisu, mis ei olnud enam kooskõlas üldplaneeringuga.
Volikogu liikmeid ei teavitatud enne istungit neist korraldustest, volikogu võttis detailplaneeringu vastu teadmata, et päev peale vastuvõtmist vallavalitsus muudab oluliselt detailplaneeringu põhilahendust.

Nii palju siis  Planeerimisseaduse § 18 lg 1  arvestamisega. 

Kui planeering jääb venima,siis arendaja ja asjast huvitatud isikud saavad tänada vallavalitsust (maanõunik) kes ei tea kuidas seaduspäraselt detailplaneeringuid menetleda.






.

8.9.11

Kolmas raund

Suvi on läbi ja sügis käes, hakka aga jälle ennast riidesse toppima.  Sügis värvub fantastiliselt kaunilt. Värvidemäng - kollane, roheline, oranzist karmiinpunaseni. Taevas on salapärane oma tähtede ja tundmatusega.  Segadusse ajab, et taevas pole näha enam Linnuteed??? Suurt Vankrit tunnen juba lapsepõlvest ja see on meie laiuskraadil näha aastaringselt kogu öö. Väike Vanker on tuntud temasse kuuluva kõige heledama tähe Põhjanaela tõttu. Vaatad pimedal sügisööl taevasse ja unistad  ......... ei,  tegelikult ei unista - noored unistavad, vanad nostalgitsevad,  Suurtel hingedel on tahe, väikestel soovid.

Me kõik elame ühe ja sama taeva all, kuid mitte kõigil pole üks ja sama silmapiir.“ Igaüks näeb seda mille nägemiseks ta on ette valmistunud. Nii ütles vist Konrad Adenauer, aga ma võin eksida.

Sügise lõpp on trööstitu, päike näitan ennast üha harvemine - pimedus, ligane  pori, loigud, märjad varbad. Talve eelmäng - üks suur suremine, kuni lume tulekuni. Sügisel tajun enim ka aja kulgu, inimelu lühidust, et üks aastaring on jälle lahkumas minevikku.

08.09.2011  läks uuele ringile ka Audru Vallavolikogu.  Mõttetu oleks loota, et selle töös osalevad inimesed on nüüd pisut iseseisvamad, julgemad, rohkem kursis sellega milleks nad sinna valiti. Volikogu esimehel tulnuks tagada, et volikogu liikmed saanuks koolitatud alal, milleks rahvas neid volitas. Kahjuks on suurem enamus nõus enne üle „kitse hüppama“ kui ajusid liigutama ja käsupeale  käetõstmisest loobuma. Mida totum seda parem ja sõnakuulelikum. 

Oleks  tuduvalt  efektiivsem tööd teha kui volikogus oleks mõtestatud pilguga kolleegid, mitte naksitrallid kes  peavad kuulekalt kätt tõstma, oma valimisliidule solidaarsuse näitamiseks või  MTÜ de kaudu kaditud rahade heastamiseks. Kui mõni eksinu ka jõuab oma mõistusega arusaamisele, et nii ei saa, ei tohi siis puudub kodanikujulgus seda selgesõnaliselt väljendada ja vastavalt hääletada. Selle kahe aasta jooksul pole olnud juhust kui võimuloleva valimisliidu volinikest  oleks julgenud keegi hääletada  teistest erinevalt- mõistuse järgi- ikka nii nagu käsukoosolekul enne volikogu istungit pähe tambitakse.

Kui valimisliidu liikmed annavad allkirja (ise räägivad),  et hääletavad kõik ühtemoodi, nagu kästakse, olgu otsuse eelnõu ükskõik kui õigusvastane ja tobe siis .........    sorry vallakodanik  - lase ikka valimistel samas vaimus edasi  ja „sinu huvid“ on kaitstud. 

Mida vähem inimesed asjadest teavad, seda vähem on neil, mille vastu vaielda.

Algab kolmas raund -   millimalli eripruul.