29.6.09

Järgneb: Mereranna ärastamine Häädemeestel ehk Mis siis pani ärastajad jooksma ja õhku ahmima??

Väga pikk ja palju seaduse § -e, ei soovita lugeda!!!

Ostueesõigusega erastamise korra punkt 11 sätestab, et maa ostueesõigusega erastamise avaldusele lisatakse ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid ning maakasutusõigust tõendavad dokumendid. Mihkli katastriüksuse toimik neid dokumente ei sisaldanud.
Ja ei saanudki sisaldada, kuna neid lihtsalt polnud, ei saanudki olla. Pärnu maavalitsuse poolt mingt kontrolli ei toimu, seal omad poisid, kes asjaga kursis ja kelle teadmisel, heakskiidul ja eeldavalt juhtimisel asi toimus.
Kuna ehitusluba näha ei õnnestunud siis jäi selguseta, kes küll võis olla see naljavend, kes, mis tingimustel ja millise seaduse alusel M. Vainulale 1994 a selle väidetava „ehitusloa“ väljastas. Omavalitsust ei paistnud häirivat, et ehitusluba ei saa taevasse ehitamiseks anda, ikka vaja omada õigust maale, seaduslikku maakasutust kuhu ehitada, see oleks pidanud olemas olema enne 1991 aastat, enne Maareformi Seaduse jõustumist.

Asjaosalistel jäi suures saamaõhinas tähelepanuta , et Leetsaare A- 523 maa, kuhu „ehitusluba“ anti oli tagastamistaotlusega, kuid otsust tagastamise või mittetagastamise kohta polnud veel tehtud. ÕVVTK komisjoni otsus tehti alles 1995 a. Seega anti „ehitusluba“ tagastamisitaotlusega maale, mis oli seadusega rangelt keelatud.

Kui olin alljärgnevad §-d neile ette ladunud oli segadus suur, see pani maade ärastajad ja maavalitsuse jooksma ja õhku ahmima

( riigikohtu lahenditest).
Ülemnõukogu 17.oktoobri 1991.a otsuse «Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta» punkti 9 kohaselt oli keelatud ehituslubade andmine õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud tagastamise taotlus, kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni.

Isikul, kes esitas seadusega ja selle alusel ettenähtud korra kohaselt avalduse vara tagastamiseks ja kelle avaldus menetlusse võeti, on juba menetluse algusest alates alus eeldada ja õigus nõuda, et tema avaldust menetletakse seadusega kooskõlas ning menetluse üheski staadiumis ei võetaks vastu õigusvastaseid haldusakte, mis raskendaksid või muudaksid võimatuks tema avalduse rahuldamise. Et omandireformi reguleerivad õigusaktid kaitsevad vara tagastamise avalduse esitanud isiku õigusi ka enne subjektiotsuse tegemist, tuleneb ka ORAS §-st 18.

Alates 2.märtsist 1997 kehtib ORAS §18 lg1 järgmises redaktsioonis: «Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.

1.septembril 1994 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §66 lg3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale. Sama seaduse §66 lg4 kohaselt ei pea tühist tehingut täitma. Sellest tulenevalt on ORAS §18 lg-s 1 sätestatud keeldu rikkuv tehing kehtetu algusest peale. Selline tehing ei vaja kohtu korras kehtetuks tunnistamist.

Nagu mainisin oli korraldusel, et M. Vainula hooned pidid hakkama paiknema kahel maal, Leetsaare maal ja Orajõe metskonna maal.
Ka riigimaale oli keelatud ehituslubade andmine. M. Vainula ei käinud mingite erandite alla (tundus, kui vaja tehakse 20 aastasest poisist kasvõi talunik kes mererannas, suvitusrajoonis juba 10 aastat talu peab,).

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17.juuli 1990.a otsuse «Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest» punktis1 sätestati: «Peatada ajutiselt kuni omandi privatiseerimist reguleerivate Eesti Vabariigi normatiivaktide vastuvõtmiseni riigi omanduses olevate ettevõtete ja muude organisatsioonide põhikirjafondi varaga kõik tehingud, mis põhjustavad selle vara omandivormi muutmise, välja arvatud käesoleva otsuse punktis 3.2 ettenähtud juhud, samuti ka vara üleandmine kehtestatud korras sovhoosidelt kolhoosidele.»
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20.juuni 1991.a otsuse «Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta» p9 esialgse redaktsiooni kohaselt loeti kehtetuks kõik tehingud, mis rikuvad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990.a 17.juuli otsust

Kui ilmnes, et asi on rohkem kui hull, palusin ka kinnitatud koopiad kaustast, nii et kogu minu uurimus (mis siin väga lühidalt toodud) tugineb kinnnitatud koopiatel ja ORAS, MRS, MKS jt seadustele, tol ajal kehtinud redaktsioonis.
See tegi asja hullemaks, sest praktikas on nähtud, et vormistatakse kõik järgi või ette ja just nii nagu vaja, nüüd võtsin selle võimaluse.

Teine oluline punkt

Projekti ja väidetava valmisehitatud vundamendiga oleks M.Vainula saanud erastada ainult hoonete aluse maa ja natuke veel st hoonete teenindamiseks vajaliku maa. Pandi ikka täiega. Egas nii tillukese lapi pärast võetud ette nii suurt pettust. Maad erastati nagu valmis maja juurde
Mis ütleb selle kohta MRS ja katkendid riigikohtu lahenditest.
Kuigi MRS §6 lg32 jõustus alles 16.juulil 2000, ei võrdsustanud ka maareformi seaduse varasem redaktsioon ehitusluba elamuga. Ehitusloa suhtes sai maa ostueesõigusega erastamisel kohaldada vaid üldiselt hoonete kohta sätestatut (MRS §9 lg1 ja §221 lg1), mitte aga erisätteid elamu kohta (MRS §221 lg2). Kitsam erastamisõigus on ehitusloa andmise korral põhjendatud, sest ehitusloa andmine toob kaasa vajaduse tagada tulevikus ehitise sihtotstarbeline kasutamine, kuid ta ei õigusta ulatuslikumat maa ostueesõigusega erastamist samadel alustel seniste elamuomanikega.
Planeerimis- ja ehitusseaduse § 38 lg 1 sätestas, et ehitis on hoone või rajatis. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on hoone maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis.

Nii suureulatuslikku pettust ja ärastamist ei saanud läbi viia ainult maakorraldaja ja vallavanem. Oleks naiivne arvata, et Häädemeeste vald kinkis vast kooli lõpetanud poisile 18,6 ha suvitusrajooni, maamüügi tehinguteks mitmekümmne miljoni ulatuses.

Idee oli hea ja kõik oleks jäänud nii, kui nüüd poleks kuuldud, et olen avastanud nende Achilleuse kanna, mida on varjatud kui Püha Graali ja võtmed peidetud Pärnu Maavalitsusse, see pani tegutsema, sest müümata on (9,07+ 0,6223 ha = 9,6923 ha, 1m2 =100kr, müügikuulutus netis EKV ID: 97236 ) veel ligi 10 milli eest rannaala. Kuulutus kogu Mihkli ja Väike- Mihkli maamüügi kohta läks kohe netti ülesse. Nüüd on vaja kähku leida müümata osale heauskne ostja. Karta pole aga midagi, raha ei haise ja nimed mis tehingute juures läbi jooksevad, lasevad aimata, et seljatagune on kindlustatud riigi kõrgemal tasemel. Minu järelpärimistele vastamise aega pikendatakse maavalitsuse poolt pidevalt selgitusega, et „raske kooslus“ suusõnaliselt antakse mõista, et maareform selles osas tuleks tõesti tagasi pöörata. Kuuldavalt palgatakse "parimad juristid" aga midagi tarka välja ei mõelda.
Järelpärimistele vastamiseks tehakse copy paste maareformi seaduse suvalise koha pealt, ilma mingite selgituste ja vastusteta. Kuna vallavalitsuse korraldusel oli must valgel kirjas, et hooned paiknevad kahel maal (Orajõe metskonna maal ja Leetsaare maal) siis seda ei olnud kuidagi võimalik varjata. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Pidasid siis kolm põhjamaa tarka nõu ja kirjutasid 15 a taguse korralduse süübimatult lihtsalt ümber, märkides, et hooned paiknevad ainult Orajõe metskonna maal. Seda oli ju väga lihtne teha, sest hooneid ei olnud seal kunagi olnud ega saanud ka olema, see oli ainult väljamõeldud skeem 18,6 ha suvitusrajooni ärastamiseks „seaduslike varaste“ poolt (nagu kirjas - muutsime korralduse priambulat).

See oli selle valla „seaduslike varaste skeem“ kuid Audru vallas on hoopis teine, kümnete aastate jooksul läbiproovitud ja laitmatult töötanud skeem. Kus on mängus juba sajad miljonid riigi raha.

Kuid enne
Pettused, võltsimised, varjamised Audru Kalakasvatuse detailplaneeringu ümber - mis tegelikult teoksil, Kivimägi ja Joonas vaikivad - Fjordfresh Holding ostnud detailplaneeringu piirkonnas veel ligi 100 ha maad juurde - kes on üks investoritest ( üllatus) - kas volikogu teab, kes otsustab, kui volikogu otsustab - et siis RISTIISA istub Pärnus, Akademia tänava majas.

Päikest kõikile kes siin ekslevad. Ärge pahandage, kõigile ei suuda vastata.

16.6.09

järgneb "Miks ka mitte "

Aastaid on ajakirjandusest läbi jooksnud artiklid ja rahva seas jutud, et Häädemeeste vallas on maakorraldaja Helgi Vainula koos oma poegadega erastanud suure osa Lemme suvitusrajoonist.

http://www.parnupostimees.ee/051207/parnuparnumaa/10080640_2.php http://www.parnupostimees.ee/051207/parnuparnumaa/10080640.php
http://www.parnupostimees.ee/051207/parnuparnumaa/10080641.php

No ei uskunud mina seda, kindlasti jälle rahva jutt, mis nipiga siis üks noor äsja kooli lõpetanud noormees peaks saama ligi 20 ha mereäärt erastada. Ka minu abikaasa oli 15 aastat tagasi taotlenud samast kohast oma esivanemate maid tagasi kuid asjata, sest maad olevat vanaisal jäänud maksmata. Ei tekkinud mingit kahtlust, kui ei saanud, siis ei saanud, järelikult polnud õigust saada, kui nii ütleb vald ja paraku ta nii oligi. Valla maakorraldaja, tõesti väga kena ja meeldiv naisterahvas, temast mingit alatust küll ei oota.

Möödunud aastal jälle keegi nähvas abikaasale, et no sina ka ei saanud oma maid tagasi nüüd need kõik maakorraldaja ja tema poegade käes.
Hakkas juba närvidele ja tekitas huvi, mis siis neist maadest nüüdseks on saanud.

Möödunud aasta lõpus otsustasin asjasse selgust tuua ja vaadata, kuhu kelle omandusse ja millisel seaduslikul alusel läksid Häädemeeste valla parimad, mereäärsed maad, mida taotlejatele ei tagastatud ja millede kohta on olnud nii palju kõmu. See kurikuulus Merelaane maaüksus, otse vastu merd ja ilusa männimetsaga, kokku 15 ha.
Seadsin siis sammud jälle Pärnu Maavalitsusse, et tutvuda nende maade erastamise toimikutega. Varem käis asi maavalitsuses lihtsalt- ütled oma nime, siis mis kausta soovid ja kogu protseduur. Seekord oli kõik teisiti, olin ju äsja selle Ääremetsa lauda skandaali põhjustanud (kes mäletab Pealtnägijas) . Kuuldes minu nime, kadus naisterahvas tükiks ajaks toast. Tagasi tulles teatas, et pean kirjutama teabenõude ja 5 päeva pärast saan tutvuda soovitud kaustadega. Viis päeva möödas ja mina krapsti kohal - oi imestust, sain suure au osaliseks. Maaosakonna juhataja hr Klaassen isiklikult istub tooliga lausa minu kõrvale. Minul kahju härra ajast, teatasin, et aitähh, nüüd ma saan ise hakkama aga härra passib ikka kui kass augu juures. Või anti härrasmehel käsk mind jälgida? Milline eriline tähelepanu, tegelikult see isegi sobis, küsida oli tõesti palju. Ei hakka siin pikalt kirjutama kuidas mind lolliks püüti teha, milliseid totraid vaidlusi maha tuli pidada ainult sellepärast, et mitte lasta ennast nurka suruda. Laus lollusi võis nn asjatundja suust kuulda, või oli sõna maareform selles asutuses esmakordselt kasutuses. Maade erastamistoimikud, Pärnu maavalitsuses , on kui hunnik pahna. See, millistest dokumentidest kaustad olid kokkupandud, oli lausa šokk. Sisukorrad ei klappinud absoluutselt kaustades olevate dokumentidega. Ka täiesti võhik võis koheselt taibata, et dokumendid kaustades olid vahetatud, kuid sisukord jäetud samaks. Oli täiesti ilmne, et maade erstamine ei käinud nii, nagu pidanuks.
Õnnetu hr Klaassen minu kõrval pühkis aina higi ja korrutas enda lohutuseks, et tema allkirju siin ei ole, need on ammused asjad ja nii palju tööd oli.

Ei hakka kogu pikka lugu uuesti ümber kirjutama, teen siia Copy Paste lühendatud kirjast mis läks aasta alguses Maaametisse (vastus saamata) ja mis on saadetud ka Pärnu maavalitsusse hr Toomas Kivimäele.

Maaametist vastus saamata aga mis "vaimukused "Pärnu maavalitsus koos Häädemeeste vallajuhtidega selle asja varjamiseks ja "parandamiseks" välja mõtles, kirjutan edaspidi.

1990 aastal Tihemetsa lõpetanud maakorraldaja poeg Mihkel, ei osanud vast arvatagi, et ta vallajuhtide poolt maade ärastamisvankri ette rakendatakse, ja et kümneid miljoneid suvitusrajooni, mereäärsete maade müügist asjaosaliste taskutesse kukkuma hakkavad.
Kas uskuda, et poisile kingiti 53 117 ( EVP) eest 18,6 ha mereäärset liivaranna ja männimetsaga maad niisama - tore poiss, et võttis vaevaks need 18, 6 ha endale võtta .
Asjade lühike käik paberite järgi (tegelik on midagi muud)
01.06.1994 antakse M. Vainulale väidetavalt ehitusluba maja ehitamiseks Orajõe metskonna ja Leetsaare A-523 maale. (Jäta meelde Leetsaare A-523 maale on esitatud avaldus selle tagastamise kohta) Nimetatud maaüksused asuvad Majaka külas, Häädemeeste vallas.

12.11.1997. a kirjutab Mihkel Vainule maa ostueesõigusega erastamise avalduse Majaka külas asuva oma väidetavalt poolelioleva maja juurde. (Tegelikult mingit maja ei olnud ja ei saanud ka kunagi olema.)

Maakorraldaja H. Vainula sõnade kohaselt olevat olemas olnud projekt ja ehitusluba ja mingi osa vundamendist (kuigi seda ei ole nähtud). Maja olevat projekti järgi planeeritud natuke Orajõe metskonna maale (0,16 ha ) ja pooleldi Leetsaare A-523 maale, siis ostueesõigusega taheti erastada see natuke Orajõe metskonna maast, kogu mereääres asuv Leetsaare A-523 maa 12,7 ha, kuna ka seda ei olnud piisavalt, siis veel kõrvalolevast , Merelaane kinnistust 3,14 ha. Kokku ligikaudu 16 ha mereäärset maad.

04 12. 1997 annab Häädemeeste Vallavalitsus korralduse kus nõustub maakorraldaja pojale Mihkel Vainulale ligikaudu 16 ha maa erastamisega pooleliolevate hoonete juurde mis asuvad Orajõe metskonna ja Leetsaare A- 523 maal. (loe korraldust siit http://docs.google.com/fileview?id=0B2O3WIDSBFSdZDU5NGYxNDMtMTViNS00NWZlLWEzODAtNzA1OTA2MzFjYzkz&hl=en

ja maavanema korraldus siin http://docs.google.com/fileview?id=0B2O3WIDSBFSdY2FkYTMzYjItMGQyNi00NTYwLTg1YTMtMDQwY2I4OWJlMTMx&hl=en
07.06.1999 sõlmitakse M. Vainula ja Pärnu mavanema Toomas Kivimäe vahel maa ostumüügileping kus lepingu esemeks on märgitud ostueesõugusega erastamisele kuuluv 18, 6 ha suurune Mihkli maaüksus. (vaata om lepingut siit LK 1
http://docs.google.com/fileview?id=0B2O3WIDSBFSdYmMxNjU1MjctNGMyYi00MDdkLWFkZTMtMmU0YjIxZTU4NDI5&hl=en
Ja hopsti, pani maavanem oma korraldusega 2,6 ha juurde, kust see tuli, millisest maatükist veel 2,6 ha anti. Mitte ükski dokument ei kajasta seda. Kuidas sai Häädemeeste vallavalitsuse korraldusel olevast 16 hektarist äkki maavanema ostumüügilepingul 18,6 hektarit. (vallavanem selgitanud, et võibolla meri taganes, mõõna olevat ennegi olnud)

No miks ka mitte, poolteist aastat maavanema ja vallavanema korralduse vahel on piisavalt pikk aeg, et meri just seal 2,6 hektarit taganeda võiks . Ja kuna Hr Kivimäe silm selle mõõna kohe täpselt fikseeris, pani ta ostu-müügi lepingule selle juurdetekkinud maa (2,6 ha) ka kohe kirja .

Maja, mille ehitamiseks olevat välja antud ehitusluba ei hakatud iial ehitama, sest seda ei olnud plaaniski. Mereäärne maa oli vaja pettusega kätte saada ja kähku müüki – mida ka tehti. Ja selles paadis ei sõitnud õnnelik maasaaja üksi.
Kui 1999.a juunis maa ostu müügileping sõlmitud, siis 2000 a algul (märtsis) teeb M.Vainula juba avalduse vallavalitsusele maa jagamise kohta kruntideks: Karumere, Remmelga, Lea, Sireli, Männi Mihkli katastriüksusteks ja müük läheb lahti. (vaata dokumenti siit http://docs.google.com/fileview?id=0B2O3WIDSBFSdZDkxZDg2MTItZTlkNC00YjIzLWJmYjktMzg5YjkxNDA4MmU2&hl=en

Dokumentidest nähtub, et 1998.a aprillis maamõõtja poolt koostatud Mihkli katastriüksuse plaanil oli see jaotus tegelikult juba tehtud. (vaata siit http://docs.google.com/fileview?id=0B2O3WIDSBFSdZmViZWU0ODYtMDNiMy00ZmEyLTg2MDctNjU4NGI4MThiOTM3&hl=en
Igaüks teab mis maa hind mereääres!!! Mitte see, mis paberitel kirjas.

2000.a detsembris mõõdistatakse juba järgmised uued katastriüksused (pöörake tähelepanu nimedele) Kullasoone, Kullaliiva, Kullatüki, Kullaaugu, Väike – Mihkli, Küllise. Maad lähevad müüki ja müügilepingutel seisab, müüja kinnitab, et kinnistud on hoonestamata. Kus siis jäi see maja mis pidi pooleli olema (Küllise maatükk)???
Äri käib ja praegu Mihkli kinnistul uued detailplaneeringud, jälle kruntideks ja müüki. Milline iroonia. Kas pole põhjust, et vallarahva õiglustunnet on karmilt riivatud. Avalik rand on maha parseldatud – kelle huvides. Kus oli volikogu ja maavalitsus – kas ka isiklikud huvid, nii võib põhjendatult arvata rahvas .


Järgneb
Kuidas, millal tegelik erastamine toimus ja mis maavalitsuse ja omavalitsuse vassima ja õhku ahmima pani - kirjutan edaspidi.

Pärnu Linnavalitsus ei mõistnud vastata ......!!!

Pärnu linnavolikogu tänane istung veebis. Muljed. Paljudel volikogu liikmetel oli kahju ja paljudel piinlik ....... Mul on kahju, et pal...