21.04.10

Istungi lõpu algus - tapa või saad tapetud, juhi või ole juhitud

17. „ Arupärimised, avaldused ja pöördumised volikogule“
Selle punkti alla oli volikogu esimees kokku seganud kõik mis pähe tuli.

Siin olid ka proua Inda ja millimalli arupärimised. Ei tea mis meeltesegaduses Simmu need kirjalikku vastust nõudvad arupärimised päevakorda võttis ja ei ühtegi arupärimist millele nõutud suulist vastust.

Arupärimised jäidki kuidagi vahele, sest mis nendega ikka jännata. Hr Hansalu tundis ainult muret miks arupärimistel allkirju pole. Ei teadnud mees mis tähendab digitaalne allkiri.

Päevakorrapunktis oli ka Jõõpre vanuritekodu töötajate ja vanurite kiri, Audru vallavolikogule, milles toetati hooldekodu juhatajat kellest vallajuhid, eesotsas sotsiaalnõunik Peep Tarrega, olid otsustanud lahti saada.
Kirjas oli toodub palju ebameeldivat ka sotsiaalnõuniku kohta.

Tringel -trangel vanuritekodu ümber algas aasta alguses kui volikogu liikmetele tutvustati Audru valla sotsiaalobjekte (koolimajad, lasteaiad, raamatukoguud ). Plaani oli võetud külastada ka Jõõpre vanuritekodu kuid sinna läksid ainult sotsiaalkomisjoni liikmed, kuna ruumid olevat seal väikesed.

Vanuritekodu juhataja, keda nägin esmakordselt, paistis olevat südamlik ja hingega töö juures olev inimene. Südamevaluga rääkis ta meile vanadekodu probleemidest ja nii mõnelegi tundus, et võitles lausa pisaratega.

Enne külaskäiku, kiideti uut, noort, haritud ja töökat juhatajat sotsiaalkomisjoni koosolekutel taevani.

Veendusin ise vanuritekodu viletsas olukorras kuid kuulsime asju, mis lausa ehmatasid.

Kujutate ette, et Jõõpre vanadekodus olid vanuritel isiklikud asjad kilekottidega voodi peal, sest nagu juhataja ütles, kappe kuhu need panna, lihtsalt polnud .
Nagu ootaksid nad just, just haiglast koju minekut, asjad juba pakitud.

Aknad ei käinud kinni ega lahti. Ventilatsiooni polnud või ei töötanud, pissi hais on tugev. Polnud taburette. Toad olid nii pisikesed, et mõlema voodi asukad korraga tõusta ei saanud.

5 hooldajat teevad kõik: söögid ja söödavad, pesevad pesu, pissitavad ja potitavad, vahetavad mähkmed, koristavad ruumid, pesevad vanurid – kõi mis üldse teha vaja.
Aga tervisekaitse, kas niisugune asutus ka veel olemas on? Kui ongi, siis vist mitte vanadekodu tarvis.

Mida külaskäigul veel kuulsime - lausa kuritegelik.

Vanurid tulevad vanadekodusse, kaasas oma rohud, mis arst neile kunagi kirjutanud. Neid võtavad nad surmani. Kui need otsas, annab vanur hooldekodu töötajale raha, kes talle uued rohud toob. Mitte keegi ei kontrolli kas ta neid enam vajab, kas oleks tarvis üks rohi asendada teisega või hoopis ära jätta. Need rohud mis kunagi määratud, lähevad hauani kui just kiirabi vahepeal midagi uut pole määranud.

Häbi meil olgu, suur ja rikas Audru kohalik omavalitsus. Ülemakstud, kõrgepalgalised ametnikest otsustajad, volikogu liikmed, kes kümmned aastad „mänginud volikogu“ keegi pole märganud kõige nõrgemat.

Mitte hoolida vanast, väetist ja haigest - see on saanud meil vabaduse võrdkujuks.

Lihtne on kontingendiga kes ei kaeba ega kaeble. Ja vanadekodu eelarve ..........( Tarre, ära uduta valede summadega).
Lihtsalt kriipsutame selle õnnetu vanadekodu maha, nii nagu karu metsa majanduskriisis ära koondati, sest ta on suur ja seega kallis pidada.

Kui volikogu liikmed hakkasid lahkuma, kuuleb proua Inda kuidas P. Tarre kutsub vanadekodu juhataja enda juurde ja noomib „Oli sul nüüd seda vaja rääkida“

Ja siit läheb koorem veerema. Sotsiaalnõunik, kes muidu vanadekodusse harva eksis, hakkab juhataja tööd jälgima. On päevi, kus papi veab 8 tundi päevas vanurite pissipudeleid ja potte, seisab kui kass augu juures, kui vahetatakse lamajal mähkmeid, mis naisvanurites tekitab pahameelt.

Nõudlikust ja tülitekitavast juhatajast tuleb lahti saada.
Kui juhataja, kes alles paar kuud tööl olnud, hakkab nõudma vanuritele kappi, kokka või arsti, siis mida ta veel aasta pärast võib nõudma hakata. Siiani on püütud nii läbi ajada, et vanuritekodusse kulutusi ei tehta või siis väga minimaalselt.

Õnnetu juhataja satub sellise pinge alla, et kirjutab mõtlematult lahkumisavalduse.
Töötajad aga saadavad juhataja toetuseks vallavolikogule kirja, mida siis nüüd arutatakse.

Ei aruta siin keegi midagi. Sotsiaalnõunik P. Tarre püüab kõiki oma usku pöörata mis tal ilma pingutusteta ka õnnestub!

Millimalli ja proua Inda tahavad teada, miks heast juhatajast sai korraga nii halb ja laisk töötaja kes ei täida lepingutingimusi, ei tee seda ja teist.

Aga kõik see, mis töötajad ja vanurid sotsiaalnõuniku kohta kirjutavad on laim ja lõpuks tuleb välja, et keegi hoidis kellelgi „nuga kõri peal“ ja käskis laimukirjale alla kirjutada.
Vot ei tea, uskuda või mitte, juures ei olnud ja elus on nad kõik.

Nüüd lõhkes pomm

Millimalli tuli lagedale küsimusega, mis paljudel keelel ja meelel aastaid. Kõik sosistavad, näitavad näpuga aga küsida ei julge - rusikas taskus ja kiipsmailing näol.

Kohe läks ka kisaks - ei puutu asjasse, ei puutu asjasse. Ringkaitse võeti sisse.
Aga millimalli tahtis rääkida ja just seda ta nüüd tegi (sisu selline)

„Härra Tarre, vanadekodu vanuritel peab pensist kätte jääma 15 %. See on raha, mida ei saa/tohi vald puutuda. Eile sotsiaalkomisjoni istungil, minu küsimise peale tunnistasite, et võtate mitme vanuri raha, selle mis neile peaks kätte jääma ja „ toote valda kappi“ Rääkige mis õigusega te seda teete? Teil ei ole mingeid volitusi ega kohtuotsust, et oleksite mõne vanuri eestkostja. Mis õigusega nende raha üle kamandate, pealegi on neil ka sugulased. See on vanuri raha ja seda ei tohi teie puutuda, kui vanur tahab, pistab ta selle või põlema. Miks te võtate võõrast raha, seda kutsutakse rahvakeeli varastamiseks. Kas toote raha vallamaja kappi ootama, et ehk vanur enne surma hakkab tantsima, saab rohkem teovõimelisemaks ja siis annate selle talle kenasti tagasi, või kogute kirsturaha mis peaks tulema ka vallakassast, kuhu vanur pidevalt oma pensi (85%) on andnud. Millised dokumendid olete vormistanud kus on arvestused. Väitsite, et nüüd teete - kas natuke hilja pole.

Vastus siis, et ei võta ära, paneb vallamaja kappi, sest vanurid ei tea rahast midagi ja edaspidi hakkab midagi vormistama ka, vist “

Härra Mati Sutt on ehmunud või hoopis õnnelik, et saab ometi midagi..... „kas te nimetasite hr Tarret vargaks ?“
Millimalli: „Hr Sutt, te kuulsite, ma ütlesin, et rahvakeeli kutsutakse seda varastamiseks“

Ja nii ta on. Kõik teavad, kõik räägivad ja sosistavad aga keegi ei küsi.
Nüüd siis sai küsitud ja ise otsusta kas ja mida sa usud ja mida mitte.
Kas tõde http://sahkermahker.wordpress.com/2009/06/25/ka-sotsiaalnounikul-on-rasked-ajad/

Nüüd on vanadekodul uus juhataja. Kindlasti ka tore inimene - ühe õnn, teise õnnetus.
Vaatan Audru valla dokumendiregistrit ja näen, vanadekodu töötajatel palgad maha võetud ja üks ka lahti lastud (erandkorras töölepingu lõpetamine).
Inimene, kes on vanadekodus töötanud üle kümmne aasta - „usalduse kaotamine“

Mina ei tea kus on tõde, sest tõde on muutuv ajas ja ruumis -tõde on relatiivne.

Ühel päeval kuulevad neli pimedat, et valitseja tuleb linna.
Ja et ta ratsutab läbi linna elevandi seljas. Nad pärivad inimestelt: "Elevant, kes see elevant on?" Inimesed ütlevad: "Kas te siis ei tea, kes on elevant?"
Pimedad vastavad:Ei, me ei tea seda“.
Inimesed lausuvad seepeale: "Hästi, me korraldame nii, et te saate ise kogeda, milline on elevant.” Veidi hiljem inimesed viivad need neli pimedat päris elevandi juurde, nii et nad saavad teda puudutada.
Üks puudutab elevandi jalga ning ütleb: "Elevant - oo see on nagu sammas”.
Teine puudutab elevandi külge ja ütleb: "Jaa! Elevant on nagu sein."
Kolmas pime seisab elevandi ees ja puudutab ta lonti: " Oo, elevant on nagu suur madu."
Neljas, kes on elevandi taga, puudutab saba: "Elevant, see on nagu köis"
Kõik nad on väga õnnelikud. Nad hakkavad tagasi koju minema ning, nagu ikka, kui ollakse õnnelik, siis tahetakse oma kogemust jagada. Nad lähevad ja jagavadki oma kogemust. Niisamuti teeme ju meiegi, kui me kogeme Tõde. Aga mis juhtus? Natukese aja pärast hakkasid nad kaklema: See ei ole õige, mina tean, ma kogesin seda ise!"

Kas nad kogesid tõde? Jah, igaühe kogetu oli tõde, kuid see ei olnud kogu tõde, see oli vaid osa tõest. Nad ei näinud tervikut. Olles uurinud elevanti igast küljest ja kogenud enam, siis nad võib-olla oleksid suutnud mõista tõde elevandist. Enamuses me teamegi vaid osa Tõest ja see moodustabki meie seisukoha, niikaua kui me ei mõista kogu Tõde.

Volikogu istung jätkub - aga vastutada ei taha keegi

Punktid 8-11 läksid ludinad, sildadele, teedele nimede andmised, kellel võik selle vastu midagi olla.

12. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kandmisest keeldumine.
Allan Jaaniste ja OÜ Audru Mõis esitasid mõlemad taotlused ühe ja sama vaba põllumajandusmaa maatüki nr 333 (pindala 38,20 hektarit) kasutusvaldusesse saamiseks. Kuna ei suudetud teha eelistust siis jäid mõlemad sellest maatükist ilma. Tundub normaalne ja ka seadusekohane kui mitte arvestada, et OÜ Audru Mõisa vastavus nõutud tingimustele - on vaidlustatud.

Seda vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmist olen käsitlenud ühes eespool olevas postituses.
Tegin Pärnu Maavanemale avalduse järelevalve teostamiseks kas OÜ Audru Mõis ja OÜ Urmaato vastavad ikka põllumajandusmaa taotlejate tingimustele .

Maavanem teeb järelevalvet juba 2,5 kuud ja pole ikka sellega ühele poole saanud kuigi kõik sellekohased dokumendid sai saadetud. Kas tegu võib olla mittetahtmises sellega tegeleda. Rahvatarkus, “uus luud pühib paremini”
Oo jaa - oleneb ka sellest, kes on pühkija. Vaatame siis kas see luud üldse pühib.

Minu küsimus oli mis saab kui selgub, et OÜ Audru Mõis ei vasta vaba põllumajandusmaa saajate tingimustele, siis A. Jaaniste jäi ebaõiglaselt maast ilma. Küsimusele vastust ei saanud.

13. Audru valla põhimääruse 3. lugemine ja kinnitamine
Audru valla senikehtinud põhimäärus oli vastu võetud 08.02.2001 aastal. Põhimäärus oli kui mõttetu ripats millele keegi tähelepanu ei pööranud ja eksisteeris ainult sellepärast, et nii näeb seadus ette. Seadusandlus on pidevalt muutunud ja valla põhimäärust oleks tulnud ka aegajalt üle vaadata ja uuendada.

Teised omavalitsused valivad vallavanem 4 aastaks aga meil Audrus 3 aastaks – vot nii oli meie senikehtinud põhimääruses.

Kes oleks pidanud põhimäärusesse muudatusi tegema, kes vastutab. Keegi ei vastuta, keegi pole süüdi. Nõukogude ajal oli selline ütlus, et kui suurel vene impeeriumil midagi halvasti läks, siis olid süüdi neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism.

Nüüd siis meil uus põhimäärus „kaua tehtud kaunikene“.

Oli hea juhus volikogu liikmed proovile panna. Kes kui palju vastutust võtaks kanda.
Tegin istungil ettepaneku mida palusin arutada ja hääletamisele panna.
Kuna ajakirjanikud olid kohal siis oldi hädaga sunnitud ettepanek ära kuulama
Panin selle ka kenasti paberile ja välja kukkus ta sihuke.

Lisada põhimäärusesse punkt volikogu liikmete vastutuse kohta.

„Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava otsuse või määruse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis

No see ei meeldinud kohe kuidagi. Keegi ei saanud aru mida millimalli õieti tahtis. Sõnastuse üle võis ju norida, istungil äkki head sõnastust voolida polegi kerge, aga mõte oli ikka arusaadav, vist.
Aga ei olnud. Volikogu esimees arvas, et äkki ta loeb paremini ja veeris uuesti minu teksti ette. Hakkas kohale jõudma. Läks kisaks, muruneitsi hüppas püsti nagu“anna mu raha siia“ ja kukkus õigustama, et kas volikogu siis eeldab, et hakkame valesid otsuseid tegema.

Ei taha püüne pääl olijad vastutada. Kõik tahavad võimu, kuid vastutada ei taha keegi. Alati otsitakse ja enamikel juhtudel ka leitakse, et keegi teine on süüdi ja peaks vastutama, kui miski nihu läheb.
Lihtsate inimeste väikesed rõõmud – just nii nimetaks ma neid kohalike omavalitsuste valimisi …

Kahjuks või õnneks ei teadnud siis pr Merimaa, et volikogu istungi lõpus, infotunnis kuuleb ta jälle 3 st (või rohkemast) volikogu tühisest otsusest ( rahakoti rauad lahti ja vastutama).

Ei olnud minu ettepaneku poolt keegi rohkem kui proua Inda (ega me lootnudki)

14. „Audru Vallavolikogu töökorra 3. lugemine ja kinnitamine“.
Uues volikogu töökorras on üksjagu vastuolu seadustega, nendele osutamine – mõttetu.
Hakkad jälle pihta.......

Kui kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) sätestab, et volikogu liikme arupärimisele tuleb vastata 10 päeva jooksul siis meile see ei kehti. Meie vaatame ja valime ise mida seadustest täita tahame ja mida ei taha. Simmule ja Valimisliit Audrule näiteks see 10 päeva ei sobinud, selle asemele sai pandud 1 kuu. Oli veel mitmeid asju mis ei istunud, näiteks igasugune avalikustamine, mingi nõme demokraatia, milleks seda veel vaja. Sellisel põhimõttel siis igasugu töökorrad ja põhimäärused meie vallas. Küll tuleb edaspidi neist juttu. Keegi ei taha midagi küsida kõik on selge ja töökord kinnitatud.

16. Hangete Korraldamise MTÜ liikmeks astumine

Kui astuda kuhugi, peaks põhjalikult selgeks tegema, mida täpselt see endaga kaas toob.

Eelnõus kirjas:
„Astuda Hangete Korraldamise MTÜ liikmeks tingimustel, et liikmelisus ei too kaasa püsivaid rahalisi koormisi“

Millimallil tekkis küsimus aga mis on need „mittepüsivad rahalised koormised“ja kui suureks need võivad kujunena, millised on lepingutingimused jne .
Ei saanud vastust. Keegi ei tea ja kedagi ei huvita, aga kõik on poolt (segane nagu SMS laen).

16.04.10

Volikogu istung - rahulik algus.

Istung algab nagu ikka, päevakorrapunktide kinnitamine. 

Mitu kuud kestnud vaidlus, et määruste juures peaksid olema seletuskirjad oli vilja kandnud. Kiitus, tehtud tublit tööd. 

Päevakorrapunktide kinnitamisel selgub, et eelnõud „Üldplaneeringute ülevaatamine“ päevakorras polegi. Mida päevakorras pole, seda ei tohiks ka arutama hakata. See nõue Audru vallavolikogule ei kehti - mida ei tea, seda ei pea. 

Päevakorras terve rida millimalli ja proua Inda arupärimisi aga keegi pole viitsinud vaadata, et neile arupärimistele on nõutud kirjalikku vastust, mitte suulist istungil. 

Neid, millele nõutud suulist vastust, päevakorras pole. 

Päevakorras „üldplaneeringu esimene lugemine“ –aga sellist eelnõu ei leia. On „üldplaneeringu kehtestamine“ hoopis. 

Kinnitati päevakord. 1.päevakorrapunkt „Detailplaneeringu vastuvõtmine Papsaare külas Kääbaste kinnistul“ 
Läheb ludinal, küsimusi ei teki. 

2. päevakorra punkt „. Detailplaneeringu vastuvõtmine Saulepa külas Reinu kinnistul“ Vastu võetud – küsimusi pole 

Volikogu esimees mainib juba, et kuidas siis täna nii. 

Tekib vist väike hirma, äkki ajakirjanikud on millimalli tummaks ehmatanud, kes nüüd tiksub vaikselt terve istungi

3.Detailplaneeringu vastuvõtmine Lemmetsa külas Aida kinnistul Küsimusi on – on, ja hakkab pihta! 

Selgub, et valla korraldust on vahepeal muudetud. Miks muudeti ja mida muudeti. Kas muudeti maa suurust või midagi muud. Maanõunik hr Annus ei tea, lubab hiljem vaadata ja ütleb, et tegu on korrusmaja teenindusmaaga, kus üks elanik omab majas kahte korterit. Üle 2 hektari teenindusmaad (4krt) korruselamu juurde? Tundub rohkem kui imelik (teenindusmaa = majaalune maa + minimaalne maa selle maja ümber käimiseks e maja teenindamiseks).
Mis tingis valla sellise „lahkuse“ mida seadusega pole ette nähtud. 

Nüüd siis majarahval detailplaneering peal ja maa kruntideks. 

Ega millimallil kade pole aga ennekuulmatu lugu küll. Oleks tahtnud § ka näha. Kuna teised midagi ei tahtnud, siis otsus võeti vastu. 

4. „Detailplaneeringu kehtestamine Saulepa külas Pirsi kinnistul“ Tutvustatakse planeeringut. 

Küsimused. 
Küsimus millimallilt. 
Pirsi kinnistu detailplaneeringu algatamise otsusel kirjas „osaline“ st mitte kogu kinnistu ei ole hõlmatud detailplaneeringuga siin Nüüd, planeeringu kehtestamisel on see „osaline“ kuhugi kadunud ja ei räägita enam osalisest planeeringust.siin 

Tekib väike segadus. „Valimisliit Audru“ ei saa üldse aru millest jutt. Hr Sutt avaldab imestust, et kas seal on siis mingit vahet. No on vahe! 
Hr Annus ja veel mõned saavad väga hästi aru, et kuskil on midagi nihu - aga keda huvitaks. 
Kehtestamise otsus võeti vastu 

5. „ Detailplaneeringu kehtestamine Lindi külas Jõeääre ja Lauda kinnistul“ 
Planeeringu tutvustamine. 
Küsimused. 
Millimallil on küsimus.
Algatamise otsusel märgitud Planeerimisseadus § 8 aga nüüd kehtestamise otsusel § 9. 

Arvad, et tühja see üks number vahet - vahe aga suur ja oluline. 

Algatamise otsusel § 8 tähendas, et Jõeääre ja Lauda kinnistu detailplaneeringuga ei muudeta Audru valla kehtivat üldplaneeringut.

Detailplaneeringu kehtestamise otsusele märgitud § 9 tähendab, et Jõeääre ja Laude planeeringuga muudetakse Audru valla kehtivat üldplaneeringut. 

Kui muudetakse üldplaneeringut (§9) siis peaks detailplaneeringu üle teostama järelevalvet ka maavanem.

Pole võimalik „ei muudeta“ ja siis „ muudetakse“. 

Millimalli teeb ettepaneku võtta eelnõu tagasi ja viia sisse parandused. 

Ei olda nõus. Algatamise otsus siin Kehtestamise otsus siin Otsus võetakse vastu „Valimisliit Audru“ei lase ennast segada. 

6. Audru valla üldplaneeringu 1. lugemine. 

Kutsel märgitud päevakorra punkt 6 “üldplaneeringu 1 lugemine” aga eelnõus, “üldplaneeringu kehtestamine” 

Eelnõul oleks pidanud olema kasvõi ääremärkusena, „esimene lugemine“. Aga ei ole. 

Kuna eelnõu „üldplaneeringu kehtestamine“ võeti vastu, siis juriidiliselt peaks juba kehtima valla uus üldplaneering ja mingitest järgnevatest lugemistest, ei saaks enam juttu olla. 

7. Audru valla ehitusmääruse 3. lugemine ja kinnitamine
Kõik rahul, küsimusi pole. 
On keegi, kes pole kunagi rahul aga põhjust selleks on kuhjaga.

Kuna sõna antakse kaheks küsimuseks, tõin välja olulisema.
Ehitusmääruse mitmed punktid on vastuolus põhiseaduse ja planeerimisseadusega. 
Piirangud, pandud tähtajad ei tulene seadustest ja need on põhiseadusega vastuolus.

Audru valla (08.04.2010) uues ehitusmääruses lk 4 ilmneb vastuolu põhiseaduse, planeerimisseaduse ja HMS -ga järgmis osas 

§ 5 lg 3 „Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kaks aastat, arvates vallavalitsuse vastava korralduse teatavakstegemisest. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt lähteülesande kehtivuse tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus lähteülesande kehtivuse tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne lähteülesande kehtivuse tähtaja lõppemist. 

§ 5 lg 11 Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti. 

Samuti tuleks parandada Audru valla ehitusmääruses olev vale sõnakasutus

Planeerimisseadus ei tunne sõna „lähteülesanne“ Planeerimisseadus kasutab terminit "planeeringu lähteseisukohad(PlanS § 16 lg 2, 3). 
Põhjendused (viidates seadustele ) Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 lõikele 1 otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 

Põhiseaduse § 154 lg 1 tekstiosa "tegutsevad seaduse alusel" tuleb mõista kui seaduslikkuse nõuet. 

Seega peab kohalik omavalitsus kõik küsimused lahendama vastavuses põhiseaduse ja seadustega.

Ehitusseaduse § 19 lg 4 puntki 5 kohaselt kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

Tsiteeritud volitusnorm ei sisalda volitust seada kolmandatele isikutele mingeid detailplaneeringu menetlemisega seotud tähtaegasid.

EhS § 19 lg 4 punktis 5 nimetatud tähtaegade näol peetakse silmas kohaliku omavalitsuse organite siseste tähtaegade kehtestamist, st ajaperioode, mille jooksul kohalik omavalitsus peab planeerimismenetluses toimingud sooritama.
PS §-st 3 tuleb kohaliku omavalitsuse jaoks kohustus järgida talle delegatsiooninormiga antud volitusi ja neid mitte ületada. 

Seega ei saa Audru kohalik omavalitsus ületada oma volitusi ja kehtestada tähtaegu Audru valla ehitusmääruses (kolmandatele) isikutele. 

Hoolimata põhiseaduslikust riivest kehtestati uus valla ehitusmäärus ( „Valimisliit Audru“ poolt) 

Millimalli ei lepi, et kohalik omavalitsus teeb vallarahvale oma mugavuse tõttu piiranguid määrates tähtaegu, mis ei tulene seadusest. 

Tuleme selle teema juurde tagasi siis kui õiguskantsler on oma sõna öelnud. ( aga need määratud tähtajad, saada kukele) Mõned päevakorrapunktid läksid ägedamaks, neist homme.

13.04.10

Ei ole musta ilma valgeta, halba ilma heata, põrgut ilma taevata.

Tohutu hulk mõtteid sumisevad korraga peas ja neist oleks vaja vabaneda. Et siis kirjutama.
8 aprill 2010 volikogu istung. Ajakirjanikud platsis - tõde ja õigust kuulutama. Oleks teadnud oleks soengu pähe teinud, ennast korralikumalt tuuninud. Kui "parim enne" möödas, siis aitab ainult ilukirurgia – ajuilukirurgia tahaks nii mõnigi öelda.
Pildistamine olevat hinge äravõtmine, nii arvavad mõned looduserahvad.

Vallajuhid on õnnetud, millimalli olevat valla maine alla viinud. Nüüd peavad ajakirjanikud seda aitama upitada. Millimallil hea, temal polegi mainet - ei saa kaotada midagi mida pole kunagi olnud. Volikogu esimehe ähvardused „kas sa oma lähedaste pärast ei karda“ on ka mõttetud. Ei karda – ütlesin ju seda tookord telefonis. Ükskord hakkab jää sulama ka Audru vallavolikogus.Võib-olla 4 aasta pärast teevad ilma uued tublid noored mehed, kes ka seadustest midagi teavad ja peavad.
Iga asi tuleb omal ajal või veidike hiljem. Ei ole musta ilma valgeta, halba ilma heata, põrgut ilma taevata. Kulund näide, kuid arvatavasti ei leidu ühtki, kes usuks tõsimeeli, nagu jäänuks Vene revolutsioon ilma Marxi ja Leninita ära.

Vallavanem Joonas ja volikogu aseesimees Sutt põrutavad volikogu istungil rusikaga lauale, kui tahavad. Kõik on vait ja ehmunud. On ka põhjust karta kui su tööandja on vallavanem, koolidirektor. Teed suu lahti, juhtub sinuga samuti nagu hooldekodu juhatajaga, kes arvas ka, et vanuritel peaks minimaalsedki elamistingimused olema. Arvamine ja selle avaldamine, ei kuulu asja juude.

Aga mida teha kui kaks volikogu liiget on allumatud, häbitud, matsid - nagu mustus sõrmede küljes, lahti ei saa ja pühkida pole ka kuhugi.
Sõidaks üle, eitaks kõike, aga ....... see paganama millimalli blogi. Mis sest, et seda „soppa“ loeb ainult paarsada inimest päevas .................ka see ei ole meeldiv.

„Kuidas saada lahti“ see on küsimus mida enam ei häbeneta küsida sõprade ringis. Kõik kapid läbi otsitud - luukeresid ei leia.
Kus on luukered? Hallooo,........... luukered .......... !!!

Millimalli õpetab.
Simmu võtab suure valge paberilehe. Kirjutab sinna kõigi volikogu liikmete nimed ja siis tõmbab millimalli nime lihtsalt maha. Ja nii lihtne see ongi. Kõik rasked asjad on tegelikult kõige lihtsamad.

Ja muudkui kirjutavad hullud arupärimisi, varsti tuleb palgata vastaja.
Arupärimisi, mis põhimõtteliselt jäävad vastuseta. Demagoogia on briljantne. Vastatakse küll, aga mitte küsimustele - bullshit vastus.
Tundub, et neile meeldib kirjutada aga meile meeldib enda ja valijate küsimustele vastuseid saada. Nii et ..... Let´s Go

Eelarve kohta esitatud arupärimistele pole ühtegi sisulist vastust saanud. Küsimused hääletati lihtsalt päevakorrast välja. Kuu aega hiljem aga saadeti vastus, et eelarve on juba vastu võetud ja teie küsimustel, pole enam mõtet. vastus

Miks protokollid ei kajasta volikogu istungil toimunut? Palju arupärimisi, telefonikõned ja protestid – ei midagi. Lõpuks paiskab sekretär tõe (ette aimatava) “ volikogu esimees hr Suursild keelas protokollida kõik millimalli ja proua Inda küsimused, sõnavõtud, mis võiks kompromiteerida teda või volikogu“. siin (vastus saamata)

Küsimused seoses korruptsiooniga. kiri (kuup kirjal ekslikult vale, õige 12.03.2010 nagu ) vastus ( tore, et sain vastusest teada, et korruptsiooniseadus räägib mõistetest korruptsiooniseaduse tähenduses, mitte näiteks loomakaitseseaduse tähenduses!!!!)

Lõputu vaidlus, et eelnõudele tuleb lisada lisamaterjalid. Kui soovitakse tunnistada kehtetuks mõni varasemate aastate otsus, peavad volikogu liikmed nägema ka seda otsust. Millimalli ei nõustu pimesi tunnistama kehtetuks midagi, mida näinud ei ole.
Näide
Eelmise istungil päevakorrapunkt " Audru Vallavolikogu 13. juuni 2002 otsuse nr 238 kehtetuks tunnistamine". Mitte keegi ei tahtnud näha otsust, mis kehtetuks tunnistati - käed püsti ja „poolt“ .

Jälle arupärimine, miks ei lisata otsuseid, mida tahetakse kehtetuks tunnistada.
Arupärimise vastusest
Vastavalt avatud menetluse ja planeerimise põhimõtetele on võimalus kõigil tutvuda detailplaneeringute materjalidega ja volikogu otsustega Vallavalitsuse kantseleis.
Ettepanek panna otsus, mida kehtetuks tunnistatakse, eelnõu dokumentide juurde veebilehel ei ole tehniliselt võimatu ning on edaspidi teostatav“

Vastaja erilise tarkusega ei hiilga.
Pea iga vastus algab „ vastavalt avatud menetluse ja planeerimise põhimõtetele............ „

Volikogu liige ei pea mööda kantseleid hakkama materjale kokku otsima vaid need peavad olema lisatud, nii ütleb seadus.

Aga see, „avatud menetluse....“ - paraku jagab vastaja sellest umbes sama palju nagu muustki - see tähendab, ei suurt midagi.

Tuleks koolitusele minna. Raha eelarves vallaametnike koolituseks piisavalt. Siis ehk saab ka selgeks mis tähendab sõna „Lisa“, ja et see lisa peab ka lisatud olema.

Tihti räägib vallavanem arupärimistele vastates endast „meie“ vormis, huvitav kas ta „teietab„ ka ennast.

Veel mõni vallavanema „pärl“
Vallavanema vastusest (25.02.2010 nr 21.3-10/314-1)

Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et vallavalitsus ja vallavolikogu on eraldiseisvad asutused“

Ah et siis volikogu on vallavanem Joonase arvates asutus. Miks ka mitte!!!!

Halloo ..........

Ja millimalli tobuke arvas, et volikogu on juhtimisorgan.

veel samast vallavanema vastusest
„10.02.2010 kirjas viitasite korduvalt pr Inda Orissaarele. Meile teadaolevalt ei ole Teil
seaduslikku alust pr Inda Orissaare esindamiseks.“


Ah et siis viitamine = esindamine?
Kaks täieti erinevat mõistet.

Vallavanem viitab pidevalt oma kirjades kõigile (ka minule), kuni presidendini välja, huvitav mis õigusega ta neid esindab– kus on seaduslik alus (minu) esindamiseks, ah.

Et see kõik Audru vallavalitsuses nii nutune on

või hoopis naerune http://www.youtube.com/watch?v=N80hxxX-A8o

Võib-olla vallavanem ise arupärimistele ei vastagi - tuleks ikka üle vaadata kuhu oma käe alla paned, et mitte totuks jääda „kulla vastaja kasuta aju, mis sa tast muidu kaasas kannad“.

Kui sa tahad teada, kuidas proua Inda ja millimalli volikogu istungit pidevalt segavad, oma totakaid küsimusi esitavad, siis tule homme tagasi.

05.04.10

Audru Kalakasvatuse maade ost - tühine.

Loe ka eelnevat postitust, et sellest aru saada.

Jälle jama Suuresilla Suurfarmi (Kalakasvatuse) maadega. Seekord siis nende maade ostmisel 2008 aastal, Fjordfresh Holdingu poolt.

Kui lugesid eelmisest postitusest, mis tingimustel saab juriidiline isik osta põllumajandus maad(maatulundus), aimad millest juttu tuleb. Jah, just põllumajandusmaadega e maatulundusmaaga oli tegu Kalakasvatuse maade puhul.

Kas Fjordfresh Holding ei tea, aima, et tegelikult on Kalakasvatuse maade ostutehingud tühised?
Kas Kivimägi ja Audru vallavalitsus tegid talle tünga või teeseldi koos teadmatust, tehti ühist diili?

Millegipärast on tunne, tüüpiline Eesti...raha eest saab kõike.

Kui teised juriidilised isikud peavad seadusejärgselt olema vähemalt aasta tegelenud põllumajandusliku tootmisega, et maavanema loal osta põllumajandusmaad, siis Fjordfresh Holding ei pidanud isegi ühte aastat äriregistrisse olema registreeritud - rääkimata tootmisest.

15.08.2007 Fjordfresh Holdingu esmakanna registris –koopia regitrist siin

12.06.2008 Audru vallavolikogu otsus (luba maade omandamisek ) siin

Fjordfresh Holdingu andmeid äriregistrist kontrollides nähtus, et (2007,2008) tegevust pole olnud (põhikirja järgseks tegevusalaks märgitud kalandus).

Majandusaasta aruanne siin. Näed sa tegevust!?

Kus siin see nõutav põllumajandusega tegelemine. Ei saa aru?

Kui mulle tehakse puust ette ja värvitakse punaseks - sellest saaksin kohe kindlasti aru.
Miks OÜ-lt Fjordfresh Holding seaduse täitmist ei nõutud?

Keegi klassikutest on öelnud, et demokraatia pole just valitsemiseks kõige parem variant, aga midagi paremat ka keegi välja mõelnud pole.

Hallooo .......Toomas Kivimägi, halloo .......Audru vallajuhid, kes selle tehingu lubamise eest vastutavad!! Siis nii, et jälle panite mööda. Või õnnetu vahelejäämine. Elu on karm, aga ebaõiglane. Lootus, et iial ei avastata -jah?

Mis selle Eesti põllumaaga ikka peale hakata, habetab teine niisama.
Maalil ja Juulil pole aga raha, et maamaksugi maksta. Tulevad Pekka ja Lars pakuvad maa eest raha, mis sest et natukene, abiks seegi - lapsed vaja koolitada.

Hr Kivimägi, ei aita see linnapea tool, vana taak tuleb ikka järele.

Mulle meeldib ütlus, et puid lõhkudes saad sa kaks korda sooja: esimest korda siis, kui sa neid lõhud, ja teine kord siis, kui ahi köeb.

Rääkisin avastatust Audru valla maakorraldajale. Hr Annus võttis kohe ühendust Pärnu maavalitsusega. Klaasseni telefon maavalitsuses oli punane kui tomaatus ja ühendust enam ei saanud. Põllumajandusminister, kes peab kastanid tulest välja tooma, aeti tagajalgadele.

Aga tehing on tühine, sest seadus ei anna ka mitte põllumajandusministril mingeid variante nuputada.

Fjordfresh Holding ei tegele ka praegu põllumajandusega ja 2009 a Kalakasvatuse naabruses olevate maade ostutehingud (kinnisasja kitsendamise seaduse alusel) on samuti tühised (Ristikheina ja Kalaääre).

Kivimägi, põllumajandusminister, Oppar ja vallajuhid püüavad väänata muusika endale sobivaks, valitakse uued instrumendid ja orkester hakkab isamaaliste laulude asemel Taani prints Hamleti lugu tinistama ja Hamleti isa vaim hõljub künkarahva vorbitud hambutute seaduste kohal.

Tore kui Fjordfresh Holdingul naljageen olemas, muidu lintsiks nad Kivimäe ja Audru vallavalitsuse täiega.

Kuid mismoodi seadust väänama hakatakse, eks näis?

OÜ Fjordfresh Holding peaks nüüd tõdema kuidas käivad/ei käi asjad Eesti riigis.

Parem Hilja kui Ilma – vist
( eks nad ise valivad, kumma tantsule paluvad).

04.04.10

Millimalli avastab tühised maatehingud !!!!

Kui sa seda seadust lugeda ei viitsi, ei saa sa tuhkagi aru!

Aga kuna sa seda niikuinii ei tee, siis lühidalt......

1.aprillil 2003 jõustus "Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus" mille üheks eesmärgiks oli vähendada spekulatsiooni põllumajandus- ja metsamaaga, sest Eestis on maa ja eriti põllumajandusmaa olnud traditsiooniliselt odav. Maa odavus oligi peamine põhjus miks selle müüki välismaalastele piirati.

Nüüdseks on seadust muudetud mitmeid kordi aga meie lähtume siin viimasest redaktsioonist.

Seadus kitsendab nende kinnisasjade ostmist mille kõlviklises koosseisus on põllumajandus või metsamaad 10 hektarit või rohkem ja mille sihtotstarve on maatulundusmaa.

Loe seadust siin

Ei hakka lahkama kõiki juhtumeid. Kuna käesoleval juhul teen juttu juriidilistest isikutest, siis vaatame (lühidalt) mis seadus ütleb juriidiliste isikute kohta.

I. (põllumajandusmaa omandamine)

Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad 10 hektarit või rohkem, võib täiendavate tingimusteta omandada:

Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolm viimast majandusaastat (asutamislepingu lisas I loetletud) põllumajandustoodete tootmisega (§2 lg2 p 3)

II. (metsmaa omandamine)

Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on metsamaad 10 hektarit või rohkem, võib täiendavate tingimusteta omandada:

Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolm viimast majandusaastat metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses või (asutamislepingu lisas I loetletud) põllumajandustoodete tootmisega (§2 lg 3 p 3).

Näed väikest erinevust, mõlemal juhul peab olema täidetud „kolm viimast majandusaastat“ tingimus kuid põllumajandusmaa taotleja peab raudselt olema tegelenud põllumajandustoodete tootmisega, metsamaa taotleja võis kolm viimast aastat olnud tegelenud kas põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega (või mõlemiga).

Kui need tingimused täidetud (Keskkonnaameti / Maksuameti tõend, kolme viimase majandusaasta aruanne), siis oma tõendid kaasa ja padavai notarisse, kes tõendeid kontrollib ja saadki oma maad ostetud (§2 lg 6 p2,3).

Jamaks läheb siis kui juriidiline isik nendele tingimustele ei vasta aga taotleb üle kümne hektari põllumajandus või metsamaad (maatulundusmaad).

Kui isik (juriidiline) ei vasta eespool toodud nõuetele siis võib ta omandada maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandus- või metsamaad 10 hektarit või rohkem, üksnes maavanema loal.

Aga ka sellisel juhul kehtestab seadus omad piirid (§4) millest maavanem üle astuda ei tohi (loed allpool).

Juriidiline isik teeb taotluse maavanemale kes siis edastab selle taotluse kohalikule omavalitsusele seisukoha võtmiseks (mitme päeva jooksul midagi teeb - jätan vahele)

Maavanem hindab taotleja vastavust eespoolmainitud tingimustele ja võtab arvesse täiendavad hindamiskriteeriumid.

-Taotleja esitatud tegevuskava, et taotleja hakkaks ikka seda taotletud põllu või metsamaad ka sihipäraselt selleks otstarbeks kasutama.

-Taotleja kasutuses olevaid vahendeid (sh finantsvahendeid) põllumajandustoodete tootmiseks või metsa majandamiseks. Ja muid tingimusi.

Luba antakse, kui juriidiline isik on tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega vähemalt ühe aasta ja täiendavad kriteeriumid on loa andja hinnangul piisaval määral täidetud, et tagada kinnisasja efektiivne ja sihtotstarbeline kasutamine.

Seega, maavanem võis anda loa kui juriidiline isik on tegutsenud vastaval alal vähem kui eespool nõutud kolm aastat kuid mitte vähem kui 1 aasta (siis 1-3 aastat maavanema pädevus anda luba).

Kui juriidiline isik on tegutsenud alla aasta vastaval alal, ei saa luba anda ka mitte maavanem.

Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse
§ 5. Kitsendusi rikkuva tehingu tühisus
(1) Käesolevas seaduses sätestatud kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuv tehing on tühine.
(2) Kitsendusi rikkuva tehingu puhul on kinnisasja asukohajärgne maavanem kohustatud riigi nimel taotlema kinnistusraamatu kande parandamist ja pöörduma vaidluse korral kohtusse tehingu tühisuse tunnustamiseks

JA NÜÜD ASJAST

11.03.2010 Audru vallavolikogu istungil tehti otsus anda nõusolek OÜ-le Tambira 5 kinnistu omandamiseks, vastavalt kinnisasja omandamise kitsendamise seadusele (eespool kirjeldatud).

Mingit seletuskirja, mis ettevõttega tegu, ega muid andmeid, eelnõule ei lisatud. Volikogu majandus-ja planeerimiskomisjoni (hr Jaanus Põldmaa) plaat mängis ikka sama – majandus- ja planeerimiskomisjon toetab kinnisasja omandamise taotluse rahuldamist.

Aga millimalli ei ole rahul.

Kuna lõpliku otsuse teeb ja korralduse annab välja maavanem siis avaldus maavaanemale järelevalve teostamiseks ja korralduse tühistamiseks.

Kiri

PÄRNU MAAVALITSUS 22.03.2010
AKADEEMIA
280088 PÄRNU
MAAVANEM ANDRES METSOJA

AVALDUS

järelevalve teostamiseks

11.03 2010 võttis Audru vallavolikogu vastu otsuse „Kinnisasja omandamiseks nõusoleku andmine“ OÜ-le Tambira.

Otsus on antud õigusvastaselt, rikkudes kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse sätteid § 2 ja 4, kuna OÜ Tambira ei ole tegutsenud (nõutud miinimum) 1a.vaid nimetatud OÜ on registreeritud alles juulis 2009 a.

Kuna kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 5 kohaselt on kitsendusi rikkuv tehing tühine, siis tuleb viga koheselt parandada, et ei tekiks juhust, kus vea ilmnemisel aastate pärast, võiks tehingu tühisus tuua OÜ-le kaasa probleeme.

Palun kontrollida Audru vallavolikogu otsuse õigsust 11.03.2010 „kinnisasja omandamise nõusoleku andmine“ OÜ-le Tambira.

Palun ka Teie kirjalikku seisukohta

Lugupidamisega
Audru vallavolikogu liige
Anne Seimar

Maavanem (uus maavanem) reageerib suht kiiresti ja tühistab korralduse. Maad OÜ Tambira praegu kahjuks/õnneks, ei saa.

Maavanema vastus loe siin

LK 1 http://docs.google.com/fileview?id=0B2O3WIDSBFSdMGM4YmViMTktYzc5My00YTRmLTkxYjktNjU4NzA1N2IwZjI1&hl=enLK

LK 2 http://docs.google.com/fileview?id=0B2O3WIDSBFSdYWUzNzcwZjUtMmZiYS00OGRmLTgzNWUtZDZmOTM4NjEyOTUw&hl=en

Ja nüüd hakka karjuma kui õel ja hirmus millimalli.

Ära ole loll, külamees!

Kas arvad, et paar kuud oodata ja siis seadusega kooskõlas maad osta on hullem kui ükskord avastada, et tegelikult on sinu maade ostutehing tühine. Sa ju lugesid § 5 , et kitsendusi rikkuv tehing on tühine. Või arvad, et maavanem naljaviluks korralduse tühistas. OÜ Tambira on õnnega koos, et millimalli õigel ajal valla lolluse avastas ja maavanem tehingu tühistas.

Millega Audru vallavolikogu ( „Valimisliit Audru“) tegeles ja tark, aus, õiglane planeerimis- ja majanduskomisjoni?????

Kas igal kuul mõni tühine või õigusvastane valla õigusakt??

Aga järgmises postituses vaatame mis mängu Kivimägi Fjordfresh Holdinguga mängis ja tõestame, et Audru Kalakasvatuse maade ost, Fjordfresh Holdingu poolt, on tühine tehing!!


Tule homme tagasi !!!