30.11.20

KOHTUTE TÖÖMAILT - JUSTIITSMINISTEERIUMI ANDMED

 Tutvu EV kohtute tööga 2019 a.

Tsiviilkohtumenetluses lahendati 2019. aastal istungimenetluses 14% kohtuasjadest

Halduskohtumenetluses lahendati 2019. aastal istungimenetluses 10% kohtuasjadest 

Kriminaalkohtumenetluses lahendati 2019. aastal istungimenetluses 41% kohtuasjadest.


2019. aastal oli maakohtutes kriminaalmenetluses kokku kuulutatud 261 resolutiivosa, mis hiljem asendati tervikotsusega (vt tabel 4). See tähendab, et kohtud peavad ca 5% lahendeid uuesti avalikustama

Arvudes kajastatuna on 2019. aastal avalikustatud jõustunud kohtulahendeid kokku 24775. Tegemist on nii kohtumääruste kui kohtuotsustega.

Tsiviilkohtumenetluses tehti 2019. aastal I ja II astme kohtutes kokku 33874 lahendit, neist avalikustati 12127 (vt tabel 5). Esimese astme kohtu lahendeid oli 31114. Kui edaspidi avalikustada ka tühistatud lahendid, siis suureneb tsiviilasjades avalikustamisele kuuluvate lahendite arv 1,1% võrra, so 311 lahendit.


Halduskohtumenetluses tehti 2019. aastal I ja II astme kohtutes kokku 3533 lahendit, neist avalikustati 3391 (vt tabel 6). Esimese astme kohtu lahendeid oli 2388. Kui edaspidi avalikustada ka tühistatud lahendid, siis suureneb haldusasjades avalikustamisele kuuluvate lahendite arv 4,4% võrra, so 105 lahendit.

Kriminaalmenetluses tehti 2019. aastal I ja II astme kohtutes kokku 17320 lahendit, neist avalikustati 8018 (vt tabel 7). Esimese astme kohtu lahendeid oli 15346. Kui edaspidi avalikustada ka tühistatud lahendid, siis suureneb kriminaalasjades avalikustamisele kuuluvate lahendite arv 0,6% võrra, so 92 lahendit.

Maakohtutes avalikustati 2019. aastal kokku 17231 tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluse lahendit

Ringkonnakohtutes oli 2019. aastal avalikustatud lahendite arv 3905


Tallinna Halduskohus avalikustas 1072 lahendit ning Tartu Halduskohus 922 lahendit.


2019. aastal jõustus 48 isiku osas õigeksmõistev kohtuotsus

Maakohtutes jõustus 2019. aastal 209 kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Koos süüdistava nimega avalikustati 61 lahendit (41%)


Kinniste menetluste osakaal kõigist kohtumenetlustest 2020. aastal on ca 1,6%, KISi-s on neil kohtuasjadel märge „konfidentsiaalne

Tsiviilkohtumenetluses oli perioodil 01.01.2020–30.09.2020.a jõustunud kohtulahenditest konfidentsiaalseid menetlusi 1%
Jõustunud ja konfidentsiaalsete kohtumenetluste arv maakohtute lõikes

Halduskohtumenetluses oli perioodil 01.01.2020–30.09.2020.a jõustunud kohtulahenditest konfidentsiaalseid menetlusi ca 3%
Jõustunud ja konfidentsiaalsete kohtumenetluste arv halduskohtute lõikes

Kriminaalkohtumenetluses oli perioodil 01.01.2020–30.09.2020 jõustunud kohtulahenditest konfidentsiaalseid menetlusi ca 2% 
Jõustunud ja konfidentsiaalsete kohtumenetluste arv maakohtute lõikes


Maakohtutes toimus eriolukorra ajal, perioodil 15.03–24.04.2020.a osaliselt või täielikult videoistungina lausa 42% istungeid
Videoistungite arv maakohtute lõikes



27.11.20

PARANDAMATUD VALETAJAD - OLGE VILJAKAD JA SAAGU TEID PALJU .

Eelmises postituses toodud kirjas (26.11.2020 nr 4.3-7/9046-20) väitis Pärnu linnavalitsuse (Tiina Roht), et juba varasemalt olevat kõigile minu 25.10.2020 pöördumises esitatud küsimustele vastatud ja selgitused antud.
Või et enne kui olen küsinud on linnavalitsus juba vastanud.
Kas mitte ei olnud need jumala sõnad:" Olen vastanud juba enne küsimist".

Iga väide vajab tõestust! Tõestamiseks aga sobivad faktid.

Ja jälle teabenõue Pärnu linnavalitsusele
.

27.11.2020

Jätsite vastuskirjaga 26.11.2020 nr 4.3-7/9046-20 minu 25.10.2020 pöördumises esitatud küsimustele sisuliselt vastamata ja teatasite, et olete neile juba vastanud ja oma selgitused andnud.
See ei ole tõene.
Kuidas saate olla juba varasemalt vastanud küsimustele mida ma ei olnud varasemalt veel esitanudki.

1.Palun edastage väljavõte (või eristage muul moel) mõne varasema kirja vastavast kohast kus olen teie väitel esitanud sama küsimuse mis 25.10.2020 pöördumise punktis 5.1 :
5.1 Mis takistab/on takistanud siiani, ka praegu, allakirjutanu pöördumistele vastamisega seoses 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente analüüsimist? Miks linnavalitsus pole seda jätkuvalt teinud ja mis on lubanud rikkuda MSVS § 2 lg 2 sätestatut.
2. Edastage väljavõte (või eristage muul moel) vastava kirja vastavast kohast kus olete enda väitel sellel küsimusele juba vastanud.


3.Palun edastage väljavõte (või eristage muul moel) mõne varasema kirja vastavast kohast kus olen teie väitel esitanud sama küsimuse mis 25.10.2020 pöördumise punktis 6 :
6.Kas võib olla (mis on tõenäoline) , et edastasite mulle dokumendid mis tegelikult ei olnudki kajastatud 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kuna ei tahtnud avalikustada kellele tegelikult, seotud isikutest,linnavalitsus andis toetusi mittetavapärastel tingimustel ja kellega tegelikult tegi tehinguid turutingimustest erinevatel tingimustel? See seletaks ka linnavalitsuse vassimise ja asjakohatute dokumentide edastamise.
4. Edastage palun väljavõte (või eristage muul moel) vastava kirja vastavast kohast kus olete enda väitel sellel küsimusele juba vastanud.

Kui väljavõtteid edastada ei ole keelduge teabenõude täitmisest viidates keeldumise alusele ja põhjendage keeldumist ning selgitage vastavalt MSVS valetamist.

Vastuskiri e postile
Lugupidamisega 

Missugune tuleb linnavalitsuse vastus teabenõudele  võin kogemuslikult ennustada.
Saadetakse mingid suvalised kirjad (ikkagi vastatud) ja teatatakse, et rohkem sel teemal ei arutleta  "oleme juba selgitanud".

Siis järgneb minu vaie Andmekaitse Inspektsioonile ja nii kordub ikka ja jälle.
Millegi uue ja originaalsega on raske välja tulla.

Ootame vastust ja siis vaatame, kust millistest varasematest kirjadest linnavalitsus 
väidetavalt  need kaks küsimust leidis ja kus  ta on neile juba varasemalt vastanud. 

Seniks head soovitused Pärnu linnavalitsusele (Tiina Roht).
 
VÕTKE VALEVAIGISTEID JA SEDA REGULAARSELT. NEED ON OHUTUD ILMA KÕRVALMÕJUDETA.

MAKSIMAALSE TOIME SAAVUTAMISEKS VÕTKE VALEVAIGISTIT ENNE KODANIKE KIRJADELE VASTAMIST JA MITTE KOOS ALKOHOLIGA.

KUI EI AITA VÕTKE MITU VALEVAIGISTIT KORRAGA, SEST VIIRUS ON PIKKADE AASTATE JOOKSUL KINNISTUNUD.

KUI KA SEE EI AITA ON ASI LOOTUSETU - TULEB ISTEKOHTA VAHETADA - SEE AITAB KINDLASTI.

KANDKE MASKE, ET VIIRUS TEISTELE  EI LEVIKS.

26.11.20

Linnavalitsus (Tiina Roht) jättis jälle mittetavapärastel tingimustel antud toetuste ja tehingute kohta selgitused andmata.

järg postitusele

Seotud isikud hindavad linnavalitsuse eest mida aastaaruandes tuleb kajastama - kurdab Pärnu linnavalitsus

Nagu oligi arvata ei julge linnasekretär  Tiina Roht, kes on ennast linnavalitsuse liikmeks dituleerinud ja vastab pädevust ületades kõigile linnavalitsusele suunatud pöördumistel, enam lollide ja läbinähtavate valedega  lagedale tulla. Kindlam on jah jätta kõigile küsimustele lihtsalt sisuliselt vastamata. 

Et siis kiri ja all vastuskiri

Pärnu linnavalitsus 25.10.2020


Selgitustaotlus seoses vastuskirjaga 21.10.2020 nr 9046-17 millega jätsite sisuliselt vastamata 21.09.2020 kirjas esitatud käsimustele.

Ennekõike tuletan linnavalitsusele meelde MSVS §2 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatut:
(2) Selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik:
1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist;
2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.

Palun lähtuge vastamisel nii MSVS-st kui ka HMS-st

1. Jätsite vastamata punktis 1.1 ja 1.2 küsitule.
1.1 Miks kommentaare pole algdokumentidele lisatud (ka mitte aasta lõpus)?
1.2 Kas ja kuidas on see edaspidiselt takistanud linnavalitsusel sellekohaste selgituste andmist 2018 a majandusaasta aruande lisa 23 kohta?

2. Jätsite sisuliselt vastamata punktis 2.1 ja 2.2 küsitule või vastasite küsitust mööda. 
2.1 Miks linnavalitsus ise (väidetavalt) oma majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud tehingutele hinnangut ei andnud, kas hinnangute andmata jätmine linnavalitsuse poolt oli õiguspärane? Kui jah on siis viidake õiguslikule alusele millele selline seisukoht tugineb? Vastake palun konkreetselt ja sisuliselt.
2.2 Kas seotud isik (deklarant) on pädev linnavalitsuse eest hindama millised tehingud peab linnavalitsus kajastama oma majandusaasta aruande lisas 23. Kui jah on siis viidake õiguslikule alusele millele selline seisukoht tugineb kui ei siis miks linnavalitsus väidab, et kajastas lisas 23 tehingud seotud isiku (deklarandi) hinnangu alusel mitte ei andnud hinnangut ise?
2.3 Ei saa aru - kas väidate, et kuna volikogu on 2018 majandusaasta aruande kinnitanud, ja et kellegi subjektiivseid õigusi ei ole rikutud siis ei tulegi linnavalitsusel oma majandusaasta aruande kohta palutud selgitusi anda ja küsimustele vastata? Kui jah siis millisele õiguslikule alusele selline seisukoht tugineb?

3. Analüüsige palun 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente ja andke seni ikka veel vastamata punktides küsimustele sisulised, selged ja tõesed selgitused või põhjendage ja viidake õiguslikule alusele mis lubab jätta neile vastamata. 
3.1 miks ja millises osas OÜ-ga Põharo Agro sõlmitud töövõtuleping nr 192, 25.11.2015, ei vasta (või ei pruugi vastata) hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) (viidake RHS vastavale sättele ) 
3.1.1 miks ei saanud selle sõlmimisel (tehingute tegemisel) lähtuda kehtivatest seadustest ja õigusaktidest. Palun selget, sisulist vastust.

3.2 Kirjutasite, et ju siis 2018 aastal olevat olnud Tever-Visioon OÜ-ga suuline leping (mis ei olevat olnud riigihangete seadusega kooskõlas). Miks edastasite siis mulle 2017 aastal kehtinud lepingu ja valetasite, et see olevat kajastatud 2018 a majandusaasta aruande lisas 23? Palun selgitage ja viidake õiguslikule alusele milles oma selgitustes tuginete.
3.2.2. milliseid konkreetseid küsitavusi esines selles väidetavas suulises lepingus (Tever-Visioon OÜ- ga) 2018 aastal riigihangete seadusest kinnipidamisel ja tehingute tegemisel (viidake RHS vastavale sättele)
3.2.3 miks igal konkreetsel juhul (arved ) ei saanud tehinguid teha kooskõlas riigihangete seadusega, nii et see poleks tekitanud küsitavusi.
3.2.4 Miks ja kuidas väidetavalt 2017 aastal turutingimustele vastanud leping ,muutus äkki peale kehtivusaega 2018 aastal turutingimustele mittevastavaks ja seda oli linnavalitsusel vaja kajastada 2018 a majandusaasta aruandes lisas 23.

3.3 Miks ja millises osas Pernova Hariduskeskuse direktori Kaire Mertsini ja Pärnu Linnavalitsuse vahel sõlmitud käsundusleping nr 2-13.1/284/2017 – projektijuhtimine „Hoiame Läänemere puhtana“ ei vasta riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) või tavapärastele tingimustele? (viidake vastavale RHS sättele)
3.3.1 Miks ei saanud Pärnu linnavalitsus antud lepingu sõlmimisel (tehingute tegemisel) lähtuda kehtivatest seadustest, õigusaktidest?
3.3.2 Kas ja kuidas saab lugeda seda ebatäpsuseks kui majandusaasta aruande lisa 23 kohaselt on kõik tehingud (lepingud) teostatud juriidiliste (seotud) isikutega aga edastate lepingu eraisikuga. Viidake õiguslikule alusele millele teie selline seisukoht tugineb (et tegemist on ebatäpsusega ). Samuti selgitage palun oma kirjutatut …….ent see ebatäpsus selgitavas tekstis (lisaks juriidiliste isikute tehingutele on lisas kajastatud ka üks füüsilise isikuga sõlmitud tehing).
-Kus millises selgitavas tekstis? Selgitage täpsemalt kirjutatut.

3.4 Miks ja millises osas ei vasta Pärnu Horisont MTÜ -lt ostetud teenused ( 12 arvet summas 963.40 euri ) hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) või tavapärastele tingimustele? (viidake vastavale RHS sättele millega seoses oli küsitavusi)
3.4.1 Miks ei saanud Pärnu linnavalitsus teenuste ostmisel MTÜ lt Pärnu Horisont lähtuda kehtivatest seadustest, õigusaktidest – mis seda takistas tegemast?


4.1 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ le Paikuse Avatud Noortekeskus PaNoKe (sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/10) ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.2 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ-le Forwardspace sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/428 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.3 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ Lavassaare Külaselts, sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/213 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.4 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ Pärnu Kontserdibüroo sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/4113.5 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.5 Kirjutate, et lisaks loetletud dokumentidele on majandusaasta aruande lisas 23 seotud osapoolele antud toetustena arvesse võetud SA Pärnumaa Arenduskeskus poolt MTÜle Forwardspace antud toetused kokku summas 16 489 eur, mille kohta on SA Pärnumaa Arenduskeskus sõlminud kaks lepingut (15 000 eurot noortele suunatud tegevuskava toetamine ja 1 489 eurot toetus projektile „Ettevõtlikkust propageeriva keskuse Forwardspace arendamine“) ja et nimetatud lepinguid linnavalitsusel ei olevat.
4.5.2 Millistele tavapärastele tingimustele toetuse andmine ei vastanud, millise konkreetse kehtiva seaduse või õigusaktidega ja mis põhjusel ei ole toetuste andmine kooskõlas? (viidake vastavale seadusele, õigusaktile)
4.5.3 miks toetust ei saanud anda tavapärastel tingimustel (kooskõlas õigusaktidega)?


Olete varasemalt vastanud ülal toodud küsimustele (alates punkt 3) kõigile ühtmoodi ja sisutühjalt (kiri 09.10.2020 nr 4.3-7/9046-15) ; Nagu Teile on korduvalt selgitatud, on majandusaasta aruande vastava lisa koostamisel arvestatud deklarantide enda hinnangut tehtud tehingutele ning 2018. aasta majandusaasta aruandes on tehingud arvesse võetud eelkõige põhjusel, et deklarant ise on arvanud tehingu tavapärasest erinevate tehingute hulka.

Kirjas 21.10.2020 nr 4.3-7/9046-17 olete aga vastanud kõigile kpsimustele ühtmoodi ja sisutühjalt :
Seotud isikutega tehtud tehingute kohta informatsiooni koostamisel ei analüüsitud täpsemalt ega põhjalikumalt tehingute vastavust riigihangete seadusele, mistõttu ei ole võimalik Teile rohkem ega konkreetsemalt vastata.


5. Kui ei ole analüüsitud siis kuidas, miks ja mille alusel kajastasite just need tehinguid 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kui seotud isikutele mittetavapärastel tingimustel antud toetused ja turutingimustele mittevastavad tehingud?
5.1 Mis takistab/on takistanud siiani, ka praegu (allakirjutanu pöördumistele vastamisega seoses ) 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente analüüsimist? Miks linnavalitsus pole seda jätkuvalt teinud ja mis on lubanud rikkuda MSVS § 2 lg 2 sätestatut.

6.Kas võib olla (mis on tõenäoline) , et edastasite mulle dokumendid mis tegelikult ei olnudki kajastatud 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kuna ei tahtnud avalikustada kellele tegelikult, seotud isikutest, linnavalitsus andis toetusi mittetavapärastel tingimustel ja kellega tegelikult tegi tehinguid turutingimustest erinevatel tingimustel? See seletaks ka linnavalitsuse vassimise ja asjakohatute dokumentide edastamise.

Ootan sisulisi konkreetseid selgitusi mis põhinevad 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumentide analüüsi tulemustel. Palun tehke seda .

Lugupidamisega

ja vastuskiri 

Sellist mula võib linnasekretär Tiina Roht ajada  kui sellega nõustutakse - aga kui ei nõustuta.

 .... vaatame mis õiguskantsler sellisest kodanike kirjadele vastamisest arvab ja kas üldse arvab. Kas linnaelanikul on õigus saada selgitusi linna majandusaasta aruande kohta või ei? Kui õiguskantsler asja ette ei võta, on meil ju aus ja õiglane kohus. Käime selle tee lõpuni, saame teada kas ja kuidas need EV kodanike paberil eksisteerivad õigused siis tegelikkuses kaitstud on.  

Aga niikaua teistel teemadel.


21.11.20

Riigikontrolli antud hinnang Rail Balticu Eesti osa vahearuandele

 Aruanne ise siin 

Riigikontrolli hinnangul peaks sedavõrd suuremahulise projekti aruanne andma sisukama ülevaate projekti hetkeseisust, selle kulgemisest ja riskidest. Aruandes on üsna põhjalikult käsitletud 2019. aasta tegevusi ning 2020. aastal käivitatavaid töid, kuid otsustajate ja avalikkuse jaoks on oluline saada aruandest infot ka projekti üldise seisundi kohta. Riigikontrolli hinnangul on vajalik, et aruandes oleks kajastatud muu hulgas järgmine info:

1. Projekti üldine seis, sealhulgas info ja hinnang projekti ajakavas ning eelarves püsimise kohta.

2. Elluviidud tegevused, sealhulgas info selle kohta, kas need on ellu viidud kokkulepitud ajakava ja eelarve järgi ning kokku lepitud mahus.

Aruandes on projekti kulutuste kohta välja toodud, et senine investeeringute ja kulude maht on olnud 38 miljonit eurot ja on esitatud info selle kohta, kui palju on eri aastatel raha kasutatud. Aruandes puudub aga info selle kohta, millised tegevused (kas või üldistatult) on ellu viidud ning kas need on ellu viidud kokku lepitud eelarve ja ajakava kohaselt ning planeeritud mahus. Näiteks on aruandes pikemalt räägitud küll maade omandamise protsessist – märgitud on lõpptähtaeg, kuid puudub info, kas liigutakse vajalikus tempos ja kokkulepitud ajagraafikus.

3. Kavandatavad tegevused (tegevused olemasoleva rahastuse lõikes ning üldistatult kuni projekti lõpuni), sealhulgas info nende elluviimise ajakava, eelarve ja eeldatava panuse kohta riigieelarvest, samuti ELi kaasrahastuse kohta. Aruandes ei ole välja toodud tegevusi projekti lõpuni. Projekti kulgemise kohta saaks anda sisulisema ülevaate, kui aruandes oleks välja toodud tegevused (üldistatult näiteks ehituse, uuringute jm kohta) projekti lõpuni koos eelarve ja esialgse ajakavaga (näiteks lõikude ja suuremate objektide kaupa).

Aruandes ei ole välja toodud tegevuste eelarvet projekti lõpuni, sealhulgas kavandatavat koormust riigieelarvele. Aruandes on välja toodud, et CEF VI taotlusvooru Eesti osa taotluses on ligikaudu 100 miljonit eurot, kuid puudub info, kui suur on lisaraha vajadus järgnevatest taotlusvoorudest. Praegu on aruandes üldine seisukoht, et kui eraldatakse lisaraha, siis tehakse ka teatud summa eest uuringuid, ehitust ja muid tegevusi kuni aastani 2024. Samas ei ole välja toodud, kui palju ELi (ja riigi) raha on vaja projekti elluviimiseks igal aastal. Aruandes võiks olla välja toodud rahastusvajadus projekti lõpuni aastate kaupa, sealhulgas ELi ja riigi eeldatav panus. Aruandes ei ole välja toodud tegevusi, mille jaoks on raha olemas ja planeeritud. Aruandes on välja toodud tegevused kinnitatud rahastusega aastatel 2020–2022, kuid tegevuste maksumused on toodud ainult 2020. aasta kohta.

4. Muud projektiga seonduvad olulisemad ja projekti kulgu mõjutavad või mõjutada võivad teemad, sealhulgas info esile kerkinud probleemide ja nende lahendamise kava kohta. Aruandes on viidatud projekti elluviimiseks loodud juhtimisstruktuuri muutmisele, sealhulgas RB Rail ASi restruktureerimisele. Aruandes võiks olla selgitus, millal struktuurimuudatus aset leiab, kas see toob endaga kaasa täiendavaid kulutusi ja kuidas see mõjutab projekti elluviimise ajakava. Aruandes tuleks kajastada ka 19. mai 2020. aasta Riigikohtu otsust Rail Balticu maakonnaplaneeringute kohta, selle otsuse mõju projekti eelarvele ja ajakavale ning meetmeid, mida on kavandatud kohtuotsuse täitmiseks rakendada. Kuna Rail Balticu Eesti osa funktsioneerimine sõltub ka projekti kulgemisest teistes Balti riikides, siis oleks asjakohane anda aruandes ka lühiülevaade projekti elluviimisest Lätis ja Leedus. Samuti sellest, millised on peamised projekti käigus Lätis ja Leedus tekkinud probleemid, mis võivad takistada raudtee kavakohast kasutuselevõttu.

11.11.20

Kas LGBT+võitleb Androgüünide õiguste eest ?

Platon “Pidusöök”. Ta ütleb, et algselt oli 3 sugu, peale mehe ja naise veel kolmas sugu mis ühendas endas nii mees kui naisalgeid ja neid nimetati ANDROGÜÜN.  

Sel ajal oli kõigi inimeste välimus ümargune, igal neli kätt ja samapalju jalgu, ümmarguse kaela otsas kaks täiesti ümmargust nägu ja neil vastassuunda vaatavatel nägudel oli üks pea.

Kolm sugu oli sellepärast, et algselt põlvnes meessugu päikesest, naissugu maast ja neid mõlemaid hõlmav kuust. Nad tahtsid taevasse pääsuks teed rajada ja jumalaid rünnata. Siis pidasid Zeus ja teised jumalad nõu ja tulid otsusele, et poolitavad inimese. Nii ka tehti ja nüüdsest otsib iga pool oma teist poolt taga.

Ka Egiptuse vaarao Ehnaton oli androgüün.

Yale`i ülikooli teadlane Irwin Braveman analüüsis mitmeid Ehnatoni kujutavaid reljeefe ja kujusid. Lisaks pakkus talle huvi, miks seda vaaraod on alati kujutatud munakujulise peaga.
«Arvan, et see vaarao kannatas geneetilise haiguse käes, mille tõttu ta keha tootis rohkem naissuguhormoone kui meessuguhormoone. Ta pea oli munakujuline, kuna väikelapsena ei kasvanud ta koljuluud õigesti kokku.Ta keha oli väga naiselik, laiad puusad ja mehe kohta küllaltki suured rinnad kuid tal olid mehe suguelundid ja teada on, et ta sigitas vähemalt pool tosinat ametlikku last " leidis uurija.

Võttis aega mis võttis aga nüüd on siis kolm sugu tagasi ja LGBT + võitleb Androgüünide õiguste eest.

10.11.20

Seotud isikud hindavad linnavalitsuse eest mida aastaaruandes tuleb kajastama - kurdab Pärnu linnavalitsus

Riigi raamatupidamise üldeeskirja järgi tuleb kohalikul omavalitsusel  tehingud seotud osapoolega tuvastada juba tehingu tegemise ajal  ja hinnata kas see on tehtud tavatingimustel või mitte.  

Kes siis veel peale kohaliku omavalitsuse oskaks täpselt määratleda millised on tema tavatingimustele  vastavad tehingud.  

Täpselt nii hindab ja määratleb  ka Pärnu linnavalitsuse finantstöötaja tehingud seotud isikutega ja nii tegi seda finantstöötaja ka 2018 a  majandusaasta aruandes.  

Nüüd on Pärnu linnavalitsus aga hädas. Saadetud  (vale)dokumentide kohta ei mõista linnavalitsus  selgitusi anda ega põhjendada miks ja millises osas  iga toetuse andmine või tehtud tehing ei vasta tavatingimustele (turutingimustele)  ja miks seda ei saanud teha tavatingimustel. 

Kõigepealt proovis linnavalitsus (allkirjastaja Tiina Roht)  ühte halenaljakat valet ja väitis, et nemad ei tea midagi -  seotud isikud ise  hindasid tehinguid ja käskisid linnavalitsust just need tehingud majandusaasta aruande lisas 23 kajastada ega avaldanud linnavalitsusele miks just need.  

Saades aga aru kui totter selline jutt on püüdis linnavalitsus asja parandada ja teatas lihtsalt, et ei olegi lisas 23 kajastatud tehinguid hinnatud. 

Kui ei hinnanud siis mille alusel kajastati need toetused ja tehingud  2018 a majandusaasta aruande lisas 23 ?

Edastasin viimase (juba 5 vist) järelepärimise linnavalitsusele kui ka seekord küsimustele sisulist vastust ei saa jääb üle vaadata ja oodata kas ja mida  EV Õiguskantsler  ja kohtud sellest arvavad.  

Kiri

Pärnu linnavalitsus 25.10.2020


Selgitustaotlus seoses vastuskirjaga 21.10.2020 nr 9046-17 millega jätsite sisuliselt vastamata 21.09.2020 kirjas esitatud käsimustele.

Ennekõike tuletan linnavalitsusele meelde MSVS §2 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatut:
(2) Selgitustaotlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik:
1) taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist;
2) taotleb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.

Palun lähtuge vastamisel nii MSVS-st kui ka HMS-st

1. Jätsite vastamata punktis 1.1 ja 1.2 küsitule.
1.1 Miks kommentaare pole algdokumentidele lisatud (ka mitte aasta lõpus)?
1.2 Kas ja kuidas on see edaspidiselt takistanud linnavalitsusel sellekohaste selgituste andmist 2018 a majandusaasta aruande lisa 23 kohta?

2. Jätsite sisuliselt vastamata punktis 2.1 ja 2.2 küsitule või vastasite küsitust mööda. 
2.1 Miks linnavalitsus ise (väidetavalt) oma majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud tehingutele hinnangut ei andnud, kas hinnangute andmata jätmine linnavalitsuse poolt oli õiguspärane? Kui jah on siis viidake õiguslikule alusele millele selline seisukoht tugineb? Vastake palun konkreetselt ja sisuliselt.
2.2 Kas seotud isik (deklarant) on pädev linnavalitsuse eest hindama millised tehingud peab linnavalitsus kajastama oma majandusaasta aruande lisas 23. Kui jah on siis viidake õiguslikule alusele millele selline seisukoht tugineb kui ei siis miks linnavalitsus väidab, et kajastas lisas 23 tehingud seotud isiku (deklarandi) hinnangu alusel mitte ei andnud hinnangut ise?
2.3 Ei saa aru - kas väidate, et kuna volikogu on 2018 majandusaasta aruande kinnitanud, ja et kellegi subjektiivseid õigusi ei ole rikutud siis ei tulegi linnavalitsusel oma majandusaasta aruande kohta palutud selgitusi anda ja küsimustele vastata? Kui jah siis millisele õiguslikule alusele selline seisukoht tugineb?

3. Analüüsige palun 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente ja andke seni ikka veel vastamata punktides küsimustele sisulised, selged ja tõesed selgitused või põhjendage ja viidake õiguslikule alusele mis lubab jätta neile vastamata. 
3.1 miks ja millises osas OÜ-ga Põharo Agro sõlmitud töövõtuleping nr 192, 25.11.2015, ei vasta (või ei pruugi vastata) hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) (viidake RHS vastavale sättele ) 
3.1.1 miks ei saanud selle sõlmimisel (tehingute tegemisel) lähtuda kehtivatest seadustest ja õigusaktidest. Palun selget, sisulist vastust.

3.2 Kirjutasite, et ju siis 2018 aastal olevat olnud Tever-Visioon OÜ-ga suuline leping (mis ei olevat olnud riigihangete seadusega kooskõlas). Miks edastasite siis mulle 2017 aastal kehtinud lepingu ja valetasite, et see olevat kajastatud 2018 a majandusaasta aruande lisas 23? Palun selgitage ja viidake õiguslikule alusele milles oma selgitustes tuginete.
3.2.2. milliseid konkreetseid küsitavusi esines selles väidetavas suulises lepingus (Tever-Visioon OÜ- ga) 2018 aastal riigihangete seadusest kinnipidamisel ja tehingute tegemisel (viidake RHS vastavale sättele)
3.2.3 miks igal konkreetsel juhul (arved ) ei saanud tehinguid teha kooskõlas riigihangete seadusega, nii et see poleks tekitanud küsitavusi.
3.2.4 Miks ja kuidas väidetavalt 2017 aastal turutingimustele vastanud leping ,muutus äkki peale kehtivusaega 2018 aastal turutingimustele mittevastavaks ja seda oli linnavalitsusel vaja kajastada 2018 a majandusaasta aruandes lisas 23.

3.3 Miks ja millises osas Pernova Hariduskeskuse direktori Kaire Mertsini ja Pärnu Linnavalitsuse vahel sõlmitud käsundusleping nr 2-13.1/284/2017 – projektijuhtimine „Hoiame Läänemere puhtana“ ei vasta riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) või tavapärastele tingimustele? (viidake vastavale RHS sättele)
3.3.1 Miks ei saanud Pärnu linnavalitsus antud lepingu sõlmimisel (tehingute tegemisel) lähtuda kehtivatest seadustest, õigusaktidest?
3.3.2 Kas ja kuidas saab lugeda seda ebatäpsuseks kui majandusaasta aruande lisa 23 kohaselt on kõik tehingud (lepingud) teostatud juriidiliste (seotud) isikutega aga edastate lepingu eraisikuga. Viidake õiguslikule alusele millele teie selline seisukoht tugineb (et tegemist on ebatäpsusega ). Samuti selgitage palun oma kirjutatut …….ent see ebatäpsus selgitavas tekstis (lisaks juriidiliste isikute tehingutele on lisas kajastatud ka üks füüsilise isikuga sõlmitud tehing).
-Kus millises selgitavas tekstis? Selgitage täpsemalt kirjutatut.

3.4 Miks ja millises osas ei vasta Pärnu Horisont MTÜ -lt ostetud teenused ( 12 arvet summas 963.40 euri ) hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule (oli küsitavusi) või tavapärastele tingimustele? (viidake vastavale RHS sättele millega seoses oli küsitavusi)
3.4.1 Miks ei saanud Pärnu linnavalitsus teenuste ostmisel MTÜ lt Pärnu Horisont lähtuda kehtivatest seadustest, õigusaktidest – mis seda takistas tegemast?


4.1 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ le Paikuse Avatud Noortekeskus PaNoKe (sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/10) ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.2 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ-le Forwardspace sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/428 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.3 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ Lavassaare Külaselts, sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/213 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.4 Millised olid need tavapärasest erinevad tingimused mille alusel anti toetust MTÜ Pärnu Kontserdibüroo sihtfinantseerimise leping nr 3-13.4/4113.5 ning mis takistas toetuse andmist tavapärastel tingimustel, kooskõlas seaduste ja kehtivate õigusaktidega? (viidake vastavale õigusaktile või seadusele millega seose küsitavusi tekkis)

4.5 Kirjutate, et lisaks loetletud dokumentidele on majandusaasta aruande lisas 23 seotud osapoolele antud toetustena arvesse võetud SA Pärnumaa Arenduskeskus poolt MTÜle Forwardspace antud toetused kokku summas 16 489 eur, mille kohta on SA Pärnumaa Arenduskeskus sõlminud kaks lepingut (15 000 eurot noortele suunatud tegevuskava toetamine ja 1 489 eurot toetus projektile „Ettevõtlikkust propageeriva keskuse Forwardspace arendamine“) ja et nimetatud lepinguid linnavalitsusel ei olevat.
4.5.2 Millistele tavapärastele tingimustele toetuse andmine ei vastanud, millise konkreetse kehtiva seaduse või õigusaktidega ja mis põhjusel ei ole toetuste andmine kooskõlas? (viidake vastavale seadusele, õigusaktile)
4.5.3 miks toetust ei saanud anda tavapärastel tingimustel (kooskõlas õigusaktidega)?


Olete varasemalt vastanud ülal toodud küsimustele (alates punkt 3) kõigile ühtmoodi ja sisutühjalt (kiri 09.10.2020 nr 4.3-7/9046-15) ; Nagu Teile on korduvalt selgitatud, on majandusaasta aruande vastava lisa koostamisel arvestatud deklarantide enda hinnangut tehtud tehingutele ning 2018. aasta majandusaasta aruandes on tehingud arvesse võetud eelkõige põhjusel, et deklarant ise on arvanud tehingu tavapärasest erinevate tehingute hulka.

Kirjas 21.10.2020 nr 4.3-7/9046-17 olete aga vastanud kõigile kpsimustele ühtmoodi ja sisutühjalt :
Seotud isikutega tehtud tehingute kohta informatsiooni koostamisel ei analüüsitud täpsemalt ega põhjalikumalt tehingute vastavust riigihangete seadusele, mistõttu ei ole võimalik Teile rohkem ega konkreetsemalt vastata.


5. Kui ei ole analüüsitud siis kuidas, miks ja mille alusel kajastasite just need tehinguid 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kui seotud isikutele mittetavapärastel tingimustel antud toetused ja turutingimustele mittevastavad tehingud?
5.1 Mis takistab/on takistanud siiani, ka praegu (allakirjutanu pöördumistele vastamisega seoses ) 2018 a majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumente analüüsimist? Miks linnavalitsus pole seda jätkuvalt teinud ja mis on lubanud rikkuda MSVS § 2 lg 2 sätestatut.

6.Kas võib olla (mis on tõenäoline) , et edastasite mulle dokumendid mis tegelikult ei olnudki kajastatud 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kuna ei tahtnud avalikustada kellele tegelikult, seotud isikutest, linnavalitsus andis toetusi mittetavapärastel tingimustel ja kellega tegelikult tegi tehinguid turutingimustest erinevatel tingimustel? See seletaks ka linnavalitsuse vassimise ja asjakohatute dokumentide edastamise.

Ootan sisulisi konkreetseid selgitusi mis põhinevad 2018 aasta majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud dokumentide analüüsi tulemustel. Palun tehke seda .

Lugupidamisega

Annan teada kas ja kuidas linnavalitsus vastas ja mida edasi ette võtan.

Tule siia tagasi, jätkan niikaua muudel teemadel.







7.11.20

3 Pärnu linnavalitsus varjab jätkuvalt mis põhjusel anti toetusi ja tehti tehinguid, seotud isikutega, mittetavapärastel tingimustel.

 No nii. Alati kui Pärnu linnavalitsus on oma valede ja võltsimistega nurka aetud ujub lagedale mõni kinnimakstu, kes ennast austavalt ajakirjanikuks nimetab ja asub kindla eesmärgiga  musta valgeks või valget mustaks rääkima.  Aga ei ühtegi fakti, millega fakte ümber lükata,  tühipaljas sõnade mulin.  

06.11.2020 ilmus Pärnu Postimehes artikkel milles Pärnu linnavalitsuse palgal unelev endine Pärnu Postimehe ajakirjanik Teet Roosaar lubab: "Räägime asjast.."  aga  asjani ei jõuagi. Asjast saab rääkida ikka ainult see kes asjast ka midagi teab. Kui asjast kohe midagi ei jaga siis on tobe isegi kaasa rääkida.  

Oma artiklis T, Roosaar valetab nagu oleks  probleem tekkinud sellest, et volikogu liikmed tegid  seotud isikutena tehinguid Pärnu linnavalitsusega. 

Volikogu liikmel (seotud isikul ) ei ole keelatud  saada toetusi ja  teha tehinguid  linnavalitsusega tavatingimustel nagu kõigil teistel isikutel  ja seda ei pea ka mitte majandusaasta aruandes kajastama. 

Aga .....

T. Roosaar jättis oma üllitises "kogemata" mainimata, et küsimus ei ole mitte antud toetustes või tehtud tehingutes volikogu liikmetega vaid, et sooviti teada kellele ja miks anti toetusi ja tehti tehinguid mittetavapärastel tingimustel (nagu on kirjas 2018 a majandusaasta aruandes)  minnes mööda seadustest ja kehtivatest õigusaktidest. Seda varjas ja varjab linnavalitsus jätkuvalt

Järg eelmistele postitustele"Pärnu linnavalitsus varjab tehinguid seotud isikutega"

Nii Andmekaitse Inspektsioon kui ka kohus kohustasid linnavalitsust dokumente edastama. Linnavalitsus ei soovinud  aga tõeseid andmeid avalikustada. Minu allikas teatas, et ole valmis saama dokumente mis kokku annavad küll majandusaasta aruandes kajastatud summad kuid mis ei ole need mis seal algselt kajastatud. See seletab ka asjaolu miks linnavalitsus kuude viisi palus Andmekaitse Inspektsioonilt pikendust ja miks ta nüüd ei taha edastatud dokumentide kohta selgitusi ja hinnanguid anda. 

 Lõpuks oli linnavalitsus sobivad dokumendid kokku saanud.

1. Toetused volikogu liikmetele (seotud isikud) mittetavapärastel tingimustel

Väljavõte kirjast  

Toetustest on asi sama kaugel kui Kuu ja kuuepennine. Tegelikult on Pärnu linn ostnud neilt kõigilt hoopis teenust ja seda  ilma hanget korraldamata.  

Pärnu linnavalitsus ei taha siiani vastata alltoodud küsimustele kuigi neid on mitmeid kordi esitatud. 

- miks igal konkreetsel juhul anti toetust volikogu liikmele (seotud isikule) mittetavapärastel tingimustel?
- millise seaduse või õigusaktiga iga toetuse andmine kooskõlas ei olnud
- miks ei saanud toetust anda tavapärastel tingimustel, mis seda takistas?

2. Väljavõte kirjast kus  linnavalitsus toonud kellega seotud isikutest (volikogu liikmed) on tehtud tehinguid mis ei ole kooskõlas õigusaktidega ja esines küsitavusi riigihangete seadusest kinnipidamisel.



 1.OÜ Põhara Agro leping -  Jaanus Põldmaaga sõlmiti lumelükkamise leping  mittetavapärastel tingimustel. 

2. Tever - Vision OÜ - Heldur Paulson (pisike summa) -  2017 a leping mis ei kehtinud enam 2018 aastal.Tähendab summa sobis ja linnavalitsus lootis ehk ma ei pane lepingu kehtivuse aega tähele - aga eksis. Täiesti asjakohatu leping, nüüd pani linnavalitsus küll kõvasti mööda.  

3. Kaire Mertsin  - ( Pernova Hariduskeskuse direktor) sõlmitud  käsundusleping projekti juhtimiseks. Jälle ei sobi. 2018a majandusaasta aruande kohaselt tehti tehinguid mittetavapärastel tingimustel  ainult volikogu liikmetega seotud juriidiliste isikud.   Kaire Mertsin ei olnud 2018 volikogu liige ega ka juriidiline isik,  käsundusleping on sõlmitud eraisik Kaire Mertsiniga. 

4. MTÜ Pärnu Horisont - Ilme Seepere -ei mingit lepingut, saadeti ainult arved.  

Kõik lepingud,arved  siin

Siiani on vastuseta küsimused
-Miks ja millises osa iga leping ei vasta hinnangu kohaselt riigihangete seaduses sätestatule? 
-Miks ei saanud iga konkreetse lepingu sõlmimisel ( tehingute tegemisel ) lähtuda kehtivatest seadustest ja õigusaktidest? 

Linnavalitsus ei anna vastuseid! 

Tule tagasi, jätkan homme.